Statistika-ameti andmetel kasvas III kvartalis tööpuudus 6,2%-ni. Päris suur hüpe võrreldes II kvartali 4,2%-ga. Samas läheb see kokku majanduse jahtumisega ja juttudega inimeste koondamisest.
Kui aga infot täpsemalt analüüsida, tuleb meeles pidada, kuidas tööpuudust arvutatakse. Tööpuuduseks loetakse protsenti 16-74 aastastest inimestest, kes otsivad tööd, aga pole seda leidnud. Sinna alla ei lähe õppivad inimesed ega lastega kodus olijad. Samuti mitte inimesed, kes on loobunud töö otsimisest (neid nimetatakse heitunuteks).
Kui nüüd statistikat lähemalt vaadata, selgub tõsiasi, et III kvartalis tööhõive hoopis tõusis 656,6 tuhande inimese pealt 660,5 tuhandeni. See on suuruselt teine näitaja alates 1997 aastast. Märkimisväärselt vähenes hõive ainult Töötlevast tööstuses: -13 tuhat töötajat. Samas näiteks tegevusvaldkonnas Kinnisvara, rentimine, äritegevus (misiganes siia alla ka käib) kasvas hõive 13 tuhande inimese võrra.
Seega suurenes tööpuudus mitte töökohtade vähenemise vaid mitte-aktiivsete inimeste liikumisest tööotsijate hulka. Nii näiteks vähenes õppijate arv kvartaliga 9 tuhande inimese võrra ja aastaga 10 tuhande võrra. Ehk siis lihtsalt uued statistikasse sisenevad põlvkonnad (sünd 1992 ja edasi) on väiksemad kui täna kooli lõpetavad. Samuti vähenes 5 tuhande võrra inimeste arv, kes on kodus vajadusest hooldada lapsi või muid pereliikmeid. Ning 4 tuhat inimeste sai lihtsalt terveks. Heitunuid tuli juurde 800.
Ehk kokkuvõttes: 3. kvartalis ei olnud inimeste suuremahulised koondamised (veel) alanud ja tööpuudus suurenes tööturule lisandunud inimeste arvelt. Samuti purustati uus rekord: esimest korda (al.1997) on Eestis tööturul üle 700 000 inimese (täpsemalt 704 400). Eks võib arvata, et järgmised kvartalid toovad siin korrektuure.
Disclaimer: artikli autoril puudub täpsem ülevaade Statistika-ameti metodoloogiast esitatud info kogumises. Seega ei oska ma hinnata võimalikku vea määra toodud numbrites.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment