Statistika-ameti andmetel kasvas III kvartalis tööpuudus 6,2%-ni. Päris suur hüpe võrreldes II kvartali 4,2%-ga. Samas läheb see kokku majanduse jahtumisega ja juttudega inimeste koondamisest.
Kui aga infot täpsemalt analüüsida, tuleb meeles pidada, kuidas tööpuudust arvutatakse. Tööpuuduseks loetakse protsenti 16-74 aastastest inimestest, kes otsivad tööd, aga pole seda leidnud. Sinna alla ei lähe õppivad inimesed ega lastega kodus olijad. Samuti mitte inimesed, kes on loobunud töö otsimisest (neid nimetatakse heitunuteks).
Kui nüüd statistikat lähemalt vaadata, selgub tõsiasi, et III kvartalis tööhõive hoopis tõusis 656,6 tuhande inimese pealt 660,5 tuhandeni. See on suuruselt teine näitaja alates 1997 aastast. Märkimisväärselt vähenes hõive ainult Töötlevast tööstuses: -13 tuhat töötajat. Samas näiteks tegevusvaldkonnas Kinnisvara, rentimine, äritegevus (misiganes siia alla ka käib) kasvas hõive 13 tuhande inimese võrra.
Seega suurenes tööpuudus mitte töökohtade vähenemise vaid mitte-aktiivsete inimeste liikumisest tööotsijate hulka. Nii näiteks vähenes õppijate arv kvartaliga 9 tuhande inimese võrra ja aastaga 10 tuhande võrra. Ehk siis lihtsalt uued statistikasse sisenevad põlvkonnad (sünd 1992 ja edasi) on väiksemad kui täna kooli lõpetavad. Samuti vähenes 5 tuhande võrra inimeste arv, kes on kodus vajadusest hooldada lapsi või muid pereliikmeid. Ning 4 tuhat inimeste sai lihtsalt terveks. Heitunuid tuli juurde 800.
Ehk kokkuvõttes: 3. kvartalis ei olnud inimeste suuremahulised koondamised (veel) alanud ja tööpuudus suurenes tööturule lisandunud inimeste arvelt. Samuti purustati uus rekord: esimest korda (al.1997) on Eestis tööturul üle 700 000 inimese (täpsemalt 704 400). Eks võib arvata, et järgmised kvartalid toovad siin korrektuure.
Disclaimer: artikli autoril puudub täpsem ülevaade Statistika-ameti metodoloogiast esitatud info kogumises. Seega ei oska ma hinnata võimalikku vea määra toodud numbrites.
Friday, December 12, 2008
Wednesday, December 10, 2008
Companiest that have to be closed down - Chrysler, Estonian Air
Chrysler - for having the following opening text on its website: "It's not a bailout to keep us from failing. It's a loan to help us succeed"
Estonian Air - for running radio ads that people should fly Estonian Air, because otherwise we lose to the Latvians and have to go to Europe by bus.
These companies have somehow gotten the capitalism very wrong and deserve to be shut down. Their appeal to people to bail them out is irrational, arrogant and pathetic.
Estonian Air - for running radio ads that people should fly Estonian Air, because otherwise we lose to the Latvians and have to go to Europe by bus.
These companies have somehow gotten the capitalism very wrong and deserve to be shut down. Their appeal to people to bail them out is irrational, arrogant and pathetic.
Tuesday, October 28, 2008
Estonian crisis worse than 1998-1999
Estonian Institue of Economic Research just published its October survey results and now the picture in industry and construction has turned gloomier than it ever has been (since 1993, when the surveys were started).
Current order books (both local and export) for industry stands at historical low and forecast for employment during next three months is very close to that. It is good to remember that during the previous crisis the unemployment jumped from 9,6% in 1997 to 13,6% in 2000.
In construction, the overall confidence index is at its all time low. And the trend is certainly downwards - more and more companies see the next 3 months to be worse than previous and plan to shed workforce.
The mood among consumers and retail sector is somewhat rosier, although the trend is also downward there.
My conclusion from this? Unemployment is definitely going up, with new round of negative effects for retail sector and mortgage loans.
Current order books (both local and export) for industry stands at historical low and forecast for employment during next three months is very close to that. It is good to remember that during the previous crisis the unemployment jumped from 9,6% in 1997 to 13,6% in 2000.
In construction, the overall confidence index is at its all time low. And the trend is certainly downwards - more and more companies see the next 3 months to be worse than previous and plan to shed workforce.
The mood among consumers and retail sector is somewhat rosier, although the trend is also downward there.
My conclusion from this? Unemployment is definitely going up, with new round of negative effects for retail sector and mortgage loans.
Wednesday, October 08, 2008
Danske Bank on Iceland
Although Danske Bank forecasts were not very well regarded in Estonia a year ago, the events on ground have proven them quite accurate. So it is interesting to read that they are even gloomier on the situation in Iceland:
The past 24 hours have been extremely hectic in terms of news out of Iceland. This is the news so far:Ouch!
Yesterday, the Icelandic prime minister, Geir Haarde, addressed the nation. In his speech, Mr Haarde said that Iceland was facing very serious economic and financial challenges and that the Icelandic government would put forward a plan to parliament to stabilise the situation. However, the Icelandic government has so far failed to put forward any concrete measures.
The Icelandic authorities today surprisingly announced that Iceland would get a loan of EUR 4bn from Russia. However, a spokesman for Russian Prime Minister Putin has said that the Russian government does not have any knowledge of such a loan.
Today, the Icelandic central bank said it would peg the krona to the euro at a rate of EUR/ISK 131. Given the fact that the Icelandic FX reserve is less than USD 3bn, the peg does not look very credible, and we do not expect it to be maintained.
In March 2006, we wrote in our research note, “Geyser Crisis”, that Icelandic GDP could drop 5-10% if the country was hit by a credit crisis. Latest developments unfortunately confirm this bleak prediction.
Wednesday, October 01, 2008
Aftermath of the Georgian conflict
... is that I've started to read the Force Majeure clauses in contracts.
Friday, September 19, 2008
How to Jumpstart the (Estonian) Economy
There's a great post by Blog Maverick, serial entrepreneur Mark Cuban: "How to Jumpstart the Economy - Tax Free Small Businesses". Although the post is meant for American politicians, it gives ideas well suitable for Estonia as well. In Estonia, Reformierakond has been very consistent demanding continuing with reductions in income tax during the slowdown in our economy (though, less so recently). As Mark notes:
Read the whole piece, think about it, and lobby your politician-friends.
The one thing I know with certainty is that at no time prior to starting a company did capital gains or income tax percentages ever impact whether or not I would start a business. As any entrepreneur will gladly tell you, you have to have income before you are taxed, so how much you pay on your earnings is a good problem to have, and a better problem is how much you have to pay on capital gains.After comparing the costs of doing business in Internet and real world, he suggests a solution for pushing forward the economy and entrepreneurship:
What has impacted my decision on whether or not to start a business is the amount of paperwork involved and the local, state and employer taxes involved.
No taxes of any kind on small businesses with 25 or fewer employees. No employer payroll tax. No state or local taxes. No taxes on earnings. Nada. The business owners will pay income taxes on their personal income they pay themselves, but not corporate earnings.
The only taxes they would collect and remit are sales taxes, the employee’s portion of payroll taxes and of course they would still file personal income taxes on their individual earnings.
Make this available only to individuals, and only for a single company (to prevent gaming the system by having multiple 25 employee and under companies).
The impact on the economy would be amazing and immediate. Those without jobs would be able to work for themselves, they would be able to join together and start companies.
Read the whole piece, think about it, and lobby your politician-friends.
Sunday, August 24, 2008
Should Georgia-supporters boycott the concert of Mariinsky Orchestra in Tallinn?
Although culture and politics should not be mixed, they very often are. Sometimes this is done by the politicians but sometimes by the culture-people themselves. In an interesting turn of events the opening concert of Estonian national concert organizer Eesti Concert, is given by Mariinsky Theater Orchestra, which just this week gave a concert in South Ossetia to support Russian military activities there. If the orchestra chooses to be a weapon in a propaganda war, it should be only right to dismiss their cultural message. I would like to boycott their concert, but unfortunately i am in Crete at the time.
Wednesday, July 16, 2008
How many new countries will there be in Europe in 2050?
While recently most new countries have been evolving in the Balkans, the Western Europe does not seem immune from it as well.
Last fall the Economist asked: "If Belgium did not already exist, would anyone nowadays take the trouble to invent it?". Belgium is divided along its linguistic lines between french-speaking Walloonia and dutch-speaking Flemish region. They only vote for their own political parties, thus after last election it took 9 months to agree upon a new government. Now, the new prime minister has decided to resign, so new talks about the viability of the country emerge. Certain Ideas of Europe blog is asking: "Time to dissolve Belgium?".
Also, recently i talked with some friends of my friend from Catalonia, a region in Spain. And it struck me, that there are many people want to break free from the Spanish rule there. And then there are of course the Basques and the Scottish...
One more question is, how would these countries become part of EU (if they want it, of course)? If the Catalans managed to break free from Spain, it is hard to see Spain allowing them to join the EU. And if Belgium would break up into two new countries, would Brussels be outside of EU until the new countries go through their accession periods?
Last fall the Economist asked: "If Belgium did not already exist, would anyone nowadays take the trouble to invent it?". Belgium is divided along its linguistic lines between french-speaking Walloonia and dutch-speaking Flemish region. They only vote for their own political parties, thus after last election it took 9 months to agree upon a new government. Now, the new prime minister has decided to resign, so new talks about the viability of the country emerge. Certain Ideas of Europe blog is asking: "Time to dissolve Belgium?".
Also, recently i talked with some friends of my friend from Catalonia, a region in Spain. And it struck me, that there are many people want to break free from the Spanish rule there. And then there are of course the Basques and the Scottish...
One more question is, how would these countries become part of EU (if they want it, of course)? If the Catalans managed to break free from Spain, it is hard to see Spain allowing them to join the EU. And if Belgium would break up into two new countries, would Brussels be outside of EU until the new countries go through their accession periods?
Thursday, July 10, 2008
Copenhagen Consensus - "Stop Kyoto!"
Second Copenhagen Consensus Expert Panel has published their analysis about where global aid and development projects could do most good for least amount of money (read here). And for second time in a row climate change is the worst case - a huge investment for rather limited and unpredictable gain.
So what were the most yielding foreign aid projects? Micronutrient supplements for children (vitamin A and zinc); The Doha development agenda; Micronutrient fortification (iron and salt iodization); Expanded immunization coverage for children. Simple and rather cheap ideas that would make a huge difference to the living quality of hundreds of millions of people in the poor world.
This finding was based in part on research by a lead author for the Intergovernmental Panel on Climate Change – the group that shared last year’s Nobel Peace Prize – who noted that spending $800 billion over 100 years solely on mitigating emissions would reduce inevitable temperature rises by just 0.2 degrees Celsius by the end of this century. Even taking into account some of the key environmental damage from warming, we would lose money on the investment, with returns of just $685 billion.So maybe the developing world is right to say that if rich countries want to establish expensive schemes for carbon trading or carbon tax, they may do it, but having millions of poor people to feed and nurse, the less well off regions must focus on more burning issues.
...
It makes little sense for the world to impoverish itself by embracing a poor solution to one problem when there are more pressing challenges that can be resolved at smaller expense.
So what were the most yielding foreign aid projects? Micronutrient supplements for children (vitamin A and zinc); The Doha development agenda; Micronutrient fortification (iron and salt iodization); Expanded immunization coverage for children. Simple and rather cheap ideas that would make a huge difference to the living quality of hundreds of millions of people in the poor world.
Wednesday, July 02, 2008
Alzheimer's Disease
Some biotech blogging:
Technology Review reports that a Californian company Satoris has developed a simple blood test that can detect Alzheimer's Disease (AD) 2 years before clinicians.
Currently, AD can only be definitely diagnosed after death, and before that clinicians define Alzheimer's as dementia for which they have found no other reason. So a good diagnostic tool is certainly required.
However, two issues arise. The company says that their test is "nearly 90% accurate". That might sound good, but then again for a 70-year-old, the probability of having a AD is around 0,5%. Now, imagine that we test million 70-year-olds and 5 000 of them have AD. Our test is able to detect 4 500 of them. But also the test gives us 10% false positives among the healthy 995 000, which amounts to 99 500 cases. Alltogether we receive 104 000 positive test results but only 4 500 of them actually have the disease. So all of a sudden, our 90% accurate test can only give us a 4,3% probability of a person having AD.
The other problem is reported in the article:
Alzheimer's Disease certainly remains one of the most important challenges for pharmaceutical companies, but most obviously a real breakthrough is nowhere in sight. Well, they have 39 years before i turn 65 and enter the risk group!
Technology Review reports that a Californian company Satoris has developed a simple blood test that can detect Alzheimer's Disease (AD) 2 years before clinicians.
Currently, AD can only be definitely diagnosed after death, and before that clinicians define Alzheimer's as dementia for which they have found no other reason. So a good diagnostic tool is certainly required.
However, two issues arise. The company says that their test is "nearly 90% accurate". That might sound good, but then again for a 70-year-old, the probability of having a AD is around 0,5%. Now, imagine that we test million 70-year-olds and 5 000 of them have AD. Our test is able to detect 4 500 of them. But also the test gives us 10% false positives among the healthy 995 000, which amounts to 99 500 cases. Alltogether we receive 104 000 positive test results but only 4 500 of them actually have the disease. So all of a sudden, our 90% accurate test can only give us a 4,3% probability of a person having AD.
The other problem is reported in the article:
However, until there are better treatments for Alzheimer's disease, [David] Michelson [vice president of neuroscience at Merck] says that diagnostic tests will be most useful as a research tool because "what's the use of confirming a diagnosis early if you can't do anything about it, if you don't have a treatment that could change what can happen?"Indeed!
Alzheimer's Disease certainly remains one of the most important challenges for pharmaceutical companies, but most obviously a real breakthrough is nowhere in sight. Well, they have 39 years before i turn 65 and enter the risk group!
Wednesday, June 04, 2008
Balkans - here I come!
I am soon to start a 13-day road-trip to South-Eastern Europe. The first stop will be Prague. After that my trip-mates and i will decide on the go where to go. My personal wish is to go to Albania, Montenegro, and Kosovo, but we'll see how it works out.
I will probably not be blogging during the trip, but i'll back soon!
Meanwhile, if you have a good idea how to recover one's e-mails, contacts, tasks, and calendar from an .ost file after deleting (#*@!?#£#*!!!) the respective e-mail account, i would appreciate your help!
I will probably not be blogging during the trip, but i'll back soon!
Meanwhile, if you have a good idea how to recover one's e-mails, contacts, tasks, and calendar from an .ost file after deleting (#*@!?#£#*!!!) the respective e-mail account, i would appreciate your help!
Has there ever been a real-estate boom in Estonia?
On May 22nd Economist wrote that Spain has built more than 4 million dwellings during last 10 years. That makes 88 new dwellings per 1000 inhabitants. In Estonia, 26 000 new dwellings were built during 1998-2007 (28% of them in 2007). That makes only 19 dwellings per 1000 inhabitants. If you look at it that way, there has never been an oversupply of real-estate here.
Then again, the population of Spain has grown by 5,7 million inhabitants over the same period whereas Estonia's has fallen by 52 000. Considering that on average there are (roughly) two inhabitants per dwelling in Europe, 2,85 million new dwellings were needed to accommodate the new Spaniards, so only 1,15m new dwellings were constructed to improve the housing stock. That amounts to 25 new dwellings per 1000 inhabitants.
In Estonia, by the same calculation 26 000 dwellings were vacated, so 52 000 new free dwellings came to the market during last decade - that is 39 per 1000 inhabitants. So go figure who had more of a construction boom.
Then again, the population of Spain has grown by 5,7 million inhabitants over the same period whereas Estonia's has fallen by 52 000. Considering that on average there are (roughly) two inhabitants per dwelling in Europe, 2,85 million new dwellings were needed to accommodate the new Spaniards, so only 1,15m new dwellings were constructed to improve the housing stock. That amounts to 25 new dwellings per 1000 inhabitants.
In Estonia, by the same calculation 26 000 dwellings were vacated, so 52 000 new free dwellings came to the market during last decade - that is 39 per 1000 inhabitants. So go figure who had more of a construction boom.
Tuesday, June 03, 2008
Ärileht: Viga Excelis võib eelarve uppi lüüa
Villu Zirnask kirjutab eelviimases Ärilehes vigadest Excelis ja väidab, et üle 90% Exceli töölehtest sisaldab vigu. Kuna olen ka ise oma elus Exceliga päris palju tööd teinud, siis kipun väitega nõustuma. Arvan, et ma pole näinud ühtegi vähegi keerulisemat Exceli arvutust, mis on tehtud ühe inimese poolt ja ei sisaldaks mõnda viga. Usun, et ka kõigis mu enda excelites on peale valmimist vead sees ja mõned on neist jäänud sinna pikaks ajaks.
Mis on lahendused? Niisama exceli tabeli kontrollimine peale valmimist on minu meelest mõttetu. See on ilgelt nüri töö ja oma vigu on ka raske tuvastada. Ja kui kasutada piisavalt palju funktsioone, siis läheb järje hoidmine üsna keeruliseks (eriti lemmikud muidugi funktsioonid offset, vlookup, jne). Siiski on üks vahend selle töö struktuursemaks ja tulemuslikumaks tegemiseks - väike makroproge TrafficLights.xla*. Olen seda ise kasutanud ja avastanud sellega kiirelt päris palju vigasid (nii oma kui teiste excelitest). Programmi häda on see, et ta töötab ainult arvutustega, mis mahuvad ühe sheeti peale.
Järgmine alternatiiv on lasta kellelgi teisel oma excelit kontrollida. Aga see on tihti veel võimatum, kui enda oma üle vaadata. Kui sa ikka ei tea, kust mingi info tulema peab, siis võidki jääda ühte sheeti läbi vaatama. Ja tõenäoliselt tekib pärast 10 minutit selline tülpimus, et vigade märkamise tõenäosus läheb nulli.
Kolmas ja tõenäoliselt kõige effektiivsem versioon on see, mida juba aastakümneid on kasutanud NASA. Nimelt tehakse igast olulisemast arvutusest teine versioon, mis tugineb samadele sisenditele, kuid mille koostaja pole esimest kalkulatsiooni näinud ja teeb nullist täiesti uue kalkulatsiooni. Loogiliselt peaks tulemus tulema sama. Kui ei tule, saab hakata otsima, kus on viga. Loogiline ja otseselt tulemusele suunatud tegevus.
*TrafficLights.xla peaks olema downloaditav sellelt lingilt: http://groups.yahoo.com/group/eusprig/files/TrafficLights.xla, aga selleks peab vist selle Yahoo-grupiga liituma.
Mis on lahendused? Niisama exceli tabeli kontrollimine peale valmimist on minu meelest mõttetu. See on ilgelt nüri töö ja oma vigu on ka raske tuvastada. Ja kui kasutada piisavalt palju funktsioone, siis läheb järje hoidmine üsna keeruliseks (eriti lemmikud muidugi funktsioonid offset, vlookup, jne). Siiski on üks vahend selle töö struktuursemaks ja tulemuslikumaks tegemiseks - väike makroproge TrafficLights.xla*. Olen seda ise kasutanud ja avastanud sellega kiirelt päris palju vigasid (nii oma kui teiste excelitest). Programmi häda on see, et ta töötab ainult arvutustega, mis mahuvad ühe sheeti peale.
Järgmine alternatiiv on lasta kellelgi teisel oma excelit kontrollida. Aga see on tihti veel võimatum, kui enda oma üle vaadata. Kui sa ikka ei tea, kust mingi info tulema peab, siis võidki jääda ühte sheeti läbi vaatama. Ja tõenäoliselt tekib pärast 10 minutit selline tülpimus, et vigade märkamise tõenäosus läheb nulli.
Kolmas ja tõenäoliselt kõige effektiivsem versioon on see, mida juba aastakümneid on kasutanud NASA. Nimelt tehakse igast olulisemast arvutusest teine versioon, mis tugineb samadele sisenditele, kuid mille koostaja pole esimest kalkulatsiooni näinud ja teeb nullist täiesti uue kalkulatsiooni. Loogiliselt peaks tulemus tulema sama. Kui ei tule, saab hakata otsima, kus on viga. Loogiline ja otseselt tulemusele suunatud tegevus.
*TrafficLights.xla peaks olema downloaditav sellelt lingilt: http://groups.yahoo.com/group/eusprig/files/TrafficLights.xla, aga selleks peab vist selle Yahoo-grupiga liituma.
Friday, May 30, 2008
Edusammudest prositutsiooni-vastasel mõttevahetuses
Kui veel aasta tagasi proovisid sotsiaalministeeriumi ametnikud võidelda prostitutsiooni legaalsuse vastu tavapäraste "prostitutsioon tuleb keelustada, sest prosituute vägistatakse ja kasutatakse ära" argumentidega, siis viimasel ajal olen täheldanud positiivset nihet prostitutsiooniga tegelevate inimeste argumentatsioonis.
Hiljuti ilmus Päevalehes kaks artiklit, kus prostitutsiooniteemat lahati.
Esimeses kirjutas Imre Rammul, et valdkonna peamiseks varjuküljeks on inimkaubandus ja lahenduseks pakkus laiemat diskussiooni ühiskonnas, mis prostitutsiooni hukka mõistaks: "alustuseks on vaja suuremat arutelu, mitte pimesi keelamist."
Teises artiklis rõhutas Iris Pettai, et tegeleda tuleks pigem prostitutsiooni algpõhjustega:
Hiljuti ilmus Päevalehes kaks artiklit, kus prostitutsiooniteemat lahati.
Esimeses kirjutas Imre Rammul, et valdkonna peamiseks varjuküljeks on inimkaubandus ja lahenduseks pakkus laiemat diskussiooni ühiskonnas, mis prostitutsiooni hukka mõistaks: "alustuseks on vaja suuremat arutelu, mitte pimesi keelamist."
Teises artiklis rõhutas Iris Pettai, et tegeleda tuleks pigem prostitutsiooni algpõhjustega:
Eestis unustatakse ära või ei taheta teada, et nende tüdrukute elus, kes valivad prostitutsiooni “vabatahtlikult”, on varem tavaliselt olnud suuremaid ja väiksemaid õnnetusi, mida kinnitavad ka uuringutulemused. Ligikaudu pooled tüdrukud on lapsena olnud pedofiilia või intsesti ohvrid, kinnitasid esindusliku Eesti seksitöötajate uuringu tulemused 2005. aastal. Kolmandik lapsprostituutidest on pärit lastekodudest, selgus samast. Lisame siia nimistusse perevägivalla, alkohoolikutest vanemad, koolikiusamise jm tegurid, mida ühiskond pole märganud ega nendele noortele appi tulnud.Siiski ei ole ma nõus, et nende teemadega tuleks hakata võitlema selleks, et vähendada prostitutsiooni. Pedofiilia, intsest, perevägivald ja koolikiusamine pole aspektid, mis viivad prostitutsioonini. Pedofiilia, intsest, perevägivald ja koolikiusamine on iseseisvad ühiskondlikud pahed, mille vastu tuleb võidelda. Erinevalt prostitutsioonist ei saa nende kohta tuua ühtki filosoofilist õigustust nagu prostitutsiooni kohta, et tegemist on täiskasvanute vahel vabal tahtel põhineval tehingul.
Thursday, May 29, 2008
Tartu beware - Jüri Liim is after occupiers monuments!
Although i am not very supportive of Jüri Liim style nationalism, i think his hands-on approach to his fight against anything reminding communism is kinda cool. Last week he rented a movable crane and took down two Soviet-time monuments which he found insulting for independent Estonia (read here and here). As expected, the Russian media quickly rushed to condemn the removal of "two statues of Soviet World War II heroes". Considering that one of the two statues was for Hans Pöögelmann, who was killed by Stalin's order in 1938, it seems that for Russian media WWII is a very general and flexible term indeed.
However, i think Tartu should watch out now. So why should Liim stop at removing Soviet-time monuments from University back-yards, when Tartu displays former occupiers in the very center of the city. Firstly, there is the statue of Swedish conquerer Gustav II Adolf right behind the main university building. Swedes occupied most of the Estonia for most of the 16th and 17th century. More notably, there is the statue of Russian military chief Barclay de Tolly with a nice small park. Definitely these two guys were more responsible for the Swedish and Russian occupation than bunch of school-children participating (and dying) in WWII to whom the other of the removed monuments was erected. So if you see Liim renting a crane again, you should warn the Tartu city government.
However, i think Tartu should watch out now. So why should Liim stop at removing Soviet-time monuments from University back-yards, when Tartu displays former occupiers in the very center of the city. Firstly, there is the statue of Swedish conquerer Gustav II Adolf right behind the main university building. Swedes occupied most of the Estonia for most of the 16th and 17th century. More notably, there is the statue of Russian military chief Barclay de Tolly with a nice small park. Definitely these two guys were more responsible for the Swedish and Russian occupation than bunch of school-children participating (and dying) in WWII to whom the other of the removed monuments was erected. So if you see Liim renting a crane again, you should warn the Tartu city government.
Tuesday, May 27, 2008
Tallinn lost 400 million EEK in a court case
There were some discussion a little while ago that Tallinn plans to borrow 1 billion kroons (ca. €64m) without even having specific plans what to do with the money. Well, today Baltic Business News reports that:
What is currently more interesting, however, is that the 125 cases may easily amount to some 10 000 m2 of prime real estate, which could be valued at some 400 million EEK (€26m) in total. Well that is quite an expense for the capital city (ca. 7% of 2008 budget) and quite an outflow of funds from Estonia. That is also more than half of the amount Estonia had to pay as the infamous "sugar fine".
in March the Supreme Court ruled that the City of Tallinn must revise 125 cases concerning former property of so-called Umsiedlers who owned property in Tallinn before World War II, but left it behind when they went to live in Germany. In all these 125 cases the City decided that the pre-war owner had no right to claim the property or compensation.The issue is very contraversial, and i probably tend to side with the Tallinn City in this argument. But this is a longer story.
Most of the property in question is apartments and houses in attractive areas, mainly in central Tallinn or even Tallinn Old Town.
What is currently more interesting, however, is that the 125 cases may easily amount to some 10 000 m2 of prime real estate, which could be valued at some 400 million EEK (€26m) in total. Well that is quite an expense for the capital city (ca. 7% of 2008 budget) and quite an outflow of funds from Estonia. That is also more than half of the amount Estonia had to pay as the infamous "sugar fine".
Monday, May 26, 2008
Läti haldusreform
Vähemalt haldusreformi läbiviimise kohapealt paistavad lätlased meist ees olevat. Nimelt kirjutab ETV24, et Läti plaanib 500 omavalitsuse asemel moodustada 103 novadsit ja 9 vabariikliku linna. Kaotatakse ka senised 26 rajooni. Projekti sujuvamaks läbiviimiseks antakse igale "vabatahtlikult" ühinevale omavalitsusele riigi eelarvest 4,5 miljonit krooni toetust. Ehk peaks meilgi kaaluma altkäemaksuga omavalitsusi efektiivsemaks meelitada.
Sunday, May 25, 2008
Lithuanian Commercial Register
I have recently tried to gather information about some Lihtuanian companies. As in Estonia and Latvia companies have to submit their full annual financial reports to local commercial register and these reports and ownership data are readily available, i was quite surprised that the Lithuanian commercial register only has the balance sheet, profit and loss statement and cash flow statement of each company. Also, i was unable to get any ownership data for most of the companies.
What more, as i was explained by a helpful employee of the company, such data is not available online so i had to send an e-mail about the companies i was interested in, then i was invoiced 1.45 EUR per page for the reports and then they mailed them to me by usual mail (it took a week to arrive). Well, it was nice that each of the copy had a stamp of the register, stamp "Kopija tikra" and a stamp with the name of the employee + handwritten date and signature (on every single page!) but that was not really what i needed.
In Estonia at least all the annual reports are scanned and posted on the register web-page and other information (including about management and owners) is available in standardized forms. However, as 1-2 euros is charged for downloading each report, you still have to sign some kind of contract and somehow transfer the funds to the register. So it might be a bit troublesome for a foreigner.
That made me think - are the 2 euros really worth it? Maybe it would be easier to make the companies to submit their reports electronically and make them automatically available for anyone interested free of charge. After all, it should be in the general interests of the state to provide transparent information about local businesses to potential foreign investors and counterparties in trade. (unless you believe that it is the government's role to protect our economy from the negative effects of international business and especially from all those foreigners buying up our companies).
But first of all, the Lithuanians should really reform their services in the commercial register and demand a little more thorough reporting from their companies. A helpful, active young lady (she sent one e-mail to me on Sunday evening) with good english and nice hand-writing is just not enough.
What more, as i was explained by a helpful employee of the company, such data is not available online so i had to send an e-mail about the companies i was interested in, then i was invoiced 1.45 EUR per page for the reports and then they mailed them to me by usual mail (it took a week to arrive). Well, it was nice that each of the copy had a stamp of the register, stamp "Kopija tikra" and a stamp with the name of the employee + handwritten date and signature (on every single page!) but that was not really what i needed.
In Estonia at least all the annual reports are scanned and posted on the register web-page and other information (including about management and owners) is available in standardized forms. However, as 1-2 euros is charged for downloading each report, you still have to sign some kind of contract and somehow transfer the funds to the register. So it might be a bit troublesome for a foreigner.
That made me think - are the 2 euros really worth it? Maybe it would be easier to make the companies to submit their reports electronically and make them automatically available for anyone interested free of charge. After all, it should be in the general interests of the state to provide transparent information about local businesses to potential foreign investors and counterparties in trade. (unless you believe that it is the government's role to protect our economy from the negative effects of international business and especially from all those foreigners buying up our companies).
But first of all, the Lithuanians should really reform their services in the commercial register and demand a little more thorough reporting from their companies. A helpful, active young lady (she sent one e-mail to me on Sunday evening) with good english and nice hand-writing is just not enough.
Wednesday, May 21, 2008
Päeva lause
"No kuulge, mis tähendab – meeldib avalik haldus? Eestlasele ei saa meeldida olla bürokraat."Juhan Parts Eesti noorte rumalusest haridustee valikul. HEI nr. 2- 2008
Tuesday, May 20, 2008
Riigikogu palgavaidlus riivab minu õiglustunnet!
Minu arvates on Riigikogulaste aja viitmine selle peale, kes ja kuidas määrab Riigikogulaste palga, ajaraiskamine. Veel suurem ajaraiskamine on see, kui mingid targad inimesed hakkavad igal aastal või iga nelja aasta tagant oma aega kulutama sellele, et arutada ja vaagida riigikoguliikmete uut palka. Lõppude lõpuks on ju 5 000 krooni kuus siia või sinnapoole kuupalga muutust kuus ainult ca. 8 miljonit krooni aastas kogu Riigikogu peale. See on üsna tühiasi võrreldes 3,1 miljardiga, mille võrra vähendatakse lisa-eelarvega selle aasta eelarve kulusid.
Minu õiglustunnet riivab, et riigikogulased tegelevad nii mõttetu teemaga, aga ma olen oma riivatuses vist üsna üksi...
Minu õiglustunnet riivab, et riigikogulased tegelevad nii mõttetu teemaga, aga ma olen oma riivatuses vist üsna üksi...
Wednesday, May 14, 2008
Estonian GDP growth - OMG!
That was much worse than i expected:
According to Statistics Estonia, by flash estimations gross domestic product (GDP) growth was 0.4% in Estonia in the 1st quarter of 2008 compared to the same quarter in the previous year.That is pretty hard landing. Quite on the level with Latvia and the worst quarter for at least 12 years (the worst quarter we saw during 1998 economic crisis was -1,0%).
...
The seasonally adjusted GDP at constant prices decreased by 1.9% in the 1st quarter of 2008 compared to the 4th quarter.
Magnumil ei lubatud osta Saku Apteeki
Äripäev teatab:
Kuna ei tea antud otsuse tausta, ei oska ka täpsemalt kommenteerida. Kui Sakus on praegu mitu erinevat apteeki ja pärast tehingut oleks jäänud ainult üks, on otsus kindlasti põhjendatud. Pressiteatest (ja kes meil siis pressiteates sisulisi asju räägib) räägitakse küll pigem Tallinna ja lähiümbruse turust. Kui koondumise keelamise põhjus oli argumenteeritud sellega, et Saku apteegi ostmine vähendaks apteekide konkurentsi Tallinnas, siis see tundub natuke kauge põhjendus. Vaevalt, et hakkaksin selle pärast Sakusse sõitma, et seal rohud paar krooni odavamad. Aga mina pole ka kindlasti apteekide põhiklientuur.
Huvitav on ka veel see, et apteekide turg on riiklikult üsna reguleeritud just nimelt konkurentsi vastu. Apteekide litsentside arv on piiratud, kuigi nende tahtjaid palju. Kusjuures litsentside vähesuses pole määravaks teguriks mitte apteekide suutmatus nõuetele vastata, vaid lihtsalt riiklik otsus apteekide arvu vähendada. Kas poleks lihtsam tihedamat konkurentsi tagada vabama litsentside jagamisega, kui Konkurentsiametipoolsete ettekirjutustega?
Konkurentsiamet otsustas 8. mail keelata aktsiaseltsi Magnum kontserni kuuluva tütarettevõtja Terve Pere Apteek OÜ ja OÜ Saku Apteek koondumise.Minu teada on see üks esimesi koondumisekeelde Eestis üldse. Siiani on Konkurentsiamet tegelenud peamiselt ikka lihtsalt dokumentide kogumise ja kontrollimisega. Kui eelmise nädala liigutus märgib Konkurentsiameti otsust hakata mängima mingit olulisemat rolli Eesti majanduses, siis on see ainult tervitatav.
Kuna ei tea antud otsuse tausta, ei oska ka täpsemalt kommenteerida. Kui Sakus on praegu mitu erinevat apteeki ja pärast tehingut oleks jäänud ainult üks, on otsus kindlasti põhjendatud. Pressiteatest (ja kes meil siis pressiteates sisulisi asju räägib) räägitakse küll pigem Tallinna ja lähiümbruse turust. Kui koondumise keelamise põhjus oli argumenteeritud sellega, et Saku apteegi ostmine vähendaks apteekide konkurentsi Tallinnas, siis see tundub natuke kauge põhjendus. Vaevalt, et hakkaksin selle pärast Sakusse sõitma, et seal rohud paar krooni odavamad. Aga mina pole ka kindlasti apteekide põhiklientuur.
Huvitav on ka veel see, et apteekide turg on riiklikult üsna reguleeritud just nimelt konkurentsi vastu. Apteekide litsentside arv on piiratud, kuigi nende tahtjaid palju. Kusjuures litsentside vähesuses pole määravaks teguriks mitte apteekide suutmatus nõuetele vastata, vaid lihtsalt riiklik otsus apteekide arvu vähendada. Kas poleks lihtsam tihedamat konkurentsi tagada vabama litsentside jagamisega, kui Konkurentsiametipoolsete ettekirjutustega?
Saturday, May 10, 2008
Latvia is landing hard!
Yesterday, Latvia reported its flash estimate of GDP growth:
As Latvia does not reporte seasonally adjusted figures, those interested in quarterly changes are left to do their own calculations. According to my calculations Q1 2008 saw a 4,2% (non-seasonally-adjusted) quarterly contraction in economic activity. On average from 1996 to 2007, the first quarter in Latvia had 2,1% slower growth than the average quarterly growth. So as 2,1% - 4,2% = -2,1 so i believe that
in Q1 2008 Latvian economy contracted 2,1%
That is definitely hard landing! I mean this is quarterly contraction, not annual. USA for example likes to report quarterly GDP figures in annualised rates. That would be 8,4% for Latvia now!
Okay, that figure should be taken with a pinch of salt. Firstly, my calculations are not exactly proper statistical seasonality analysis. Nor did i correct for any changes in working days. Latvian Abroad blogger reaches for a little softer 1,9% economic contraction, but these were also back-of-the-envelope calculations.
Secondly, this is just the first estimate and during periods of quick change, these estimates can be off by a wide margin.
Thirdly, some people believe that q-o-q growth rates in such a small economy as Latvia is nonsense anyway - the effects of large transactions can strongly influence the figures and the statistical adjustments can be really irrelevant as there is less seasonality and more one-time fluctuations.
For those interested in the developments, i suggest to follow the Baltic Economy Watch and Latvian Abroad blogs for best available up to date economic analysis of the country. The updated figures for Latvian GDP will be published on June 9th. Estonian flash estimate of GDP growth will come on May 14th.
In accordance with flash estimate published the CSB, which is based on currently available statistical data and econometric models, the Gross Domestic Product (GDP) increased by 3.6%, compared to first quarter of 2007.3.6% is a pretty scary figure considering that it includes the high growth 2nd and 3rd quarter of 2007.
As Latvia does not reporte seasonally adjusted figures, those interested in quarterly changes are left to do their own calculations. According to my calculations Q1 2008 saw a 4,2% (non-seasonally-adjusted) quarterly contraction in economic activity. On average from 1996 to 2007, the first quarter in Latvia had 2,1% slower growth than the average quarterly growth. So as 2,1% - 4,2% = -2,1 so i believe that
in Q1 2008 Latvian economy contracted 2,1%
That is definitely hard landing! I mean this is quarterly contraction, not annual. USA for example likes to report quarterly GDP figures in annualised rates. That would be 8,4% for Latvia now!
Okay, that figure should be taken with a pinch of salt. Firstly, my calculations are not exactly proper statistical seasonality analysis. Nor did i correct for any changes in working days. Latvian Abroad blogger reaches for a little softer 1,9% economic contraction, but these were also back-of-the-envelope calculations.
Secondly, this is just the first estimate and during periods of quick change, these estimates can be off by a wide margin.
Thirdly, some people believe that q-o-q growth rates in such a small economy as Latvia is nonsense anyway - the effects of large transactions can strongly influence the figures and the statistical adjustments can be really irrelevant as there is less seasonality and more one-time fluctuations.
For those interested in the developments, i suggest to follow the Baltic Economy Watch and Latvian Abroad blogs for best available up to date economic analysis of the country. The updated figures for Latvian GDP will be published on June 9th. Estonian flash estimate of GDP growth will come on May 14th.
Wednesday, May 07, 2008
Danske new forecasts for the Baltics
Today, Danske Bank has issued new macroeconomic forecasts for Estonia, Latvia and Lithuania. Shortly, Danske predicts 2,5% GDP growth for Estonia for 2008 and 3% for 2009. They also estimate that currently the long term trend growth rate for Estonia should be around 3-4% due to high imbalances in the economy. For Latvia, Danske has even gloomier picture with 2-3% GDP growth for this year and 2% in 2009.
Lithuania is expected to grow 5% in 2008 and 4% in 2009. To me it seems that the main reason for higher forecasts for Lithuania is that the slowdown started later there, so the forecasts might come down as they have for Estonia and Lithuania. 5% seems especially optimistic after the -0,2% growth in Q1 of 2008.
One interesting graph i found was the share of private consumption in GDP:
Estonia:
Latvia:
Lithuania:
I never thought that the private consumption is that much smaller in Estonia than in neighbouring countries and that it has been actually falling during last 5 years (which is quite different from the other Baltic States). If it is really so, that should mean that less money has spent on pointless TV-sets and restaurant bills in Estonia and more has been invested...
But this is just one piece of the whole picture and i really don't know what to think about it yet. Just interesting...
Lithuania is expected to grow 5% in 2008 and 4% in 2009. To me it seems that the main reason for higher forecasts for Lithuania is that the slowdown started later there, so the forecasts might come down as they have for Estonia and Lithuania. 5% seems especially optimistic after the -0,2% growth in Q1 of 2008.
One interesting graph i found was the share of private consumption in GDP:
Estonia:
Latvia:
Lithuania:
I never thought that the private consumption is that much smaller in Estonia than in neighbouring countries and that it has been actually falling during last 5 years (which is quite different from the other Baltic States). If it is really so, that should mean that less money has spent on pointless TV-sets and restaurant bills in Estonia and more has been invested...
But this is just one piece of the whole picture and i really don't know what to think about it yet. Just interesting...
Tuesday, May 06, 2008
Tänased uudised
Üha enam uudiseid saan ma blogosfääri vahendusel. Ja selgub, et pikkade pühade ajal on nii mõndagi juhtunud:
Leiboristid said näiteks UK kohalikel valimistel kolmanda koha. Päris halb tulemus valitsevale parteile "kahepartei" süsteemis. Ja Livingstone jäi Londoni linnapea kohast ilma. Selleks saab nüüd Boris Johnson.
Lätlased jälle on mures oma salatite pesemise pärast.
Aga enamus uudiseid ja blogisid veel lugemata, niiet sealt leiab kindlasti veelgi huvitavat.
Leiboristid said näiteks UK kohalikel valimistel kolmanda koha. Päris halb tulemus valitsevale parteile "kahepartei" süsteemis. Ja Livingstone jäi Londoni linnapea kohast ilma. Selleks saab nüüd Boris Johnson.
Lätlased jälle on mures oma salatite pesemise pärast.
Aga enamus uudiseid ja blogisid veel lugemata, niiet sealt leiab kindlasti veelgi huvitavat.
Wednesday, April 30, 2008
Gräzini arusaam turumajandusest on vildakas
Nagu aru olen saanud, pole Reformierakond enam ammu liberaalset majanduspoliitikat toetav uuendusmeelne erakond vaid üha enam sotsiaaldemokraatlikusse populismi kalduv. Nüüd on Gräzin võtnud nõuks hakata rääkima äri õiglusest ja röövkapitalistide eba-eetlistest tegudest lihtsate elanike kallal.
Gräzini väitel on 60 000 inimest langenud SMS-laenude ohvriks (kangesti tahaks viidet). Mida tähendab Gräzini jaoks ohvriks langemine? Peamiselt seda, et SMS-laene reklaamitakse pettusega, kuna ei avaldata nende aastaintressi. Kuigi üldjoontes olen nõus, et mida rohkem infot klient saab, seda parem. Aga samas - kui oluline on sms-laenu puhul aasta intress. Kui mul on vaja 2000 krooni, siis minu jaoks on oluline, kui palju ma palgapäeval tagasi pean maksma, mitte aasta-intress. Kindlasti ei ole laen minu jaoks kaks korda soodsam selle pärast, et mul on palgapäevani kaks korda rohkem aega kui samas hädas oleval sõbral (kuigi aastapõhine intress on ju 2 korda väiksem). Sama tobe oleks nõuda, et apteegis peaks ravimite juures olema ka kilohind, muidu saavad inimesed petta.
Lisaks väidab Gräzin, et
Kuidas aga Gräzin põhjendab, et Hansapanga ja laenaja vaheline tehing on tehtud võrdsete osapoolte vahel, aga sms-laenukontori ja laenaja vahel laiutab meeletu ebavõrdsus. Parimaks võrdsuse ja mõistliku tulu teenimise tagajaks on konkurents, mistõttu on tervitatav, et sms-laenukontoreid on tekkinud kiiresti ja palju - kui sellest äris oleks õiglane tulu märkimisväärselt madalam, oleks konkurendid ka madalamat hinda pakkumas.
Kui aga Gräzini argument on selles, et lihtsalt sms-laenu võtja on meeleheitel inimene, kes teeb tehinguid, mis on talle kahjulikud ja pankade "õiglus" väljendub sellistele inimestele laenamisest keeldumises, siis on see lausa jabur. Sel juhul peaksime keelama ka näljasele inimesele leiba müümast - "enne mine saa kõht täis, muidu ostad veel liiga kalli hinnaga"!
Aga ehk on asi hoopis selles, et osavate poliitikutena on Reformarid otsustanud oma valijaskonda vahetada. Kui tõusval turul tuli keskenduda edukatele õlale patsutamisele, siis nüüd on poliitilise valuutana tegijad nende hääled, kes tunnevad, et hakkab halvemini minema.
Gräzini väitel on 60 000 inimest langenud SMS-laenude ohvriks (kangesti tahaks viidet). Mida tähendab Gräzini jaoks ohvriks langemine? Peamiselt seda, et SMS-laene reklaamitakse pettusega, kuna ei avaldata nende aastaintressi. Kuigi üldjoontes olen nõus, et mida rohkem infot klient saab, seda parem. Aga samas - kui oluline on sms-laenu puhul aasta intress. Kui mul on vaja 2000 krooni, siis minu jaoks on oluline, kui palju ma palgapäeval tagasi pean maksma, mitte aasta-intress. Kindlasti ei ole laen minu jaoks kaks korda soodsam selle pärast, et mul on palgapäevani kaks korda rohkem aega kui samas hädas oleval sõbral (kuigi aastapõhine intress on ju 2 korda väiksem). Sama tobe oleks nõuda, et apteegis peaks ravimite juures olema ka kilohind, muidu saavad inimesed petta.
Lisaks väidab Gräzin, et
Lisaks pettusele (valereklaam) ja amoraalsusele on kiirlaenude aluseks ka olulise eraõigusliku põhimõtte rikkumine. Tehingust saadav tulu peab olema mõistlik ja tehing sõlmitud enam-vähem võrdsete poolte vahel. Kõnealusel juhul on sõlmijateks võimas rahatuus ja meeleheitel olev inimene, kellelt tahetakse võtta viimane. Võlaõigusseadus ütleb otse: tehing ei tohi olla moraalipõhimõtete vastane ja tsiviilõiguse üldosast (§ 86) teame, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine.Sellised mõtted sobiksid hästi sotsialistliku riiklikult reguleeritava majanduse juhtimiseks, aga kindlasti mitte maailma majandusevabaduse indeksites esikohta jahtivale riigile. Minu arvates on tehingust saadav mõistlik tulu selline, mida mõlemad tehingu pooled on nõus vabatahtlikult maksma. See tulu on erinev erinevates olukordades ja erinevates tehingutes. Tihti ei sõltu see üldse tehingu pooltest ega tehingu iseloomust vaid välistest mõjuritest - nii näiteks on täna kodulaen kallim lihtsalt selle pärast, et Euribor on tõusnud! Minu arvates täiesti eba-õiglane, aga siiski ei leia ma, et see oleks heade äritavadega vastuolus.
Kuidas aga Gräzin põhjendab, et Hansapanga ja laenaja vaheline tehing on tehtud võrdsete osapoolte vahel, aga sms-laenukontori ja laenaja vahel laiutab meeletu ebavõrdsus. Parimaks võrdsuse ja mõistliku tulu teenimise tagajaks on konkurents, mistõttu on tervitatav, et sms-laenukontoreid on tekkinud kiiresti ja palju - kui sellest äris oleks õiglane tulu märkimisväärselt madalam, oleks konkurendid ka madalamat hinda pakkumas.
Kui aga Gräzini argument on selles, et lihtsalt sms-laenu võtja on meeleheitel inimene, kes teeb tehinguid, mis on talle kahjulikud ja pankade "õiglus" väljendub sellistele inimestele laenamisest keeldumises, siis on see lausa jabur. Sel juhul peaksime keelama ka näljasele inimesele leiba müümast - "enne mine saa kõht täis, muidu ostad veel liiga kalli hinnaga"!
Aga ehk on asi hoopis selles, et osavate poliitikutena on Reformarid otsustanud oma valijaskonda vahetada. Kui tõusval turul tuli keskenduda edukatele õlale patsutamisele, siis nüüd on poliitilise valuutana tegijad nende hääled, kes tunnevad, et hakkab halvemini minema.
Tuesday, April 29, 2008
Lithuania in recession?
In March i wrote that it seems that the economic growth was negative in Latvia in 4th quarter of 2007. The problem in Latvia is that the statistics department there does not publish seasonally adjusted figures.
Lithuania is the first Baltic country to publish its GDP flash estimate for the first quarter of 2008 (Latvia will follow on May 9th and the slow Estonians only on May 14th). And the news aint good from Vilnius - in the first quarter the Lithuanian economy contracted by 0,2% - seasonally and working days adjusted. This is the first quarter of negative growth since 1999. We need to keep in mind that this only the first estimate so it might be significantly adjusted. Also, the usual definition for recession is two consecutive quarters of contraction.
But the news is nevertheless significant. Lithuania has been considered the least overheated economy of the Baltics. And so the expected slowdown should be milder as well. The economic growth in Q4 was 1,3% compared with 0,8% in Estonia and 0,0% in Latvia.
We need to wait to see what it means for the other Baltic States. During Q1 the only good news about the Estonian economy has been remarkable lessening of the deficit in trade balance. Can our export sector really hold up to the high inflation and salary growth?
Lithuania is the first Baltic country to publish its GDP flash estimate for the first quarter of 2008 (Latvia will follow on May 9th and the slow Estonians only on May 14th). And the news aint good from Vilnius - in the first quarter the Lithuanian economy contracted by 0,2% - seasonally and working days adjusted. This is the first quarter of negative growth since 1999. We need to keep in mind that this only the first estimate so it might be significantly adjusted. Also, the usual definition for recession is two consecutive quarters of contraction.
But the news is nevertheless significant. Lithuania has been considered the least overheated economy of the Baltics. And so the expected slowdown should be milder as well. The economic growth in Q4 was 1,3% compared with 0,8% in Estonia and 0,0% in Latvia.
We need to wait to see what it means for the other Baltic States. During Q1 the only good news about the Estonian economy has been remarkable lessening of the deficit in trade balance. Can our export sector really hold up to the high inflation and salary growth?
Friday, April 25, 2008
Ausa äri võimalikkusest Eesti Vabariigis
Jüri Saar kirjutab oma blogis, et Arengufond kaalub oma esimese investeeringuna firmat NarTest Technologies, mille omanikeringi kuulus viimase ajani ka Arengufondi nõukogu liige Indrek Neivelt. Kuigi vahetult enne raha taotlemist fondist müüs Neivelt huvide konflikti vältimiseks oma osaluse, olen nõus Saarega, et see muudab vähe. Saare arvamus on, et
Aga teema on Eesti ärikeskkonnas märksa laiem. Kas Urmas Sõõrumaa oleks tohtinud olla Eesti Energia nõukogus? Miks Eesti biotehnoloogia ettevõtetes kajastuvad samad nimed, kes on juhtivatel positsioonidel ülikoolides? Lisaks osalevad samad inimesed ekspertidena EASi teadus- ja arendusprojektide rahastamise hindamistel. Kõigest sellest võiks välja lugeda korrumpeerunud ühiskonda, kus kõik hoovad on koondunud kitsa suletud sõpruskonna kätte, kes meie niigi piiratud ressurse lihtsalt omavahel (ümber) jaotab.
On aga ka teine seletus - Eesti on lihtsalt liiga väike. Eraldi võetuna on ju loogiline, et Indrek Neivelt on Arengufondi nõukogus ja samuti on loogiline, et ta investeerib huvitavatesse ettevõtmistesse Eestis. Loogiline on ka, et EAS kasutab oma ekspertidena parimaid kättesaadavaid eksperte ja loogiline on, et samu parimaid eksperte tahavad endale ka kõik Ülikoolid ja valdkonna ettevõtted. Kui me nõuaksime Arengufondi nõukogu liikmetelt ja muude rahastamiste otsustajatelt täielikku sõltumatust, saaksime sinna inimesed, kes pole kas valdkonnaga üldse kokku puutunud või keda teised inimesed ei väärtusta. Seoses meie väiksusega on meil lihtsalt liiga vähe häid inimesi igas valdkonnas.
Seega ongi parim, mis saadakse teha, et sellised inimesed taandavad ennast otseselt nendega seotud projektide arutamiselt ja me usaldame Arengufondi ja muude rahajagajate juhtkonna suutlikkust võimalikule mõjutamisele vastu hakata. Ja loomulikult on oluline roll ka meedial, et sellised kahtlusttekitavad seosed välja tuua ja otsustamisprotsessidele valgust heita, nõudes otsustajatelt läbipaistvust ja põhjendatust.
"Ma ei saa ka mööda sisetundest, mis ütleb, et kui NarTest osutub edukaks, siis peab hr.Siff kindlasti ka endist nõukogu liiget meeles millegi enam kui hea sõnaga."Minu arvamus on, et optsiooni- või futuurlepinguid ei pea äriregistris registreerima ja seega me ei tea, millised on tegelikult Neivelti huvid NarTesti tulemustest. Kuna Neivelt pole (minu teada) ka ühelgi riiklikul ametikohal, ei pea ta esitama ka oma majanduslike huvide deklaratsiooni (kui ta seda siiski peab tegema, siis tuletaks talle meelde, et ka optsiooni- ja futuurlepingud on majanduslikud huvid). Seega selge huvide konflikt tõepoolest.
Aga teema on Eesti ärikeskkonnas märksa laiem. Kas Urmas Sõõrumaa oleks tohtinud olla Eesti Energia nõukogus? Miks Eesti biotehnoloogia ettevõtetes kajastuvad samad nimed, kes on juhtivatel positsioonidel ülikoolides? Lisaks osalevad samad inimesed ekspertidena EASi teadus- ja arendusprojektide rahastamise hindamistel. Kõigest sellest võiks välja lugeda korrumpeerunud ühiskonda, kus kõik hoovad on koondunud kitsa suletud sõpruskonna kätte, kes meie niigi piiratud ressurse lihtsalt omavahel (ümber) jaotab.
On aga ka teine seletus - Eesti on lihtsalt liiga väike. Eraldi võetuna on ju loogiline, et Indrek Neivelt on Arengufondi nõukogus ja samuti on loogiline, et ta investeerib huvitavatesse ettevõtmistesse Eestis. Loogiline on ka, et EAS kasutab oma ekspertidena parimaid kättesaadavaid eksperte ja loogiline on, et samu parimaid eksperte tahavad endale ka kõik Ülikoolid ja valdkonna ettevõtted. Kui me nõuaksime Arengufondi nõukogu liikmetelt ja muude rahastamiste otsustajatelt täielikku sõltumatust, saaksime sinna inimesed, kes pole kas valdkonnaga üldse kokku puutunud või keda teised inimesed ei väärtusta. Seoses meie väiksusega on meil lihtsalt liiga vähe häid inimesi igas valdkonnas.
Seega ongi parim, mis saadakse teha, et sellised inimesed taandavad ennast otseselt nendega seotud projektide arutamiselt ja me usaldame Arengufondi ja muude rahajagajate juhtkonna suutlikkust võimalikule mõjutamisele vastu hakata. Ja loomulikult on oluline roll ka meedial, et sellised kahtlusttekitavad seosed välja tuua ja otsustamisprotsessidele valgust heita, nõudes otsustajatelt läbipaistvust ja põhjendatust.
Wednesday, April 16, 2008
Rafting in Jägala, Estonia
Couple of picture of my recent trip to Jägala river with friends.
Although the high water is supposedly over (or will be over soon), i can strongly suggest the rafting trip by www.retked.ee.
Although the high water is supposedly over (or will be over soon), i can strongly suggest the rafting trip by www.retked.ee.
Sunday, March 16, 2008
Eesti eesmärgid EL-i energiapoliitikas
Marko Mihkelson väidab oma blogis, et
Minule jääb küll arusaamatuks, miks just need kaks küsimust Eestile nii olulised on? Esiteks on väga silmakirjalik panna ühesse lausesse eesmärk karistada kolmandaid riike keskkonda saastava energia tootmise eest ja siis nõuda endale erandit just sellise energia tootmiseks. Kogu heitgaaside piiramise ja maksustamise mõte on ju selles, et sundida ettevõtteid leidma võimalusi loodussäästlikumaks tootmiseks. Miks on Eesti põlevkivi millegi poolest erandiväärilisem kui näiteks Saksa süsi, Norra nafta või Soome metsatööstus. Loogika peab olema ühtne - kes saastab see maksab. See annab turueelise puhastele tootmisliikidele võrreldes enam reostavatega. Kui anname erandi põlevkivile, teeme sellega karuteene meie endi tuulel, puidul ja turbal põhinevatele energiatootmisele.
Samuti on teine eesmärk: takistada energia importi kolmandatest riikides, kuna see on vähem keskkonnasõbralik - kahtlane. Kyoto protsessi käigus on tehtud arenevatele riikidele kompromiss, lubades neil saastada rohkem kui arenenud maad selleks, et neil oleks võimalik oma arengus kiiremini edasi liikuda. Selline kompromiss muutub mõtetuks, kui seda hakatakse takistama ja torpedeerima mingisuguse muu seadusandlusega. Et läbirääkimiste laua taga lepime küll milleski kokku, aga siis kodus teeme ikka mingid muud seadused, mis kokkuleppe mõttetuks teevad ja millest me enne ei rääkinud. See teeb edaspidised läbirääkimised väga keerukaks.
Kui aga soovitakse karistada riike, kes ka ise Kyoto protsessi eiravad, siis seal võiks ehk tõepoolest rakendada imporditolle mahus, mis hinnanguliselt vastab energiat tootnud riigi loodussaastele. See võiks olla ka motivatsioonifaktor Kyoto protokolli ratifitseerimiseks.
Siiski jääb minu jaoks arusaamatuks, kus on meile äkki tekkinud kaks sellist ilmselt küsitavat välispoliitilist eesmärki. Samuti tekib mul väike hirm, et nende eesmärkide täitmiseks kära tõstes võime hoopis narri rolli jääda.
Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapaketis on Eestile väga oluline kaitsta kaht peamist seisukohta: kaitse kolmandate riikide odava (ehk vähemkeskkonnasõbralikuma) elektri eest ning põlevkivienergeetika erisuse saavutamine seoses heitgaaside piiramisega. Seda on valitsusele rõhutanud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.ja väidab, et Eesti välispoliitika on ses osas läbi kukkunud, kuna need teemad pole leidnud kajastust 19. Euroopa Ülemkogu lõppjäreldustes .
Minule jääb küll arusaamatuks, miks just need kaks küsimust Eestile nii olulised on? Esiteks on väga silmakirjalik panna ühesse lausesse eesmärk karistada kolmandaid riike keskkonda saastava energia tootmise eest ja siis nõuda endale erandit just sellise energia tootmiseks. Kogu heitgaaside piiramise ja maksustamise mõte on ju selles, et sundida ettevõtteid leidma võimalusi loodussäästlikumaks tootmiseks. Miks on Eesti põlevkivi millegi poolest erandiväärilisem kui näiteks Saksa süsi, Norra nafta või Soome metsatööstus. Loogika peab olema ühtne - kes saastab see maksab. See annab turueelise puhastele tootmisliikidele võrreldes enam reostavatega. Kui anname erandi põlevkivile, teeme sellega karuteene meie endi tuulel, puidul ja turbal põhinevatele energiatootmisele.
Samuti on teine eesmärk: takistada energia importi kolmandatest riikides, kuna see on vähem keskkonnasõbralik - kahtlane. Kyoto protsessi käigus on tehtud arenevatele riikidele kompromiss, lubades neil saastada rohkem kui arenenud maad selleks, et neil oleks võimalik oma arengus kiiremini edasi liikuda. Selline kompromiss muutub mõtetuks, kui seda hakatakse takistama ja torpedeerima mingisuguse muu seadusandlusega. Et läbirääkimiste laua taga lepime küll milleski kokku, aga siis kodus teeme ikka mingid muud seadused, mis kokkuleppe mõttetuks teevad ja millest me enne ei rääkinud. See teeb edaspidised läbirääkimised väga keerukaks.
Kui aga soovitakse karistada riike, kes ka ise Kyoto protsessi eiravad, siis seal võiks ehk tõepoolest rakendada imporditolle mahus, mis hinnanguliselt vastab energiat tootnud riigi loodussaastele. See võiks olla ka motivatsioonifaktor Kyoto protokolli ratifitseerimiseks.
Siiski jääb minu jaoks arusaamatuks, kus on meile äkki tekkinud kaks sellist ilmselt küsitavat välispoliitilist eesmärki. Samuti tekib mul väike hirm, et nende eesmärkide täitmiseks kära tõstes võime hoopis narri rolli jääda.
Tuesday, March 11, 2008
Latvia in recession?
It seems that q-o-q economic growth was negative in 4th quarter of 2007 according to the updated figures in Latvia. As Edward Hugh notes, the figures are not seasonally adjusted (as Latvian Statistical Office does not publish such data), but as the seasonality in the figures is not big it shouldn't matter much.
Estonia was 0,8% up in last quarter (seasonally adjusted), but as retail sales grew only 1% in January in real terms and construction has been slowing as well, there is a big chance that the economic growth will fall further in Estonia as well.
Estonia was 0,8% up in last quarter (seasonally adjusted), but as retail sales grew only 1% in January in real terms and construction has been slowing as well, there is a big chance that the economic growth will fall further in Estonia as well.
Thursday, March 06, 2008
US elections - first tentative bitch slaps
Looking for good election coverage? As always, check the Colbert Report!
Wednesday, March 05, 2008
Veel riigikogulaste palgast
Kuna minu eelmine postitus sai lausa kaks kommentaari, siis oma postituste arvu tõstmiseks vastan neile uue kirjega.
Lauri:
ML:
Mediaanpalgaga võiks siduda küll, täna lihtsalt statistika-amet ei kogu seda eriti, kuna seda pole võimalik sama objektiivselt määrata kui keskmist palka. Ehk siis objektiivsuse ja täpsuse nimel on ohverdatud veidi õiglust. Ma usun, et lõppetulemust see eriti ei muudaks nagunii.
Üldse huvitava ideega on välja tulnud Hannes Rumm:
Edasi heietab Hannes Rumm pikalt sellest, kuidas kõige õigem oleks ikka luua mingi komisjon või tarkade meeste kogu, kes riigikogulaste palku määraks. Kui äriühingute puhul on selge, et kui omanik (läbi nõukogu või otse) määrab oma juhtivtöötajate palkasid, siis teeb ta seda sisuliselt oma taskust. See tagab, et palk ei ole liiga suur (siis jääks omanik vaeseks) ega liiga väike (siis ei leia asjalikke inimesi). Kes tasakaalust tükk aega mööda paneb, see astub konkurentsist varsti kõrvale. Majandussüsteemid, kus omanike kontroll on muutunud häguseks ja nõukogule jäetud vabad käed, on varsti avastanud, et juhtkond teenib ülikõrgeid tasusid, mis pole kuidagi seotud tehtud töö tulemuslikkusega. Nii on viimasel aastakümnel juhtunud näiteks paljude börsifirmadega USAs ja mujal.
Seega olen üsna veendunud, et
a) igasuguste komisjonide moodustamine ei vähendaks riigikogulaste palku, kuna komisjon maksab seda tasu kellegi teise taskust
b) selline komisjon annaks nende liikmetele järjekordse mõttetu hoova poliitiliste eeliste väljakauplemiseks ("mina tõstan sinu palka, aga sina toetad minu ideid riigikogus")
c) kui me vähendaksime riigikogulaste brutopalka 25%, hoiaks see riigile kokku 11,3 miljonit krooni aastas (vrdl. Eesti riigi eelarve on ca 90 miljardit krooni). Palun ärge moodustage Eesti targematest peadest komisjoni, kes peab igal aastal läbi arutama, analüüsima ja avalikkuses põhjendama nii tühist teemat.
Seega efektiivsuse huvides jätkem riigkogulaste palgasüsteemi muutmata! Ja kelle õiglustunne seda välja ei kannata mingu kuskile mujale. Valgevenes pidi väidetavalt hästi ilus olema. Ja president on pätitegemise isiklikult ära keelanud.
Lauri:
neljakordse keskmise palga põhimõte pärineb taasiseseisvumise ajast ja sel ajal tagas selliselt saadud number võimaluse riigikogulasel väliskolleegide foonil "mitte kaltsakana välja paista". Praegune keskmine palk annab väidetavalt aga neljaga korrutades juba numbri, mis masside õiglustunnet riivab.No eks elu ongi ebaõiglane ja töökohad, kuhu on keerulisem pääseda on rohkem tasustatud, kui vähem eripäraseid võimeid nõudvad. Võib ju jäädagi argumenteerima, et tööline on sama tähtis kui (riigi)juht ja peaks seega saama ka samapalju palka. Paraku kõik katsed panna töölised riiki juhtima on lõppenud läbikukkumisega. Selleks, et meil oleks riigitüüri juures inimesed, kes suudavad riiki hästi juhtida, peab selleks olema ka palk, mis laseb neil oma sõprade/tuttavat foonil "mitte kaltsakana välja paista".
ML:
Minu ettepanek oleks siduda riigikogulase palk miinimumpalgaga. Olgu see kasvõi ca 20 min.palka. Või siis teine variant - siduda palk mediaanpalgaga ehk selle numbriga, mida tegelikult saab kõige suurem osa inimestest.Miinimumpalgaga sidumine pole hea mõte, kuna see ei sõltu niivõrd riigi majanduslikust olukorrast vaid pigem poliitikute suvast, poliitilisest vaatenurgast või populismist. Nii saaksime olukorra, kus riigikogu/valitsuse liikmed ei lähtuks miinimumpalga määramisel enam sotsiaalmajanduslikust argumentatsioonist vaid oma isiklikust huvist.
Mediaanpalgaga võiks siduda küll, täna lihtsalt statistika-amet ei kogu seda eriti, kuna seda pole võimalik sama objektiivselt määrata kui keskmist palka. Ehk siis objektiivsuse ja täpsuse nimel on ohverdatud veidi õiglust. Ma usun, et lõppetulemust see eriti ei muudaks nagunii.
Üldse huvitava ideega on välja tulnud Hannes Rumm:
Soome parlamendi ehk Eduskunna liikmete palga määrab kolmeliikmeline komisjon. Komisjoni kuuluvad kaks presidendilt pikaajalise töö eest riigi ja ettevõtluse arendamisel aunimetuse pälvinud inimest ning üks õigusteaduste doktor. Komisjoni koosseisu määrab parlamendi juhatus ning selle otsus edasikaebamisele ei kuulu.Ütleme siis otse välja, et palga määrab riigikogu ise. Miks see hea mõte pole, kirjutasin eelmises sissekandes.
Edasi heietab Hannes Rumm pikalt sellest, kuidas kõige õigem oleks ikka luua mingi komisjon või tarkade meeste kogu, kes riigikogulaste palku määraks. Kui äriühingute puhul on selge, et kui omanik (läbi nõukogu või otse) määrab oma juhtivtöötajate palkasid, siis teeb ta seda sisuliselt oma taskust. See tagab, et palk ei ole liiga suur (siis jääks omanik vaeseks) ega liiga väike (siis ei leia asjalikke inimesi). Kes tasakaalust tükk aega mööda paneb, see astub konkurentsist varsti kõrvale. Majandussüsteemid, kus omanike kontroll on muutunud häguseks ja nõukogule jäetud vabad käed, on varsti avastanud, et juhtkond teenib ülikõrgeid tasusid, mis pole kuidagi seotud tehtud töö tulemuslikkusega. Nii on viimasel aastakümnel juhtunud näiteks paljude börsifirmadega USAs ja mujal.
Seega olen üsna veendunud, et
a) igasuguste komisjonide moodustamine ei vähendaks riigikogulaste palku, kuna komisjon maksab seda tasu kellegi teise taskust
b) selline komisjon annaks nende liikmetele järjekordse mõttetu hoova poliitiliste eeliste väljakauplemiseks ("mina tõstan sinu palka, aga sina toetad minu ideid riigikogus")
c) kui me vähendaksime riigikogulaste brutopalka 25%, hoiaks see riigile kokku 11,3 miljonit krooni aastas (vrdl. Eesti riigi eelarve on ca 90 miljardit krooni). Palun ärge moodustage Eesti targematest peadest komisjoni, kes peab igal aastal läbi arutama, analüüsima ja avalikkuses põhjendama nii tühist teemat.
Seega efektiivsuse huvides jätkem riigkogulaste palgasüsteemi muutmata! Ja kelle õiglustunne seda välja ei kannata mingu kuskile mujale. Valgevenes pidi väidetavalt hästi ilus olema. Ja president on pätitegemise isiklikult ära keelanud.
Sunday, March 02, 2008
Toetan riigikogulaste palgatõusu!
Vastukajaks Postimehe algatatud allkirjade kogumisele riigkogulaste palgatõusu vastu, tahan mina avaldada arvamust, et tänane süsteem, kus riigikogulaste palk on seotud Eesti keskmise palgaga, on mõistlik ja võiks sellisena jätkuda.
Mulle jääb arusaamatuks, mille vastu antud süsteemi puhul protestitakse. Kas põhjuseks on lihtsalt asjaolu, et igasugune palk, mis on 4 korda suurem kui Eesti keskmine on ebaõiglane? Vaevalt, sest siis tuleks ju teha hoopis ettepanek kehtestada maksimumpalk. Kas selle vastu, et riigikogu liikme töö on liiga lihtne ja ebaoluline, et nii kõrget palka maksta? Et tänane kõrge palk meelitab sellele tööle põhjendamatult häid ja kompetentseid inimesi, kes võiksid pigem tegutseda rohkem väärtust lisavatel elualadel? Või hoopis sellepärast, et see mõnituhat krooni riigikogulase kohta on Eestile niivõrd suur kulu? Kindlasti on Eestis suuremaid raha raiskamisi, millega tegeleda, aga kui mitte, siis ma usun, et pigem võiks vähendada riigikogu liikmete arvu kui nende palku.
Mis aga lausa häiriv on see, et Postimees ei ole oma aktsiooni algatades välja pakkunud ühtki alternatiivi. Ei saa ju lihtsalt kaotada riigikogu liikmete palgatõusu mehhanismi, asendamata seda millegi muuga. Minu arvates oleks jabur naasta varem kehtinud süsteemi juurde, kus riigikogu liikmed iga aasta mitu nädalat tegelesid sellega, et arutasid ja argumenteerisid oma järjekordset palgatõusu. Sellise mõttetu aja raiskamise vältimiseks ongi vaja riigikogulaste palk indekseerida ja mis on õiglasem, kui siduda see ülejäänud inimeste palgaga?
Ehk seni, kuni teil pole endal ühtki paremat ideed, siis lõpetage see mõtetu pläma palgasüsteemi ebaõiglusest ja tegelega Eestile oluliste küsimustega.
