Wednesday, January 23, 2008

Võõrtööjõu sissetoomine uue seaduse järgi

Loen Hannes Rummi blogist, et võõrtööjõus sissetoojatele kehtestatakse kohustuslik palgatase vähemalt 1,24 Eesti keskmist palka.
Kuna olen oma arvamust sellisest diskrimineerivast immigratsiooni pooliitikast avaldanud siin ja siin ja siin, siis proovin ainult seletada veel, et:
  1. Lubades riiki rohkem kõrgemapalgalisi võõrtöölisi, suurendame pakkumist kõrgemapalgaliste osas.
  2. Kui suureneb pakkumine (konkurents), siis väheneb hind (palk)
  3. Kui mingis valdkonnas väheneb palk, siis väheneb motivatsioon selle eriala õppimiseks või seal töötamiseks.
Kui vanasti lubati tähtsamatel erialadel ja positsioonidel töötada ainult võimul oleva rahva esindajatel, et tagada võimul oleva rahva ülemuslikkus teiste suhtes, siis meil nüüd võetud teine suund - lihttöö kuulugu eestlastele!
Kaaren Kaera filmi "Malev" lõpus ütlevad eestlased sakslastele, et karistuseks invasiooni ja tapmiste eest teevad eestlased sakste eest kogu töö ära. Ausõna lugupeetud tänased valitsejad - SEE OLI NALI! Tegelikult ei ole eestlaste püha eesmärk kindlustada endale aegade lõpuni maa kündmise ja lapi lükkamise aus põli.

Powered by ScribeFire.

Monday, January 21, 2008

Giant oil-field in Albania

Albania has discovered on oil-field of estimated 3 billion barrels of oil. While it does not make Albania one of the largest oil-producers, it is still a very significant amount. With 100$ per barrel, the oil in the reserve is worth $300 bn, which equals to more than 30 years of Albanian GDP. So Albania is to become much richer and/or much more authoritarian. One way or the other, it is a quite important development for Europe.

Friday, January 18, 2008

Tallinna Maamaks

Nagu viimasel ajal kombeks reageerin ma uudistele suure hilinemisega. Aga tahaks siiski ära öelda, miks ma toetan Savisaare tegevusi linnaeelarve kasvatmisel - nimelt maa-maksu ja parkimistasu tõstmist.
Minu arvates on kinnisvaramaks üks kõige õiglasemaid makse üldse.
Ma toetan kinnisvaramaksu, sest see on kõige raskemini välditav maks tänases vabas maailmas. Tulumaksu eest saab põgeneda, registreerides ennast kuskile mujale elama või võttes tulu välja läbi mujal registreeritud firmade. Käibemaksu eest saab põgeneda, tehes suured ostud välismaalt (nt. neti kaudu tellides). Kõige ebaõiglasem, et need eelised rakenduvad kõige rohkem rikkamale ühiskonnakihile, sest toitu on raske välismaalt tellida ja miinimumpalka läbi Neitsisaarte väljavõttes lähevad jur.kulud väga kõrgeks.
Kinnisvaramaks seevastu on seotud piirkonnaga, kus inimene viibib. Kui inimene tahab elada ja olla Tallinnas, siis peab ta ka siin kinnisvara kasutama (olgu siis omades, üürides või isegi hotellis viibides). Sellest ei ole võimalik kõrvale hiilida. Samuti, mida rikkam inimene ja luksuslikum elamissoov, seda suurem on ka maks (sest see on sõltuvuses kinnisvara hinnast).
Ehk kinnisvaramaks on nii efficient kui ka effective - teda on lihtne koguda ja ta maksustab rikkaid rohkem kui vaeseid. Kuigi maa-maks pole päris sama, mis kinnisvaramaks, on see siiski üks mõistlikumaid makse.
Ja ärgu tulgu mulle ükski Nõmmel 3-miljoni-kroonises majas elav inimene väitma, et ebaaus on temalt tema kodu eest maksu nõuda. Kui riik võib minult võtta 18% igast asjast, mis ma ostan ja 21% igast tulust, mis ma teenin, siis ei ole kuidagi eba-õiglane võtta temalt 1,5% maa maksustamishinnast, mis on ca. 0,2% kogu kinnisvara turuväärtusest.
Seega igati progressiivne ja õiglane idee Savisaarelt. Prognoosin, et järgmise 10 aasta jooksul tuleb üks parem-poolsetest erakondadest välja ideega vähendada tulu- või käibemaksu ja selle arvelt kehtestada maks kinnisvarale. Muuseas, Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus selline maks puudub.

Saturday, January 12, 2008

RSS, Delicious and StumbleUpon

Having read this post from Tim Ferriss's blog, i've now a member of StumbleUpon and del.icio.us. Feel free to browse the pages I like and my bookmarks.


Powered by ScribeFire.

Saturday, January 05, 2008

PISA testist ja Eesti kooliharidusest

Eelmise aasta lõpus tekitas kõmu Eesti tugev tulemus OECD PISA programmi 2006. aasta testides, kus meie õpilased said kokkuvõttes tugeva viienda koha. Kuna haridus on minu meelest üks olulisemaid teemasid Eesti tuleviku arengu jaoks, tahaks ka omalt poolt paar sõna selle kohta öelda. Esiteks sellest, miks see on minu meelest oluline. Teiseks, kuidas suhtuda meie kõrgesse positsiooni PISA tabelis ja kolmandaks, mida viimase PISA testi põhjal peaks järeldama Eesti haridussüsteemi reformimise seisukohast.
Hariduse olulisusest
Ma ei usu, et Eesti kunagi leiab "oma Nokia". Tallinnast ei saa kunagi põhjamaade finantspealinna ega rahvusvahelist geenitehnoloogia superriiki. Tore, et meie mehed olid seotud Skype arendusega, aga ka ainult IT valdkonnale keskenduda ei ole tõenäoliselt õige. Eesti edu garandiks tulevikuks saab olla ainult targad, töökad, avatud inimesed. Sellised, kelle abil saab arendada ükskõik millist tööstust ja kes ise on valmis välja töötama uusi ideid ja neid edukalt kommertsialiseerima. Selle aluseks peab olema hea haridus, mis algab pihta juba algkooli tasemelt ja mille tulemuseks on inimesed, kes suudavad tänu heale analüüsivõimele ja laiale silmaringile olla edukad sõltumata tehnoloogilistest arengutest.
Selles suhtes tundub PISA test olema hea indikaator. On ju selle tabeli eesotsas järjekindlalt riigid - Soome, Jaapan, Kanada, Taiwan, Lõuna-Korea, Hong Kong - kust pärit inimesed on kõrgelt hinnatud maailma teadus- ja äriringkondades.
Eesti viies koht
Samas tuleb arvestada, et tegemist on statistilise testiga. Ja iga statistiline analüüsi puhul tuleb silmas pidada kahte asja: info kogumist ja statistilist juhuslikkust. Eesti tulemuse puhul võivad mõlemad mängida olulist rolli. Nii üldlevinud arvamuse kui isikliku kogemuse põhjal olen arvamusel, et Eesti tulemuse headuses mängis suurt rolli spikerdamine. Teise õpilase pealt maha tegemine on, vastupidiselt muule maailmale, Eestis pigem norm kui erand. Isegi kui testide läbiviimist jälgisid karmid OECD eksperdid, suutsid Eesti koolijütsid nad nähtavasti üle trumbata. Tõenäoliselt monitoorisid aga teste kohalikud õpetajad, kes olid huvitatud saama häid tulemusi, mis viis kontrolli spikerdamise üle miinimumini.
Spikerdamisele viitavad ka meie statistiliselt huvitavad tulemused. Näiteks oli meil väga vähe tippusid, kuid suhteliselt hea ja ühtlane keskmine tase. Sellise tulemust selgitaks hästi asjaolu, et enamus õpilasi kirjutas maha klassi parimate pealt.
Samuti tuleb arvestada statistikaga. Ma ei tea kui mitut inimest ja mitmes koolist Eestis testiti, aga kui Suurbritannia sai 2000 aasta testis ootamatult hea tulemuse, ütlesid PISA eksperdid, et ühe aasta põhjal ei maksa teha ennatlike järeldusi. Seda tõestas ka selle aasta nõrk koht tabelis. Järelikult on testis osalev valim ikkagi piisavalt väike, et ühe aasta tulemus ei pruugi kajastada üldise haridussüsteemi kvaliteeti.
Kui Poola sai peale 1999. aasta haridusreformi 2003. aastal oluliselt tugevama tulemuse kui kolm aastat varem, ütlesid eksperdid samuti , et see võib olla juhus. Alles nüüd, kui 2006. aasta test andis veelgi parema koha, leiavad ka PISA inimesed, et on põhjust sealset haridusreformi kiita.
Tänastelt haridusjuhtidelt tuleks küsida, mis on see, mille poolest meie haridussüsteem on niivõrd parem, kui teistel Ida-Euroopa ja endise NL riikidel, et õigustada meie oluliselt tugevamat tulemust. Kui sellele vastata ei suudeta, tuleb järeldada, et tulemus oli juhuslik või pettusega saavutatud.
Järeldused PISA testist
Järeldusi võib selle aasta PISA testist teha mitmeid. Esiteks seesama Poola näide. 1999. aastal läbi viidud haridusreformi sisu oli varajase selektsiooni kaotamine õpilaste hulgas. PISA järeldus: õpilaste varajane selekteerimine vastavalt võimetele erinevatesse koolidesse või õpiprogrammidesse mõjub halvasti nõrkadele õpilastele ilma, et sellest oleks kasu tugevatele. “We have learnt that you can really make a change by bringing weaker performers into more demanding streams,” kommenteerib Barbara Ischinger, OECD haridusdirektor.
