Tuesday, June 26, 2007

Latvian economy

Good overview of problems facing Latvian economy is today published by Edward Hugh, motivated by Eurostat data that in the first quarter of 2007 wages in Latvia were up by an astonishing 32.7% when compared with the first quarter of 2006.
The conclusions that he makes are very saddening:
"there is some sort of consensus among experts and analysts that there may be no easy policy remedy available, that the problem may be structural".
The main structural issue of course being labour supply. With 70 000 to 100 000 Latvians working abroad and 70 000 new jobs created in 2006, it is easy to see that a country of 2,4 million is lacking resources.
The other conclusion of this analysis as well as IMF and BICEPS reports is that the Latvian anti-inflation plan will not help, but neither would probably anything else.
And again the only suggestion given is relaxing the immigration policy to allow an inward flow of migrant worker to compensate to the very sudden outflow of Latvian workers.
"This short term advantage may be important, since longer term solutions like increasing the human capital component in the economy and moving up to higher value activity need much more time, and what is at issue here is transiting a fairly small economy from an unsustainable path to a sustainable one."
The idea is to use the countries ability to control the number of immigrants as a sort of soft landing gear, not as a long term solution.
Although, the author offers some positive remarks about the actions of Estonian government (planned doubling of immigrants' quota), i think the problems are pretty much the same here. Especially as Estonian and Latvian economies are linked through trade, investment, but also in the mindset of our foreign investors. So any crises in Latvia could seriously affect our economy as well.

It is high-time for the Estonian and Latvian governments to stop the populist game with luck and admit that the only way to sustain our economic success currently is controlled migration of labour. Controlled in terms on numbers not education or skill level. Only this will allow our companies to produce goods that are competitive on world level, only this will allow our brightest heads to concentrate to activities that are most value-adding, not rake higher wages on construction sites.


Clearly, another issue affecting the economies of Estonia and Latvia, are the low interest rates we enjoy due to our currency-peg to Euro. This Economist article reminds us of the rule of thumb that in a neutral monetary policy short term interest rates should equal nominal economic growth. With Estonian nominal economic growth of 19% in Q1 of 2007, interest rates of 4,25% must clearly create oversupply of money, resulting in strong inflationary pressures and misallocation of investment.

Monday, June 25, 2007

Ameerika vabadus viisavabaduses

Ilvese Ameerika-visiidi ootuses on EPL asunud kirjutama lootusest kunagi USA-sse viisavabalt reisida (siin ja siin).

Minul on viimasest kahest aastast kaks kokkupuudet erinevate riikide immigratsiooniametitega. Esiteks taotlesin turismiviisat Ameerika Ühendriikidesse: täitsin ära 2 lehekülge avaldust, võtsin ülemuselt allkirja tekstile, mis ütles, kui vajalik ma oma tööandjale olen, ootasin 20 minutit intervjuu-järjekorras ja rääkisin saatkonna ametnikuga 2 minutit juttu. Ülejärgmisel päeval sain kätte 10-aastase turismiviisa.

Teine kord tahtsin saada 3-päevast turismiviisat ühele Kasahstani edukale ärimehele ja tema kolleegile. Täitsin ära avalduse ja viisin selle immigratsiooniametisse - ootasin 1,5 tundi järjekorras, kuid kuna selgus, et miski info oli puudu, tuli avaldus uuesti täita (avaldusel pidi olema küllakutsuja - s.o. minu tööandja juhatuse liikme allkiri). Seejärel pidin uuesti 2 tundi järjekorras ootama ja umbes 30 minutit erinevatele küsimustele vastama, et selgitada, miks ikkagi tahame neid inimesi Eestisse tuua ja kus nad elama hakkavad. Tulemuseks 3-päevane ühekordse sisenemisega turismiviisa.

Samasugust jama ja peedistamist on kirunud ka paljud teised inimesed, kes soovinud kas ise Eesti viisat saada või proovinud mõnd inimest Eestisse ärikohtumisele või muidu reisile tuua.

Julgen isiklikule kogemusele ja teistelt kuuldule tuginedes julgelt väita, et Ameerika viisasüsteem ei ole võrreldes Eesti omaga ei alandlik ega vaevarikas - ma oleks õnnelik kui meie süsteem oleks sama efektiivne, selge ja korrektne kui jänkide oma. Las Ameeriklased muudavad oma süsteemi ära siis, kui nad ise selleks vajadust tunnevad. Meie ametnikud (sh. president) ärgu viitku enda ja USA kolleegide aega seda teemat arutades, vaid pigem mõelgu, kuidas teha Eesti immigratsiooni-amet mõistlikuks ja Eesti arengut mitte-takistavaks organisatsiooniks.







Powered by ScribeFire.

Thursday, June 21, 2007

Alkoholibisness

BNS: Tallinna linnavolikogu otsustas
neljapäeval 1. augustist piirata alkohoolsete jookide jaemüüki
pealinna kauplustes kella 20-8....

Osas Harjumaa omavalitsustes säilib võimalus ka pärast
kella 20 poodidest alkoholi osta. Keila ja Maardu linna ning
Kernu valla juhid on teatanud, et ei kavatse piiranguid
kehtestada.




Mõtlesin sellise bisnessi välja.

Kui mul on Keila linnas pood, siis ma võin alkoholi müüa ka peale 20:00.

Oma Keilas asuvast poest võin ma ju kaupa ka tellimuse peale koju viia.

Keegi ei saa mul keelata võtta parema kliendisuhte huvides äririski ja asuda kaubaga teele juba enne kui tellimus esitatud (näiteks pitsamüügikohad võiksid kärutäie pitsadega kogu aeg teel olla, niiet kui mina tellimuse esitan on pitsa juba sõidus).

Ma võin ju tellitud kaubad inimesele viia suvalisse kohta, kuhu inimene selle tellib.



Ehk siis kell 22:30 helistab kodanik minu Keilas asuvasse poodi ja palub endale koju või sõbra juurde või Vabaduse platsi tuua 2 pudelit viina. Ettenägelikult on minu auto (4 kasti viina pagassis) juba paar tundi varem Keilast teele asunud ja kohe kui Keilas asuv müüja saab tellimuse olen mina juba Vabaduse platsis kohal annan kliendile tellituda kauba, trükin välja arve ja võtan raha.



Kui keegi leiab, et see idee on nii juriidiliselt kui äriliselt teostatav ja selle käsile võtab, siis palun mulle ka poe telefoninumbrit.









Powered by ScribeFire.

Sunday, June 17, 2007

Swedish economic model

This blog post is about two things: commenting on the Swedish economic and social model and trying out a new Firefoc add-on i just downloaded - ScribeFire.



On Project Syndicate webpage there is a great article by Stockholm University economics professor Assar Lindbeck.

Leftist politicians and other people tend to bring Sweden as an example where economic growth has been achieved in parallel with (or even due to) generous welfare-state.

Lindbeck rebuts it by dividing the Swedish Model into three historical stages:

1. from about 1870 until the 1960’ - a period of liberal economic reforms, low taxes and limited government interventions. The result: "Sweden moved from being one of the poorest western countries to being the third richest country in terms of GDP per capita"

2. from 1960 until 1985 - a period of increased government spending, personal taxation and reduced incentives to work, save, and start business. At the same time strong labor-market regulations and labor unions. This is what is usually identified as the "Swedish model". The result: "Sweden fell from third to approximately seventeenth place in the OECD in terms of GDP per capita"

3. from late 80s to 90s: removal of capital market regulations, entry to EU, tax-cuts, deregulation of markets. The result: the growth has picked up again and for last decade Swedish economy has been growing faster than OECD on average.



According to this historical perspective "Swedish model" is a good example how prosperity is achieved through liberal, business-friendly economic climate, where people are motivated to work more and take risks in business. Generous welfare by the state can bring good living conditions to the poor, but only on the account of the general economic growth and prosperity.