Mulle jääb arusaamatuks, mille vastu antud süsteemi puhul protestitakse. Kas põhjuseks on lihtsalt asjaolu, et igasugune palk, mis on 4 korda suurem kui Eesti keskmine on ebaõiglane? Vaevalt, sest siis tuleks ju teha hoopis ettepanek kehtestada maksimumpalk. Kas selle vastu, et riigikogu liikme töö on liiga lihtne ja ebaoluline, et nii kõrget palka maksta? Et tänane kõrge palk meelitab sellele tööle põhjendamatult häid ja kompetentseid inimesi, kes võiksid pigem tegutseda rohkem väärtust lisavatel elualadel? Või hoopis sellepärast, et see mõnituhat krooni riigikogulase kohta on Eestile niivõrd suur kulu? Kindlasti on Eestis suuremaid raha raiskamisi, millega tegeleda, aga kui mitte, siis ma usun, et pigem võiks vähendada riigikogu liikmete arvu kui nende palku.
Mis aga lausa häiriv on see, et Postimees ei ole oma aktsiooni algatades välja pakkunud ühtki alternatiivi. Ei saa ju lihtsalt kaotada riigikogu liikmete palgatõusu mehhanismi, asendamata seda millegi muuga. Minu arvates oleks jabur naasta varem kehtinud süsteemi juurde, kus riigikogu liikmed iga aasta mitu nädalat tegelesid sellega, et arutasid ja argumenteerisid oma järjekordset palgatõusu. Sellise mõttetu aja raiskamise vältimiseks ongi vaja riigikogulaste palk indekseerida ja mis on õiglasem, kui siduda see ülejäänud inimeste palgaga?
Ehk seni, kuni teil pole endal ühtki paremat ideed, siis lõpetage see mõtetu pläma palgasüsteemi ebaõiglusest ja tegelega Eestile oluliste küsimustega.
Friday, February 29, 2008
Russian movie
Couple of days ago i watched a google movie about Russia:
It describes many cases of the abuse of the power of oligarchs and regional leaders, racism, poverty etc. I think the movie does not describe the situation in Russia as a whole, but rather about five or six stories in different regions. I don't think that Russia is a country on the verge of collapse, but rather shows the problems of many developing countries. But it clearly depicts a disillusioned nation, where many extremist trends surface. And it is a very well done movie.
The movie is called "A death of a nation". I think that is not true. Mostly, the decrease of population is due to a fall in life expectancy and birth rate. The first caused largely by the shocks of change in social and economic order. The latter can largely be attributed to women postponing giving birth to their first child. Example from Estonia shows that these trends do turn around in time.
A powerful film nevertheless, i think it's worthwhile to watch this movie.
Thanks for Ivan vs Jaan for the link.
It describes many cases of the abuse of the power of oligarchs and regional leaders, racism, poverty etc. I think the movie does not describe the situation in Russia as a whole, but rather about five or six stories in different regions. I don't think that Russia is a country on the verge of collapse, but rather shows the problems of many developing countries. But it clearly depicts a disillusioned nation, where many extremist trends surface. And it is a very well done movie.
The movie is called "A death of a nation". I think that is not true. Mostly, the decrease of population is due to a fall in life expectancy and birth rate. The first caused largely by the shocks of change in social and economic order. The latter can largely be attributed to women postponing giving birth to their first child. Example from Estonia shows that these trends do turn around in time.
A powerful film nevertheless, i think it's worthwhile to watch this movie.
Thanks for Ivan vs Jaan for the link.
Tuesday, February 26, 2008
RKASi investeeringute kajastamine
Eelmisel nädalal avaldati pressiteade, et Padar keelas RKASil lepinguid sõlmida, täna pigem lugu samal teemal ka Postimehes. Olen ausalt öeldes üllatunud, kui RKASi investeeringuid pole seni valitsussektori eelarvesse konsolideeritud. Seda enam, et praegune valitsus on võtnud kõik kohalikes omavalitsustes toimuvad PPP projektid rünnaku alla, nimetades PPP-skeeme (paljuski ebaõiglaselt) varjatud laenuvõtmiseks. Nüüd selgub, et valitsus ise on sellist laenuvõtmist viljelenud juba pikemat aega.
Minu jaoks on üldse arusaamatu, miks peaks riik tegelema kinnisvara arendamise ja haldamisega. Seega oleks vaieldamatult kõige õigem mõte RKAS erastamine. Võimalusi oleks selleks mitu - müüa maha bilansis olevad kinnisvaraobjektid, erastada RKAS oksjonil või viia ettevõte börsile. Kõik võimalused (eriti soovitaks viimast kaht) annaksid ettevõtte juhtimisse kindlasti juurde läbipaistvust ja efektiivsust ning vabastaks riigi jaoks rahalisi vahendeid, mida võiks investeerida valdkondadesse mis aitavad Eestit viia targemate ja innovatiivsemate riikide hulka.
Minu jaoks on üldse arusaamatu, miks peaks riik tegelema kinnisvara arendamise ja haldamisega. Seega oleks vaieldamatult kõige õigem mõte RKAS erastamine. Võimalusi oleks selleks mitu - müüa maha bilansis olevad kinnisvaraobjektid, erastada RKAS oksjonil või viia ettevõte börsile. Kõik võimalused (eriti soovitaks viimast kaht) annaksid ettevõtte juhtimisse kindlasti juurde läbipaistvust ja efektiivsust ning vabastaks riigi jaoks rahalisi vahendeid, mida võiks investeerida valdkondadesse mis aitavad Eestit viia targemate ja innovatiivsemate riikide hulka.
Monday, February 25, 2008
Presidendi kõne
Kui nii edasi läheb, siis võib küll presidendi kõne edaspidi vabariigi aastapäeval ära jätta ja asendada selle ajalehtedes avaldatava artikliga. Sest kulutada presidendi aega ühe kirjatüki ilmetuks ettelugemiseks on ilmeselge raiskamine.
Soovitaks presidendi nõuandjatel natuke uurida, miks näevad kõrgetel positsioonidel ja ülitiheda ajakavaga riigi- ja firmajuhid nii palju vaeva selleks, et nende kõne oleks mõjuv mitte ainult sisult vaid ka vormilt. Mõelge näiteks Tony Blairi, Bill Clintoni või Steve Jobsi peale. Nad teevad seda, sest saavad aru, et inimeste veenmiseks ei piisa vaid tarkadest mõtetest vaid loeb ka, kuidas neid mõtteid edastatakse.
Kui Ilves presidendiks sai, avaldati lootust, et temas saab üks Ida-Euroopa olulisemaid liidreid ja eeskõnelejaid. See ei juhtu kindlasti, kui Ilves ei omanda avaliku esinemise ja kõnepidamise põhitõdesid.
Soovitaks presidendi nõuandjatel natuke uurida, miks näevad kõrgetel positsioonidel ja ülitiheda ajakavaga riigi- ja firmajuhid nii palju vaeva selleks, et nende kõne oleks mõjuv mitte ainult sisult vaid ka vormilt. Mõelge näiteks Tony Blairi, Bill Clintoni või Steve Jobsi peale. Nad teevad seda, sest saavad aru, et inimeste veenmiseks ei piisa vaid tarkadest mõtetest vaid loeb ka, kuidas neid mõtteid edastatakse.
Kui Ilves presidendiks sai, avaldati lootust, et temas saab üks Ida-Euroopa olulisemaid liidreid ja eeskõnelejaid. See ei juhtu kindlasti, kui Ilves ei omanda avaliku esinemise ja kõnepidamise põhitõdesid.
Wednesday, February 20, 2008
Independent Kosovo
Kosovo kuulutas ennast pühapäeval iseseisvaks.
Tegemist on kahtlemata vastuolulise otsusega. Serbia ja Venemaa on lubanud Kosovot mitte tunnustada ja blokeerida uue riigi liitumise kõikvõimalike uute organisatsioonidega (nt. ÜRO). Samas ma loomulikult ei nõustu arumendiga, et tegemist on pretsedendiga igasugu väikerahvaste iseseisvusele ja riikide territoriaalse terviklikkuse eiramisele. Kosovo iseseisvus ei tähenda automaatset õigust omariiklusele Lõuna-Osseetias, Abhaasias, Šotimaal ja Baskimaal, sest Kosovo on erand. Pärast Milosevici läbiviidud etnilist puhastust ja ÜRO kontrolli piirkonna üle peale seda (aastast 1999), on väga keeruline nõuda Kosovlastelt kasvõi nime poolest allumist Belgradi ülemvõimule. Võib küll öelda, et rahvusvahelise õiguse järgi ei tohiks suvaline kogum inimesi lihtsalt niisama riigist lahku lüüa, aga rahvusvahelise õiguse järgi ei tohtinuks ka Serbia Kosovo albaanlasi külmavereliselt maha nottida. Ja ega nad päris niisama pole ka lahku löönud - kogu maailma diplomaadid on proovinud probleemile lahendust otsida kaheksa aastat ja midagi paremat pole antud juhul leitud. Ehk kokkuvõttes on vist iga selline iseseisvuspüüe omamoodi erijuhtum.
Mina usun, et aja möödudes on ka Venemaa ja Serbia sunnitud Kosovo iseseisvust tunnistama. Aga enne seda peavad kosovlased näitama, et nad suudavad riigina käituda. See tähendab demokraatlike institutsioonide ehitamist, serblastest vähemuste õiguste ja turvalisuse tagamist, konstruktiivset majandus- ja välispoliitikat jne. Kui nad seda suudavad, siis järgneb kindlasti ka toetus nende riikide poolt, kes esialgu Kosovo iseseisvust ei taha tunnustada. Kui aga mitte, siis Euroopa Liit endale kaela saanud ühe järjekordse lahenduseta probleemi.
Ehk siis õnne ja jõudu kosovlastele nende iseseisvumise puhul ning loodame üheskoos, et nad saavad hakkama. Nii enda kui ka meie pärast.
Tegemist on kahtlemata vastuolulise otsusega. Serbia ja Venemaa on lubanud Kosovot mitte tunnustada ja blokeerida uue riigi liitumise kõikvõimalike uute organisatsioonidega (nt. ÜRO). Samas ma loomulikult ei nõustu arumendiga, et tegemist on pretsedendiga igasugu väikerahvaste iseseisvusele ja riikide territoriaalse terviklikkuse eiramisele. Kosovo iseseisvus ei tähenda automaatset õigust omariiklusele Lõuna-Osseetias, Abhaasias, Šotimaal ja Baskimaal, sest Kosovo on erand. Pärast Milosevici läbiviidud etnilist puhastust ja ÜRO kontrolli piirkonna üle peale seda (aastast 1999), on väga keeruline nõuda Kosovlastelt kasvõi nime poolest allumist Belgradi ülemvõimule. Võib küll öelda, et rahvusvahelise õiguse järgi ei tohiks suvaline kogum inimesi lihtsalt niisama riigist lahku lüüa, aga rahvusvahelise õiguse järgi ei tohtinuks ka Serbia Kosovo albaanlasi külmavereliselt maha nottida. Ja ega nad päris niisama pole ka lahku löönud - kogu maailma diplomaadid on proovinud probleemile lahendust otsida kaheksa aastat ja midagi paremat pole antud juhul leitud. Ehk kokkuvõttes on vist iga selline iseseisvuspüüe omamoodi erijuhtum.
Mina usun, et aja möödudes on ka Venemaa ja Serbia sunnitud Kosovo iseseisvust tunnistama. Aga enne seda peavad kosovlased näitama, et nad suudavad riigina käituda. See tähendab demokraatlike institutsioonide ehitamist, serblastest vähemuste õiguste ja turvalisuse tagamist, konstruktiivset majandus- ja välispoliitikat jne. Kui nad seda suudavad, siis järgneb kindlasti ka toetus nende riikide poolt, kes esialgu Kosovo iseseisvust ei taha tunnustada. Kui aga mitte, siis Euroopa Liit endale kaela saanud ühe järjekordse lahenduseta probleemi.
Ehk siis õnne ja jõudu kosovlastele nende iseseisvumise puhul ning loodame üheskoos, et nad saavad hakkama. Nii enda kui ka meie pärast.
Monday, February 18, 2008
Danske Bank is hard on Swedish central bank
Good analysis of economic policy:
For the third time in less than a year, the [Swedish] Riksbank has completely acted against market expectations. One conclusion, and probably the most obvious, is that either market analysts as a group (and ourselves included) have gone bananas and are not fit for our tasks. The other, and hopefully more correct explanation is that the Riksbank’s communication policy is a complete failure.
Friday, February 15, 2008
LHV unistuste Venemaa
Kolmapäevases Ärilehes otsustas LHV analüütik Madis Toomsalu promoda Venemaad, kui soodsat aktsiainvesteeringute paika. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks LHV seda tegi, sest selle artikli põhjal jääb mul küll tunne, et Venemaast on seal majas väga piiratud arusaam. Eriti paistab see silma kui võrrelda artiklit samal päeval Financial Times'is ilmunud Martin Wolfi arvamuslooga.
Mõned tsitaadid Toomsalu loost:
Madis Toomsalu väitele, et Venemaa majanduspoliitikat on siiani juhitud ja juhitakse ka tulevikus effektiivselt, jätkusuutlikult ja investorisõbralikult vastaks meeleldi Martin Wolfi sõnadega:
Mõned tsitaadid Toomsalu loost:
Kui teha juttu stabiilsest majanduskasvust ja headest tulevikuperspektiividest, on Venemaa viimane koht, mis väikeinvestorile meenub.Well, nagu Martin Wolf oma artiklis märgib, on peale Putini võimuletulekut Ida-Euroopa riikidest ainult Kõrgõstani majandus kasvanud oluliselt aeglasemalt kui Venemaa. Enamus riike on kasvanud märksa kiiremini. Kusjuures paljudel neist pole olnud suuri mavarade varusid, millega oma rikkust kasvatada.
Ometi on idanaabri majandus saanud üle 1990. aastate negatiivsusest ning kümne aasta jooksul näidanud keskmiselt üle 6% kasvu.