Hea kokkuvõtte teeb testist Economist:
Letting schools run themselves seems to boost a country's position in this high-stakes international tournament: giving school principals the power to control budgets, set incentives and decide whom to hire and how much to pay them. Publishing school results helps, too. More important than either, though, are high-quality teachers: a common factor among all the best performers is that teachers are drawn from the top ranks of graduates
Lisaks uuriti selle aasta testis ka koolide tasemete erinevusi ja võrreldi seda kooli-sisese erinevusega. Nagu juuresolevalt graafikult näha tabeli tipus olevatel Soomel ja Kanadal õpilased jaotunud koolide vahel üsna võrdselt. Kolmas tippriik võrdse suhtumise osas - Poola, pole küll tipus, kuid on alates süsteemis muutusest olnud aktiivne tõusja tabelis. Samas samuti tugevad Jaapan ja Taiwan on üsna erinevate koolide tasemega.
Economisti tabelist jääb välja Eesti, kuid PISA repordist näeme, et ka Eestis oli erinevus koolide vahel suhteliselt väike.
Ühtseid ja igal pool paika pidavaid järeldusi teha PISA testist nähtavasti teha ei saa. Erinevate riikide haridus-süsteemid, majandus-sotsioloogiline olukord jm. on selleks liiga erinevad. Enda jaoks leidsin siiski paar huvitavat tähelepanekut:
Esiteks. Oles ise pärit Miina Härma Gümnaasiumist, olen olnud arvamusel, et õpilaste varane selekteerimine muudab võimalikuks anda igale õpilasele sobivat õpet ning lisaks motiveerib ka õpilasi rohkem pingutama. Mida aeg edasi, seda rohkem aga tundub mulle, et praktika minu arvamust ei toeta. Kuigi ka antud PISA test ei leidnud, et õpilaste varajane selekteerimine mõjuks haridussüsteemile positiivselt või negatiivselt, suurendab uuringu andmetel varajane selektsioon suuremat sotsiaalset ebavõrdsust hea hariduse kättesaadavuses. Ehk muudan siinkohal oma arvamust ja nõustun, et katsed laste kooli võtmiseks madalas vanuses pole nähtavasti õigustatud.
Teiseks, ja mõneti vastandlikult, leidis läbi viidud uuring, et riigid, kus koolid peavad võistlema õpilaste pärast, näitasid paremat tulemust. Samuti toob PISA välja, et õpilaste tulemuste avaldamine võrdluses teiste õpilastega (Eesti puhul näiteks riigieksamite tulemused), avaldus tugevat positiivset mõju riigi tulemusele.
Ehk kuigi õpilaste varajane selekteerimine ei ole õigustatud, ei tohiks kindlasti üle minna ka piirkondlikule süsteemile. See teeks olukorda veel hullemaks, kuna õpilaste valiku puudumine vähendaks koolijuhtide motivatsiooni pingutada. Süsteemi ainsad võitjad oleksid kinnisvaraomanikud ja -arendajad, sest heade koolide ümbruses tõuseksid ka eluasemete hinnad. Ehk pigem valik akadeemilise võimekuse kui elukoha järgi.
Samas tuleks aga kindlasti otsida alternatiivseid süsteeme ja suurendada lapsevanemate ja võib-olla ka õpilaste rolli koolide juhtimisel. Üheks võimaluseks on jätta lapsevanematele küll valik koolidesse kandideerimisel, kuid otsus teha loosiga. See annaks hea indikatsiooni haridusjuhtidele, millised koolid suudavad teha lapsevanemate arvates paremat tööd. Mahajääjaid tuleks karistada, aga edukamatele koolidele anda võimalus laienemiseks ja miks mitte ka teiste koolide juhtimise nö. üle võtmiseks.
Kokkuvõttes
Ma ei ruttaks kiitma Eesti haridust hea koha eest PISA testis. Ootame ära kolme aasta pärast tuleva järgmise testi tulemused ja arutame siis edasi. Samas kindlasti tuleks seni rakendada PISA uuringu (ja mitte ainult selle aasta oma) tulemusi meie haridussüsteemi arendamisel: rohkem konkurentsi koolide vahel, ei mingit riigieksami tulemuste salastamist ning mõttetalgud õpilaste varase akadeemilise selektsiooni vähendamiseks.

P.S. Soovitan kõigil lugeda ka PISA testi kokkuvõtet. Muu hulgas leiate sealt huvitavaid fakte nagu:
et kuigi USA keskmine tulemus on üsna nõrk, on väga tarkade õpilaste osakaal seal üks kõrgemaid maailmas.
Samuti on seal ära toodud mõned näidisküsimused.

Viited:
PISA report
Economist article