Powered by ScribeFire.

Wednesday, June 13, 2007

Hääletamise mitu varianti

Savisaar keelab minul peale tööd alkoholi osta, mina ei registreeri ennast Tallinna elanikuks ja jätan linna ilma kohaliku omavalitsuse osast üksikisiku tulumaksust. Vähemalt niipalju saan kohalikku poliitikat mõjutada.

Monday, June 04, 2007

Lugemist nädalavahetusest

Economist kirjutas eelmise nädala numbris jälle Eesti kübersõjast jälle huvitavaid fakte. Kas teie näiteks teadsite, et tänu Venemaa küberrünnakutele ei töötanud vahepeal Eesti häda-abi numbrid?

Kätte sattus ka üks mõne-aja-tagune artikkel Eduard Phelpsilt (noobeli laureaat 2006), mis räägib maksundusest ja tööpuudusest ning vaatleb seda erinevate majandusteooriate nurga alt. Nobelisti kohta on Phelpsil väga loetav tekst, niiet soovitan ka mitte-ekonomistidel tema artiklit uurida-puurida.

Friday, June 01, 2007

Kes kurat on Lootsmann?!

Mul nüüd tõsine arusaamatus võimujaotusest Eestis. Siiani on meil olnud nii, et kodanikud valivad parlamendi, kes teeb riikliku tasandi otsuseid - seaduseid. Osade küsimuste lahendamine on aga jäetud kohaliku omavalitsuse tasandile, sinna valivad kohalikud elanikud oma esindajad, kes siis otsustavad kohalikke asju.
Aga kes kurat on maavanem?! - kohale määratakse valitsuse poolt (valitud kõigi riigi kodanike poolt), aga otsuseid teeb kohalikul tasandil. Seni kuni need otsused on teatud korralduste täideviimise järelvalve (näiteks detailplaneeringud jms.), siis võib veel aru saada, et tegemist on valitsuse poolt määratud järelvalveinstitutsiooniga kohaliku omavalitsuse tegevusele. Aga kui maavanem (hetkel siis Lootsmann) hakkab kohaliku tasandi poliitikat tegema, siis on asi kurjast.
Tänases EPL artiklis kirjutab Lootsmann, et keelustas alkoholimüügi peale 8 õhtul selleks, et kaitsta minu tervist ja julgeolekut! Mis kuradi mandaadiga ta seda teeb? Eelmise Vabariigi valitsuse mandaadiga?! Kui Eesti rahvas oleks tahtnud, et teda kaitstaks, oleks ta valinud sellise Riigikogu, kes oleks alkoholimüüki piiranud üle riigi. Kui Harjumaa elanikud tahavad, et neid sellisel viisil kaitstaks, valiksid nad vastavad kohalikud esindajad. Aga kuidas saab olla eelmise valitsuse poolt määratud isikul olla õigus teha kohaliku taseme poliitikat?! Soovitan tõsiselt kõigil alkoholimüüjatel pöörduda õiguskantsleri poole!

Mis aga puutub Lootsmanni artiklisse, siis hear me now: Mina olen täiskasvanud ja vaba inimene. Mina tahan, et ma saaksin töölt koju minnes osta endale poest pudeli õlut, veini või viina. Väga võimalik, et ma teen enda tervisele sellega kahju nagu ka väga paljude muude otsustega, mida ma elus teen. Kui on tõestatud, et sellise otsusega tekitan ma lisakulutusi riigile (st. kaaskodanikele ja -elanikele), palun antud summad lisada alkoholiaktsiisile või minu tervisekindlustusele. Võtan ka oma vabal tahtel endale riski, et kui peale kaheksat saab poest ja tänavakohvikust alkot osta, väheneb minu turvalisus tänavatel. Vabades ühiskondades on paratamatult ohtlikum elada kui mitte-vabades, aga mina eelistan siiski vabadust ja võimalust ise otsustada. Palun riigil mitte hakata mõistatama, mis mulle hea on, vaid küsida seda minu käest.