Reaalsel äriajamisel ning aktsiainvesteeringutel on siiski vormiline erinevus. Investeerides aktsiaturgudele pole vaja karta tavapärases äris esinevat bürokraatiat ega ametnike armeed, unenägudes ei kangastu pitsatid ning karskusest ei saa tulu teenimist segav asjaolu. Kapital paigutatakse toimiva ärimudeliga börsiettevõtetesse, mille juhtkond tunneb ümbritsevat keskkonda.What about Yukos? Hodorkovski oli suur võimu sõber ja tundis ümbritsevat keskkonda, tal oli toimiv ärimudel. Kuni... ühel hetkel enam ei olnud.
Tegelikult on liberaalse taustaga Dmitri Medvedev presidendina investorite seisukohast parim valik.Mille poolest see Medvedev nii liberaalne on? See, et ta on paaril konverentsil rääkinud eraomandi puutumatuse tähtsusest ja sellest, et korruptsioon on halb? No seda on rääkinud ka Putin ja Jeltsin ja räägivad veel paljud teised. Lihtsalt praktilise võimu teostamiseni jõudes eelistatakse millegipärast "juhitud demokraatiat". Ja kui palju võimu üldse Medvedevil olema saab?
Madis Toomsalu väitele, et Venemaa majanduspoliitikat on siiani juhitud ja juhitakse ka tulevikus effektiivselt, jätkusuutlikult ja investorisõbralikult vastaks meeleldi Martin Wolfi sõnadega:
In important respects economic reform has gone backwards, particularly with the ever-growing role of the state in vital segments of the economy. This reversal is directly related to the second false claim about Mr Putin, that he has restored the state. This is true only if one accepts his definition of a strong state: a behemoth subject neither to law nor to political competition.Ehk kokkuvõttes jättis Toomsalu artikkel mulle väga kahtlase mulje LHV suutlikkusest analüüsida ühe riigi majanduspoliitilist keskkonda. Kurb.
Mr Putin has eliminated all independence in television and most of it in the press; he has destroyed the autonomy of regional government; he has emasculated parliament; and he has eliminated competition for power.
The result is not an effective state, but an overweening one. Corruption is rife. Mr Putin himself tells us so: "The state system is weighed down by bureaucracy and corruption and does not have the motivation for positive change, much less dynamic development." But this is inevitable when so much unaccountable power is concentrated in one person's hands. By destroying independent institutions, the state has mutilated itself: it is a blind and crippled giant.
In 2006, Russia ranked a mediocre 96th out of 175 in the World Bank's "ease of doing business" index, its worst ever position. In the World Bank's governance indicators for 2006, the effectiveness of Russia's government was ranked in the 38th percentile from the bottom. Its rule of law ranking was in the 19th percentile, well behind Ukraine's 27th and Poland's 59th. If one judges a state by its ability to serve the people and protect them from the powerful, including itself, Russia's is ineffective.
Monday, February 11, 2008
Just discovered a new social networking tool twitter. It's basically blogging via sms. This stuff is... err.. interesting. All you can do is send 140-letter texts about what you're doing by your phone or from the webpage and then follow your friends doing the same. Why would i want to? But then again, why am i sitting up at half past 11 writing about it in my blog?
Anyway, according to Economist it seems to be popular in the States and also in Japan. You can follow the elections as well as situation in the streets of Nairobi, Kenya via Twitter.
So maybe it is the new thing.
Anyway, according to Economist it seems to be popular in the States and also in Japan. You can follow the elections as well as situation in the streets of Nairobi, Kenya via Twitter.
So maybe it is the new thing.
Wednesday, January 23, 2008
Võõrtööjõu sissetoomine uue seaduse järgi
Loen Hannes Rummi blogist, et võõrtööjõus sissetoojatele kehtestatakse kohustuslik palgatase vähemalt 1,24 Eesti keskmist palka.
Kuna olen oma arvamust sellisest diskrimineerivast immigratsiooni pooliitikast avaldanud siin ja siin ja siin, siis proovin ainult seletada veel, et:
Kaaren Kaera filmi "Malev" lõpus ütlevad eestlased sakslastele, et karistuseks invasiooni ja tapmiste eest teevad eestlased sakste eest kogu töö ära. Ausõna lugupeetud tänased valitsejad - SEE OLI NALI! Tegelikult ei ole eestlaste püha eesmärk kindlustada endale aegade lõpuni maa kündmise ja lapi lükkamise aus põli.
Kuna olen oma arvamust sellisest diskrimineerivast immigratsiooni pooliitikast avaldanud siin ja siin ja siin, siis proovin ainult seletada veel, et:
- Lubades riiki rohkem kõrgemapalgalisi võõrtöölisi, suurendame pakkumist kõrgemapalgaliste osas.
- Kui suureneb pakkumine (konkurents), siis väheneb hind (palk)
- Kui mingis valdkonnas väheneb palk, siis väheneb motivatsioon selle eriala õppimiseks või seal töötamiseks.
Kaaren Kaera filmi "Malev" lõpus ütlevad eestlased sakslastele, et karistuseks invasiooni ja tapmiste eest teevad eestlased sakste eest kogu töö ära. Ausõna lugupeetud tänased valitsejad - SEE OLI NALI! Tegelikult ei ole eestlaste püha eesmärk kindlustada endale aegade lõpuni maa kündmise ja lapi lükkamise aus põli.
Powered by ScribeFire.
Monday, January 21, 2008
Giant oil-field in Albania
Albania has discovered on oil-field of estimated 3 billion barrels of oil. While it does not make Albania one of the largest oil-producers, it is still a very significant amount. With 100$ per barrel, the oil in the reserve is worth $300 bn, which equals to more than 30 years of Albanian GDP. So Albania is to become much richer and/or much more authoritarian. One way or the other, it is a quite important development for Europe.
Friday, January 18, 2008
Tallinna Maamaks
Nagu viimasel ajal kombeks reageerin ma uudistele suure hilinemisega. Aga tahaks siiski ära öelda, miks ma toetan Savisaare tegevusi linnaeelarve kasvatmisel - nimelt maa-maksu ja parkimistasu tõstmist.
Minu arvates on kinnisvaramaks üks kõige õiglasemaid makse üldse.
Ma toetan kinnisvaramaksu, sest see on kõige raskemini välditav maks tänases vabas maailmas. Tulumaksu eest saab põgeneda, registreerides ennast kuskile mujale elama või võttes tulu välja läbi mujal registreeritud firmade. Käibemaksu eest saab põgeneda, tehes suured ostud välismaalt (nt. neti kaudu tellides). Kõige ebaõiglasem, et need eelised rakenduvad kõige rohkem rikkamale ühiskonnakihile, sest toitu on raske välismaalt tellida ja miinimumpalka läbi Neitsisaarte väljavõttes lähevad jur.kulud väga kõrgeks.
Kinnisvaramaks seevastu on seotud piirkonnaga, kus inimene viibib. Kui inimene tahab elada ja olla Tallinnas, siis peab ta ka siin kinnisvara kasutama (olgu siis omades, üürides või isegi hotellis viibides). Sellest ei ole võimalik kõrvale hiilida. Samuti, mida rikkam inimene ja luksuslikum elamissoov, seda suurem on ka maks (sest see on sõltuvuses kinnisvara hinnast).
Ehk kinnisvaramaks on nii efficient kui ka effective - teda on lihtne koguda ja ta maksustab rikkaid rohkem kui vaeseid. Kuigi maa-maks pole päris sama, mis kinnisvaramaks, on see siiski üks mõistlikumaid makse.
Ja ärgu tulgu mulle ükski Nõmmel 3-miljoni-kroonises majas elav inimene väitma, et ebaaus on temalt tema kodu eest maksu nõuda. Kui riik võib minult võtta 18% igast asjast, mis ma ostan ja 21% igast tulust, mis ma teenin, siis ei ole kuidagi eba-õiglane võtta temalt 1,5% maa maksustamishinnast, mis on ca. 0,2% kogu kinnisvara turuväärtusest.
Seega igati progressiivne ja õiglane idee Savisaarelt. Prognoosin, et järgmise 10 aasta jooksul tuleb üks parem-poolsetest erakondadest välja ideega vähendada tulu- või käibemaksu ja selle arvelt kehtestada maks kinnisvarale. Muuseas, Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus selline maks puudub.
Minu arvates on kinnisvaramaks üks kõige õiglasemaid makse üldse.
Ma toetan kinnisvaramaksu, sest see on kõige raskemini välditav maks tänases vabas maailmas. Tulumaksu eest saab põgeneda, registreerides ennast kuskile mujale elama või võttes tulu välja läbi mujal registreeritud firmade. Käibemaksu eest saab põgeneda, tehes suured ostud välismaalt (nt. neti kaudu tellides). Kõige ebaõiglasem, et need eelised rakenduvad kõige rohkem rikkamale ühiskonnakihile, sest toitu on raske välismaalt tellida ja miinimumpalka läbi Neitsisaarte väljavõttes lähevad jur.kulud väga kõrgeks.
Kinnisvaramaks seevastu on seotud piirkonnaga, kus inimene viibib. Kui inimene tahab elada ja olla Tallinnas, siis peab ta ka siin kinnisvara kasutama (olgu siis omades, üürides või isegi hotellis viibides). Sellest ei ole võimalik kõrvale hiilida. Samuti, mida rikkam inimene ja luksuslikum elamissoov, seda suurem on ka maks (sest see on sõltuvuses kinnisvara hinnast).
Ehk kinnisvaramaks on nii efficient kui ka effective - teda on lihtne koguda ja ta maksustab rikkaid rohkem kui vaeseid. Kuigi maa-maks pole päris sama, mis kinnisvaramaks, on see siiski üks mõistlikumaid makse.
Ja ärgu tulgu mulle ükski Nõmmel 3-miljoni-kroonises majas elav inimene väitma, et ebaaus on temalt tema kodu eest maksu nõuda. Kui riik võib minult võtta 18% igast asjast, mis ma ostan ja 21% igast tulust, mis ma teenin, siis ei ole kuidagi eba-õiglane võtta temalt 1,5% maa maksustamishinnast, mis on ca. 0,2% kogu kinnisvara turuväärtusest.
Seega igati progressiivne ja õiglane idee Savisaarelt. Prognoosin, et järgmise 10 aasta jooksul tuleb üks parem-poolsetest erakondadest välja ideega vähendada tulu- või käibemaksu ja selle arvelt kehtestada maks kinnisvarale. Muuseas, Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus selline maks puudub.
Saturday, January 12, 2008
RSS, Delicious and StumbleUpon
Having read this post from Tim Ferriss's blog, i've now a member of StumbleUpon and del.icio.us. Feel free to browse the pages I like and my bookmarks.
Powered by ScribeFire.
Saturday, January 05, 2008
PISA testist ja Eesti kooliharidusest
Eelmise aasta lõpus tekitas kõmu Eesti tugev tulemus OECD PISA programmi 2006. aasta testides, kus meie õpilased said kokkuvõttes tugeva viienda koha. Kuna haridus on minu meelest üks olulisemaid teemasid Eesti tuleviku arengu jaoks, tahaks ka omalt poolt paar sõna selle kohta öelda. Esiteks sellest, miks see on minu meelest oluline. Teiseks, kuidas suhtuda meie kõrgesse positsiooni PISA tabelis ja kolmandaks, mida viimase PISA testi põhjal peaks järeldama Eesti haridussüsteemi reformimise seisukohast.
Hariduse olulisusest
Ma ei usu, et Eesti kunagi leiab "oma Nokia". Tallinnast ei saa kunagi põhjamaade finantspealinna ega rahvusvahelist geenitehnoloogia superriiki. Tore, et meie mehed olid seotud Skype arendusega, aga ka ainult IT valdkonnale keskenduda ei ole tõenäoliselt õige. Eesti edu garandiks tulevikuks saab olla ainult targad, töökad, avatud inimesed. Sellised, kelle abil saab arendada ükskõik millist tööstust ja kes ise on valmis välja töötama uusi ideid ja neid edukalt kommertsialiseerima. Selle aluseks peab olema hea haridus, mis algab pihta juba algkooli tasemelt ja mille tulemuseks on inimesed, kes suudavad tänu heale analüüsivõimele ja laiale silmaringile olla edukad sõltumata tehnoloogilistest arengutest.
Selles suhtes tundub PISA test olema hea indikaator. On ju selle tabeli eesotsas järjekindlalt riigid - Soome, Jaapan, Kanada, Taiwan, Lõuna-Korea, Hong Kong - kust pärit inimesed on kõrgelt hinnatud maailma teadus- ja äriringkondades.
Eesti viies koht
Samas tuleb arvestada, et tegemist on statistilise testiga. Ja iga statistiline analüüsi puhul tuleb silmas pidada kahte asja: info kogumist ja statistilist juhuslikkust. Eesti tulemuse puhul võivad mõlemad mängida olulist rolli. Nii üldlevinud arvamuse kui isikliku kogemuse põhjal olen arvamusel, et Eesti tulemuse headuses mängis suurt rolli spikerdamine. Teise õpilase pealt maha tegemine on, vastupidiselt muule maailmale, Eestis pigem norm kui erand. Isegi kui testide läbiviimist jälgisid karmid OECD eksperdid, suutsid Eesti koolijütsid nad nähtavasti üle trumbata. Tõenäoliselt monitoorisid aga teste kohalikud õpetajad, kes olid huvitatud saama häid tulemusi, mis viis kontrolli spikerdamise üle miinimumini.
Spikerdamisele viitavad ka meie statistiliselt huvitavad tulemused. Näiteks oli meil väga vähe tippusid, kuid suhteliselt hea ja ühtlane keskmine tase. Sellise tulemust selgitaks hästi asjaolu, et enamus õpilasi kirjutas maha klassi parimate pealt.
Samuti tuleb arvestada statistikaga. Ma ei tea kui mitut inimest ja mitmes koolist Eestis testiti, aga kui Suurbritannia sai 2000 aasta testis ootamatult hea tulemuse, ütlesid PISA eksperdid, et ühe aasta põhjal ei maksa teha ennatlike järeldusi. Seda tõestas ka selle aasta nõrk koht tabelis. Järelikult on testis osalev valim ikkagi piisavalt väike, et ühe aasta tulemus ei pruugi kajastada üldise haridussüsteemi kvaliteeti.
Kui Poola sai peale 1999. aasta haridusreformi 2003. aastal oluliselt tugevama tulemuse kui kolm aastat varem, ütlesid eksperdid samuti , et see võib olla juhus. Alles nüüd, kui 2006. aasta test andis veelgi parema koha, leiavad ka PISA inimesed, et on põhjust sealset haridusreformi kiita.
Tänastelt haridusjuhtidelt tuleks küsida, mis on see, mille poolest meie haridussüsteem on niivõrd parem, kui teistel Ida-Euroopa ja endise NL riikidel, et õigustada meie oluliselt tugevamat tulemust. Kui sellele vastata ei suudeta, tuleb järeldada, et tulemus oli juhuslik või pettusega saavutatud.
Järeldused PISA testist
Järeldusi võib selle aasta PISA testist teha mitmeid. Esiteks seesama Poola näide. 1999. aastal läbi viidud haridusreformi sisu oli varajase selektsiooni kaotamine õpilaste hulgas. PISA järeldus: õpilaste varajane selekteerimine vastavalt võimetele erinevatesse koolidesse või õpiprogrammidesse mõjub halvasti nõrkadele õpilastele ilma, et sellest oleks kasu tugevatele. “We have learnt that you can really make a change by bringing weaker performers into more demanding streams,” kommenteerib Barbara Ischinger, OECD haridusdirektor.
Hea kokkuvõtte teeb testist Economist:
Lisaks uuriti selle aasta testis ka koolide tasemete erinevusi ja võrreldi seda kooli-sisese erinevusega. Nagu juuresolevalt graafikult näha tabeli tipus olevatel Soomel ja Kanadal õpilased jaotunud koolide vahel üsna võrdselt. Kolmas tippriik võrdse suhtumise osas - Poola, pole küll tipus, kuid on alates süsteemis muutusest olnud aktiivne tõusja tabelis. Samas samuti tugevad Jaapan ja Taiwan on üsna erinevate koolide tasemega.
Economisti tabelist jääb välja Eesti, kuid PISA repordist näeme, et ka Eestis oli erinevus koolide vahel suhteliselt väike.
Ühtseid ja igal pool paika pidavaid järeldusi teha PISA testist nähtavasti teha ei saa. Erinevate riikide haridus-süsteemid, majandus-sotsioloogiline olukord jm. on selleks liiga erinevad. Enda jaoks leidsin siiski paar huvitavat tähelepanekut:
Esiteks. Oles ise pärit Miina Härma Gümnaasiumist, olen olnud arvamusel, et õpilaste varane selekteerimine muudab võimalikuks anda igale õpilasele sobivat õpet ning lisaks motiveerib ka õpilasi rohkem pingutama. Mida aeg edasi, seda rohkem aga tundub mulle, et praktika minu arvamust ei toeta. Kuigi ka antud PISA test ei leidnud, et õpilaste varajane selekteerimine mõjuks haridussüsteemile positiivselt või negatiivselt, suurendab uuringu andmetel varajane selektsioon suuremat sotsiaalset ebavõrdsust hea hariduse kättesaadavuses. Ehk muudan siinkohal oma arvamust ja nõustun, et katsed laste kooli võtmiseks madalas vanuses pole nähtavasti õigustatud.
Teiseks, ja mõneti vastandlikult, leidis läbi viidud uuring, et riigid, kus koolid peavad võistlema õpilaste pärast, näitasid paremat tulemust. Samuti toob PISA välja, et õpilaste tulemuste avaldamine võrdluses teiste õpilastega (Eesti puhul näiteks riigieksamite tulemused), avaldus tugevat positiivset mõju riigi tulemusele.
Ehk kuigi õpilaste varajane selekteerimine ei ole õigustatud, ei tohiks kindlasti üle minna ka piirkondlikule süsteemile. See teeks olukorda veel hullemaks, kuna õpilaste valiku puudumine vähendaks koolijuhtide motivatsiooni pingutada. Süsteemi ainsad võitjad oleksid kinnisvaraomanikud ja -arendajad, sest heade koolide ümbruses tõuseksid ka eluasemete hinnad. Ehk pigem valik akadeemilise võimekuse kui elukoha järgi.
Samas tuleks aga kindlasti otsida alternatiivseid süsteeme ja suurendada lapsevanemate ja võib-olla ka õpilaste rolli koolide juhtimisel. Üheks võimaluseks on jätta lapsevanematele küll valik koolidesse kandideerimisel, kuid otsus teha loosiga. See annaks hea indikatsiooni haridusjuhtidele, millised koolid suudavad teha lapsevanemate arvates paremat tööd. Mahajääjaid tuleks karistada, aga edukamatele koolidele anda võimalus laienemiseks ja miks mitte ka teiste koolide juhtimise nö. üle võtmiseks.
Kokkuvõttes
Ma ei ruttaks kiitma Eesti haridust hea koha eest PISA testis. Ootame ära kolme aasta pärast tuleva järgmise testi tulemused ja arutame siis edasi. Samas kindlasti tuleks seni rakendada PISA uuringu (ja mitte ainult selle aasta oma) tulemusi meie haridussüsteemi arendamisel: rohkem konkurentsi koolide vahel, ei mingit riigieksami tulemuste salastamist ning mõttetalgud õpilaste varase akadeemilise selektsiooni vähendamiseks.
P.S. Soovitan kõigil lugeda ka PISA testi kokkuvõtet. Muu hulgas leiate sealt huvitavaid fakte nagu:
et kuigi USA keskmine tulemus on üsna nõrk, on väga tarkade õpilaste osakaal seal üks kõrgemaid maailmas.
Samuti on seal ära toodud mõned näidisküsimused.
Viited:
PISA report
Economist article
Hariduse olulisusest
Ma ei usu, et Eesti kunagi leiab "oma Nokia". Tallinnast ei saa kunagi põhjamaade finantspealinna ega rahvusvahelist geenitehnoloogia superriiki. Tore, et meie mehed olid seotud Skype arendusega, aga ka ainult IT valdkonnale keskenduda ei ole tõenäoliselt õige. Eesti edu garandiks tulevikuks saab olla ainult targad, töökad, avatud inimesed. Sellised, kelle abil saab arendada ükskõik millist tööstust ja kes ise on valmis välja töötama uusi ideid ja neid edukalt kommertsialiseerima. Selle aluseks peab olema hea haridus, mis algab pihta juba algkooli tasemelt ja mille tulemuseks on inimesed, kes suudavad tänu heale analüüsivõimele ja laiale silmaringile olla edukad sõltumata tehnoloogilistest arengutest.
Selles suhtes tundub PISA test olema hea indikaator. On ju selle tabeli eesotsas järjekindlalt riigid - Soome, Jaapan, Kanada, Taiwan, Lõuna-Korea, Hong Kong - kust pärit inimesed on kõrgelt hinnatud maailma teadus- ja äriringkondades.
Eesti viies koht
Samas tuleb arvestada, et tegemist on statistilise testiga. Ja iga statistiline analüüsi puhul tuleb silmas pidada kahte asja: info kogumist ja statistilist juhuslikkust. Eesti tulemuse puhul võivad mõlemad mängida olulist rolli. Nii üldlevinud arvamuse kui isikliku kogemuse põhjal olen arvamusel, et Eesti tulemuse headuses mängis suurt rolli spikerdamine. Teise õpilase pealt maha tegemine on, vastupidiselt muule maailmale, Eestis pigem norm kui erand. Isegi kui testide läbiviimist jälgisid karmid OECD eksperdid, suutsid Eesti koolijütsid nad nähtavasti üle trumbata. Tõenäoliselt monitoorisid aga teste kohalikud õpetajad, kes olid huvitatud saama häid tulemusi, mis viis kontrolli spikerdamise üle miinimumini.
Spikerdamisele viitavad ka meie statistiliselt huvitavad tulemused. Näiteks oli meil väga vähe tippusid, kuid suhteliselt hea ja ühtlane keskmine tase. Sellise tulemust selgitaks hästi asjaolu, et enamus õpilasi kirjutas maha klassi parimate pealt.
Samuti tuleb arvestada statistikaga. Ma ei tea kui mitut inimest ja mitmes koolist Eestis testiti, aga kui Suurbritannia sai 2000 aasta testis ootamatult hea tulemuse, ütlesid PISA eksperdid, et ühe aasta põhjal ei maksa teha ennatlike järeldusi. Seda tõestas ka selle aasta nõrk koht tabelis. Järelikult on testis osalev valim ikkagi piisavalt väike, et ühe aasta tulemus ei pruugi kajastada üldise haridussüsteemi kvaliteeti.
Kui Poola sai peale 1999. aasta haridusreformi 2003. aastal oluliselt tugevama tulemuse kui kolm aastat varem, ütlesid eksperdid samuti , et see võib olla juhus. Alles nüüd, kui 2006. aasta test andis veelgi parema koha, leiavad ka PISA inimesed, et on põhjust sealset haridusreformi kiita.
Tänastelt haridusjuhtidelt tuleks küsida, mis on see, mille poolest meie haridussüsteem on niivõrd parem, kui teistel Ida-Euroopa ja endise NL riikidel, et õigustada meie oluliselt tugevamat tulemust. Kui sellele vastata ei suudeta, tuleb järeldada, et tulemus oli juhuslik või pettusega saavutatud.
Järeldused PISA testist
Järeldusi võib selle aasta PISA testist teha mitmeid. Esiteks seesama Poola näide. 1999. aastal läbi viidud haridusreformi sisu oli varajase selektsiooni kaotamine õpilaste hulgas. PISA järeldus: õpilaste varajane selekteerimine vastavalt võimetele erinevatesse koolidesse või õpiprogrammidesse mõjub halvasti nõrkadele õpilastele ilma, et sellest oleks kasu tugevatele. “We have learnt that you can really make a change by bringing weaker performers into more demanding streams,” kommenteerib Barbara Ischinger, OECD haridusdirektor.
Hea kokkuvõtte teeb testist Economist:
Letting schools run themselves seems to boost a country's position in this high-stakes international tournament: giving school principals the power to control budgets, set incentives and decide whom to hire and how much to pay them. Publishing school results helps, too. More important than either, though, are high-quality teachers: a common factor among all the best performers is that teachers are drawn from the top ranks of graduates
Lisaks uuriti selle aasta testis ka koolide tasemete erinevusi ja võrreldi seda kooli-sisese erinevusega. Nagu juuresolevalt graafikult näha tabeli tipus olevatel Soomel ja Kanadal õpilased jaotunud koolide vahel üsna võrdselt. Kolmas tippriik võrdse suhtumise osas - Poola, pole küll tipus, kuid on alates süsteemis muutusest olnud aktiivne tõusja tabelis. Samas samuti tugevad Jaapan ja Taiwan on üsna erinevate koolide tasemega.Economisti tabelist jääb välja Eesti, kuid PISA repordist näeme, et ka Eestis oli erinevus koolide vahel suhteliselt väike.
Ühtseid ja igal pool paika pidavaid järeldusi teha PISA testist nähtavasti teha ei saa. Erinevate riikide haridus-süsteemid, majandus-sotsioloogiline olukord jm. on selleks liiga erinevad. Enda jaoks leidsin siiski paar huvitavat tähelepanekut:
Esiteks. Oles ise pärit Miina Härma Gümnaasiumist, olen olnud arvamusel, et õpilaste varane selekteerimine muudab võimalikuks anda igale õpilasele sobivat õpet ning lisaks motiveerib ka õpilasi rohkem pingutama. Mida aeg edasi, seda rohkem aga tundub mulle, et praktika minu arvamust ei toeta. Kuigi ka antud PISA test ei leidnud, et õpilaste varajane selekteerimine mõjuks haridussüsteemile positiivselt või negatiivselt, suurendab uuringu andmetel varajane selektsioon suuremat sotsiaalset ebavõrdsust hea hariduse kättesaadavuses. Ehk muudan siinkohal oma arvamust ja nõustun, et katsed laste kooli võtmiseks madalas vanuses pole nähtavasti õigustatud.
Teiseks, ja mõneti vastandlikult, leidis läbi viidud uuring, et riigid, kus koolid peavad võistlema õpilaste pärast, näitasid paremat tulemust. Samuti toob PISA välja, et õpilaste tulemuste avaldamine võrdluses teiste õpilastega (Eesti puhul näiteks riigieksamite tulemused), avaldus tugevat positiivset mõju riigi tulemusele.
Ehk kuigi õpilaste varajane selekteerimine ei ole õigustatud, ei tohiks kindlasti üle minna ka piirkondlikule süsteemile. See teeks olukorda veel hullemaks, kuna õpilaste valiku puudumine vähendaks koolijuhtide motivatsiooni pingutada. Süsteemi ainsad võitjad oleksid kinnisvaraomanikud ja -arendajad, sest heade koolide ümbruses tõuseksid ka eluasemete hinnad. Ehk pigem valik akadeemilise võimekuse kui elukoha järgi.
Samas tuleks aga kindlasti otsida alternatiivseid süsteeme ja suurendada lapsevanemate ja võib-olla ka õpilaste rolli koolide juhtimisel. Üheks võimaluseks on jätta lapsevanematele küll valik koolidesse kandideerimisel, kuid otsus teha loosiga. See annaks hea indikatsiooni haridusjuhtidele, millised koolid suudavad teha lapsevanemate arvates paremat tööd. Mahajääjaid tuleks karistada, aga edukamatele koolidele anda võimalus laienemiseks ja miks mitte ka teiste koolide juhtimise nö. üle võtmiseks.
Kokkuvõttes
Ma ei ruttaks kiitma Eesti haridust hea koha eest PISA testis. Ootame ära kolme aasta pärast tuleva järgmise testi tulemused ja arutame siis edasi. Samas kindlasti tuleks seni rakendada PISA uuringu (ja mitte ainult selle aasta oma) tulemusi meie haridussüsteemi arendamisel: rohkem konkurentsi koolide vahel, ei mingit riigieksami tulemuste salastamist ning mõttetalgud õpilaste varase akadeemilise selektsiooni vähendamiseks.
P.S. Soovitan kõigil lugeda ka PISA testi kokkuvõtet. Muu hulgas leiate sealt huvitavaid fakte nagu:
et kuigi USA keskmine tulemus on üsna nõrk, on väga tarkade õpilaste osakaal seal üks kõrgemaid maailmas.
Samuti on seal ära toodud mõned näidisküsimused.
Viited:
PISA report
Economist article
Subscribe to:
Posts (Atom)
