Thursday, February 26, 2009

Aarne Üksküla ei taha preemiaks saadud miljonit!

Tänane Postimees kirjutab, et esmaspäeval kultuuritegelaste elutööpreemiad saanud Aarne Üksküla ja Arvo Pärt kinkisid preemiaks saadud miljon krooni heategevuseks. Üksküla kommenteerib:
«Miljon, eks ole, oli see ju? See oli minu jaoks midagi hirmsat, sest ma mitte ei vihka raha, vaid ma kardan... mulle ei meeldi, kui mul on rohkem raha, kui ma vajan seda.»
Tegemist kindlasti kummardust vääriva žestiga kahe sümpaatse ja Eesti kultuuri edendanud vanahärra poolt. Samas, kui preemia laureaadid ei vaja seda raha, siis miks seda üldse jagada? Kas riik peaks olema solvunud, et raskel ajal välja käidud preemiaraha ei taheta vastugi võtta? Mis on üldse elutööpreemiaga kaasas käiva rahasumma eesmärk?

Ehk oleks mõistlikum anda laureaatidele miljon krooni asemel eripension. Statistikaameti andmetele tuginedes on tänastel laureaatidel jäänud veel keskmiselt 9,3 aastat elada. Seega võiks hirmutava miljon krooni asemel anda neile parem 9 000 krooni kuus. Riigi jaoks kulu sama, aga laureaatidele aga ehk lihtsam koorem kanda.

Monday, February 23, 2009

Kas Tallinn peaks Admiraliteedi basseini ala tagasi ostma?

Eelmisel nädalal tuli uudis, et Tallinna Admiraliteedi basseini äärsete kinnistute omanikud Ühendatud Kapital ja Skanska EMV taotlevad taas Tallinnalt pikendust, kuna ei suuda suurarendusele finantseerijat leida.
Tegemist on kinnistutega, mis asuvad Admiraliteedi basseini otsas ja kuhu on planeeritud ehitada suures koguses kortereid (ca 1000), büroosid ja kaubanduspindu. Tegemist on olulise piirkonnaga linna arendamisel, kuna likvideerib koleda tühermaa vanalinna ja sadama vahel. Maa-ala müüdi Ühendatud Kapitalile 2000. aasta suvel 100 miljoni krooniga, müügitingimused nõudsid ehituse algust 9 kuud peale detailplaneeringu kehtestamist. Planeering kehtestati 2006. aasta 1. novembril, kuid 2008. aastal anti arendajatele ehitusega alustamiseks ajapikendust. Nüüd on ka see aeg otsa saanud.

Kui maatüki erastamise hetkel peeti oluliseks, et piirkonda hakataks kiiresti arendama, tunduks loogiline, et sellest nõudmisest ei taganeta. Kui arendaja ei suuda oma ülesandeid täita, tuleb lugeda leping lõppenuks ja kinnistu tagasi osta. 100 miljonit krooni on ka tänases seisus üsna odav hind selle kinnistu eest - tõenäoliselt õnnestuks leida uus ostja, kes nõus ka ehitusega õige-aegselt algust tegema. Selline lahendus oleks ka õiglane teiste arendajate suhtes, kes maa-ala oksjonil osalesid ja arvestasid kohustusega kinnistut õige-aegselt arendama hakata. Viidata finantskeskkonna halvenemisele pole eriti pädev, kuna lepingu mõte oligi ju see risk panna ettevõtte kanda - kui vahepeal finantskeskkond võrreldes 2000. aastaga oluliselt paranes, siis ei kavatsenud ju Ühinenud Kapital linnale raha juurde maksta väliskeskkonna paranemise tõttu.

Teisalt jälle on Ühendatud Kapital teinud kinnistu arendamises ära suure töö - koostatud on detailplaneering, mille kontseptsiooni töötas välja valdkonna juhtivaid ettevõtteid maailmas - Chapman Taylor. Tänaseks on olemas hoonete idee-lahendused, mis on leidnud heakskiitu kõigis vajalikes instantsides. Admiraliteedi ala arendusprojekti direktoriks on Heiki Kivimaa, kes oma soovi linnaruumi ilmestada on tõestanud Rotermanni Kvartali projektijuhina. Kõik see annab alust uskuda, et Ühendatud Kapital plaanib piirkonna välja arendada Tallinnale vastuvõetavalt, ehkki mõningase viivitusega. Uue konkursi puhul võib küll leida arendaja, kes hakkab tööga kiiremini peale, kuid teadmata on alustatava arenduse kvaliteet. Samuti ei taga ehitusega varem alustamine ju ehituse varasemast valmimist.

Nii ongi linnavalitsus justkui keerulises seisus. Kuigi olen veendunud, et ehitustähtaega pikendatakse, tuleks linnavalitsusel (ja teiste võimuorganitel) tõsiselt edaspidi mõelda erastamislepingutesse pandavate tingimuste mõttekust. Piiravad tingimused, mida ellu viia ei suudeta või taheta on kahjulikud nii erastajale kui ka konkreetse projekti arendamisele.

Friday, February 20, 2009

Mobile Peer Awards - Fortumo siiski ei võitnud

Eelmisel nädalal kirjutasin, et Tartu firma Fortumo osaleb prestiižika Mobile Peer Awardsi finaalis. Nüüd on võitjad selgunud ja Fortumo nende hulgas paraku ei ole. Parimateks ja lootusandvamateks ettevõteteks mobiilinduse vallas erinevates kategooriates valiti:
Babajob.com - mobiiltelefoni abil töötav tööotsimis-sait Indias.
Orbster - Saksa firma, mis teeb GPS-põhiseid real-life mänge.
Fring - mis paneb Skype'i, MSN'i, Google Talk'i jm. mobiilile.
PopCatcher - Rootsis arendatud applikatsioon, mis lindistab raadiost lugusid (eh??)
Unkasoft - lahendus, mis paneb reklaami alla-laetavatele mobiilimängudele.

Ainult firmade kirjelduste põhjal on raske mingeid järeldusi teha - eks kohapeal omasid olulist mõju ka firmade presentatsioonid. Meeldiv on see, et firmad on väga erinevatest riikidest, mis näitab, et innovatsioon on siiski globaalne. Ja õnnitlused Fortumole, et ka Eesti sellisesse seltskonda pääses!

Wednesday, February 18, 2009

SKP langused kogu maailmas

Pärast mõtisklemist Baltiriikide majanduslanguste kohta, on huvitav tõdeda, et me ei ole üksi. Eelmisel nädalal avaldasid oma IV kvartali SKP numbrid ka Saksamaa ja Jaapan, kus numbrid olid pea sama kurvad.
Saksamaa majandus langes kvartaliga 2.1%. Sellega võrreldes on ju Leedu -2.4% täitsa OK.
Veelgi suurem uudis tuli, kui Jaapan teatas lausa 3.3% majanduslangusest neljandas kvartalis (NB! kõik numbrid on siin kvartaalsed võrdlused). Sellega võrreldes pole enam ka Eesti - 4.2% väga kohutav.
On ju Saksamaa ja Jaapan ühed maailma suuremad majandused, rikkad ja võimsad riigid. Samuti polnud neis riikides viimastel aastatel suurt kinnisvara- ja tarbimisbuumi, mille lõhkemine majandust halvanuks. Vastupidi - tarbimine ja laenukasv oli madal, kaubandusbilanss positiivne. Neist räägiti kui riikidest, kes on kõige paremini valmis globaalseks majanduskriisiks tänu oma kainele mõistusele headel aastatel.
Nüüd selgub aga, et ka ekspordile keskendumine ei aita. Mõlemad riikide majanduslangus on tingitud just tööstuse aeglustumisest seoses eksporditurgude kokku kukkumisega. Jaapanis langes kaupade väljavedu IV kvartalis lausa 13.9%. Üha enam selgub, et globaalses majanduskriisis ei pääse keegi ja säästmine buumi ajal ei ole kedagi aidanud.
Kuna Jaapan pole ka varasematel aastatel kiire kasvuga hiilanud, siis on viimaste kvartalite langus viinud riigi majanduse tasemele, kus see oli 2005.a IV kvartalis. Sellega võrreldes on meil ju lausa hästi - oleme kukkunud kõigest 2006.a. II kvartali tasemele.

Monday, February 16, 2009

Tartu Maratonil 2333. koht

Selle aasta Tartu Maraton on nüüd seljataga. Üldiselt jäin tulemusega rahule, ajaks kujunes 5:27 (stardijoonest mõõdetud neto-aeg 5:24). Koht oli 2333 ehk võistlejaterivi üsna keskel.
Silja Spordis määritud suusad olid igati tasemel - aitäh määrdetiimile.
Eks ta üsna väsitav oli - juba aastaid pole nii pikka pingutust ette võtnud, aga kokkuvõttes ikka hea meel, et lõpuni vastu pidasin. Eks järgmisel aastal jõuab tulemust parandada.
Keda täpsemalt huvitab saab lugeda meie sõpruskonna spordiblogist, millel veel nime pole.

