Independent Kosovo

Kosovo kuulutas ennast pühapäeval iseseisvaks.
Tegemist on kahtlemata vastuolulise otsusega. Serbia ja Venemaa on lubanud Kosovot mitte tunnustada ja blokeerida uue riigi liitumise kõikvõimalike uute organisatsioonidega (nt. ÜRO). Samas ma loomulikult ei nõustu arumendiga, et tegemist on pretsedendiga igasugu väikerahvaste iseseisvusele ja riikide territoriaalse terviklikkuse eiramisele. Kosovo iseseisvus ei tähenda automaatset õigust omariiklusele Lõuna-Osseetias, Abhaasias, Šotimaal ja Baskimaal, sest Kosovo on erand. Pärast Milosevici läbiviidud etnilist puhastust ja ÜRO kontrolli piirkonna üle peale seda (aastast 1999), on väga keeruline nõuda Kosovlastelt kasvõi nime poolest allumist Belgradi ülemvõimule. Võib küll öelda, et rahvusvahelise õiguse järgi ei tohiks suvaline kogum inimesi lihtsalt niisama riigist lahku lüüa, aga rahvusvahelise õiguse järgi ei tohtinuks ka Serbia Kosovo albaanlasi külmavereliselt maha nottida. Ja ega nad päris niisama pole ka lahku löönud - kogu maailma diplomaadid on proovinud probleemile lahendust otsida kaheksa aastat ja midagi paremat pole antud juhul leitud. Ehk kokkuvõttes on vist iga selline iseseisvuspüüe omamoodi erijuhtum.
Mina usun, et aja möödudes on ka Venemaa ja Serbia sunnitud Kosovo iseseisvust tunnistama. Aga enne seda peavad kosovlased näitama, et nad suudavad riigina käituda. See tähendab demokraatlike institutsioonide ehitamist, serblastest vähemuste õiguste ja turvalisuse tagamist, konstruktiivset majandus- ja välispoliitikat jne. Kui nad seda suudavad, siis järgneb kindlasti ka toetus nende riikide poolt, kes esialgu Kosovo iseseisvust ei taha tunnustada. Kui aga mitte, siis Euroopa Liit endale kaela saanud ühe järjekordse lahenduseta probleemi.
Ehk siis õnne ja jõudu kosovlastele nende iseseisvumise puhul ning loodame üheskoos, et nad saavad hakkama. Nii enda kui ka meie pärast.