Friday, February 13, 2009

Q4 Eesti SKP -9,4%; tööpuudus 7,6%

Täna avaldas Eesti statistika-amet IV kvartali SKP kasvu ja tööpuuduse numbrid.

SKP kahanemine oli hirmuäratav -9,4% võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga ja -4,2% võrreldes III kvartaliga (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud). Mõlemad numbrid on üsna kohtuvad. Alates 2008.a. I kvartalist on Eesti majanduskasv olnud negatiivne -0.9...-1.5% kvartalis, nüüd kukuti 4.2% peale. Samuti näeb number kurb välja võrreldes naaberriikidega - Leedu kvartaalne kukkumine oli miinus 2.4%. Läti kohta info puudub, kuid arvestades, et aastane kasv kukkus Lätis -4.2% pealt III kvartalis -10.5% peale IV kvartalis, siis on meie kukkumine -3.5% pealt -9.4%-le üsna samast klassist. Ja Läti pidi ju puhta p***** olema!

Tööpuudus suurenes IV kvartalis 6.2% pealt 7.6%-ni, lisandus 9 600 töötut. Erinevalt eelmisest kvartalist vähenes nüüd ka tööga hõivatute arv - 8 000 inimese võrra. Drastilised vähendamised toimusid töötlevas tööstuses: -14 500 ja ehituses: -8 000 inimest. Huvitaval kombel näitasid suurt tõusu Hulgi ja jaekaubandus (+12 900) ja haridus (+8 7000).

Samas on tähelepanuväärne, et viimase 12 aasta jooksul pole kordagi olnud inimestel olnud nii suurt töötahet - tervelt 67.7% 15-74 aastastest inimestest on tööturul, kas tööga hõivatuna või tööd otsivana.

Thursday, February 12, 2009

Eesti start-up Fortumo Mobile Peer Awardsi finaalis

Hiljuti kirjutas Mobile Monday Estonia blog, et kaks Eesti start-up'i - Nutiteq ja Fortumo, on registreerunud Mobile Peer Awardsile. Mobile Peer Awards on rahvusvaheline uute mobiilitehnoloogia lahendusi pakkuvate ettevõtete võistlus, mis ise peab ennast üheks olulisemaks valdkonna ürituseks üldse. Nagu võib näha ka MoMo Estonia kodulehelt, ei ole Nutiteqil oma idee presenteerimine just tugevamaid külgi ja nii jäi neile ka ürituse finaaliuks suletuks. Seda tähelepanuväärsem on aga Fortumo jõudmine 20 rahvusvahelise firma hulka, kes esitavad oma ettevõtet 16. veebruaril Barcelonas!

Fortumo on ise-enesest Tartu firma Mobi poolt arendatud teenus "My M-Business", mis nüüd on tõstetud uude spin-off firmasse. Teenuse sisuks on pakkuda lihtsatele inimestele võimalust seada 5 minutiga üles ise-enda tasuline sms-teenus. Selleks võib olla siis mingi muu teenuse müük sms'i kaudu või mingi tarbijamäng või muu suhteliselt lihtne vidin.
Koostöös mobiilioperaatoritega on teenus täna toimiv 13 eri riigis. Seda võimalust on kasutanud 15 953 teenusepakkujat, kes on loonud kokku 44 252 sms-teenust. Teenus (sms-lahenduse loomine ja ülesseadmine) on tasuta, Fortumo võtab teatud protsendi sms'i hinnast. Joonisel on selleks protsendiks märgitud >2% ja operatoorite osaks 40-45%. Teenust looma hakates on aga näha, et see sõltub suuresti riigist ja sms'i hinnast, aga ca. 50-60% läheb üldiselt Fortumo ja telekomide vahel jagamisele (Rumeenias, Hiinas ja Malaisias võetakse lausa 70% käest). Fortumo osa on seejuures nähtavasti suhteliselt väike.

Tegu pole küll väga uue ettevõttega, aga siiski hea näitega, et ka majanduskriisi ajal tegeletakse Eestis ettevõtmistega, mis omavad suurt ekspordi-potentsiaali. Ja Mobile Peer Awards on tunnustuseks, et tegu pole lihtsalt mõne Lääne ärimudeli kopimisega, vaid teenusega, mis on huvipakkuv ka rahvusvahelises kontekstis. Hea töö!

Mobile Peer Awardsi lehel on üleval ka teiste finalistide videotutvustused. Minu lemmikud:
ShopSavvy - mobiilipõhine hinnavõrdlussüsteem, mis saab info toote ribakoodist tehtud fotost. Tõeliselt leidlik mobiiltelefoni võimaluste integreerimine - foto, internet, positsioneerimine.
aka-aki - parim tutvustusvideo.
Tõenäoliselt on äriliselt parimad projektid hoopis mõned B-2-B lahendused, aga need pole lihtsalt nii coolid.


Kulude kärpimine on-line meedias

Täna supsatas postkasti igapäevane Baltic Business News viie tähtsama uudise kokkuvõte:


Tundub, et ka nemad proovivad kulusid kokku hoida ja toodangu mahtu vähendada.

Wednesday, February 04, 2009

Lennufirmad Baltikumis

Leedu lennufirma flyLAL läks paar nädalat tagasi pankrotti. Leedu riik ei olnud nõus raskustes ettevõtet ka 1 liti eest üle võtma. SAS on samuti raskes seisus, koondab inimesi, müüb (või annab tasuta ära) osalusi tütarettevõtetes. Estonian Air on olnud probleemides juba kuid. Siiani püsiti veel SASi rahasüstide toel, aga nüüd soovivad nemadki ettevõttest välja saada. Lennundusameti eksjuht Toomas Peterson arvab, et Estonian Air ei ole kellelegi huvipakkuv. Ettevõtte sulgemine lähiajal ilma valitsuse toeta tundub üsna reaalne.

Aga oma 47% osaluse lätlaste AirBalticus müüs SAS 14 millioni lati (€20m, 313MEEK) eest. See teeb kogu ettevõtte väärtuseks 42 miljonit Eurot ehk 663 miljonit krooni. Umbes sama palju on täna väärt Eesti suurim ehitusfirma Merko. Ostjaks on ettevõtte tegevjuht Bertolt Flick.

Pikalt on räägitud, et AirBaltic saab avada nii palju rahvusvahelisi liine tänu Läti valitsuse toele. Estonian Air samas tegutseb puhtalt äriloogika järgi, mis tähendab vähem otselende ja tihedamat ühendust Kopenhaageniga, kust saab mujale ümber istuda.
Ise-enesest on võimalik riikliku dumpinguga ju paljugi korda saata. Aga see tuleb üldjuhul kohe välja kui ajad lähevad raskeks ja riik enam majanduslikult mõttetule tegevusele peale maksta ei suuda. Seega on hämmastav, et turu halvenedes on kahe naaberriigi "kommertsiaalsetel alustel" tegutsenud lennufirmad käpuli aga AirBaltic on väärt 42 miljonit Eurot.

Midagi peavad lätlased olema siin ikkagi õigemini teinud kui meie+SAS. Äkki sobiks Estonian Airi uueks osanikuks hoopis Air Baltic?

Monday, February 02, 2009

Arctic Start-up Evening Tallinnas

Eelmisel nädalal toimus Tallinnas, Von Krahli baaris Arctic Start-up Evening. Tegemist on üsna omanäolise üritusega - õhtul kell 6 kogunevad asjast huvitatud inimesed baari kokku ja joovad õlut. Lava peal tutvustavad ennast neli uut ettevõtet (Scred, Edicy, Snoobi, Nutiteq), hiljem arutab diskussioonipaneel (Tamkivi, Martinson, Taneli Tikka) VC-majandusest ja start-up'ide olukorrast.
Üritus oli tasuta ja seda reklaamiti pea-aegu ainult korraldajate sotsiaalses võrgustikus (blogid, facebook jne.) Vaatamata (või pigem tänu) sellele tulid kohale inimesed kogu Eesti tehnoloogiapõhiste start-upidega tegelevalt maastikult. Rahva hulk ja huvitavate organisatsioonide/inimeste esindatus oli märksa tugevam, kui samasuguse suunitlusega EASi, Connect Estonia või Tehnopoli korraldatud üritustel.
Ettekannete järel ja vahepeal sai juua õlut ja arutada teiste kohalviibijatega industry-trende.
Väga huvitav üritus! Tänud korraldajatele ja jõudu uute ürituste korraldamisel.