Investeeringute tulumaksuvabastus

Praegune valitsus on üheks oma oluliseks tegevuseks pidanud eraisikute investeeringute tulumaksuvabastust sarnaselt ettevõttega. Täna on nii, et kui ostad aktsiaid või teed muid investeeringuid firma kaudu, siis maksustad tulu alles siis, kui selle firmast välja võtad. Kui aga teed tehinguid eraisikuna, siis pead tulumaksu maksma igal aastal kui aktsiaid kasumiga müüd (sõltumata sellest, kas ostad selle raha eest uusi aktsiaid või kulutad raha ära).
Sellise ebavõrdsuse pidi lõpetama valitsuses heakskiidu saanud seaduseelnõu. Paraku aga selgub, et seaduse koostajad on suutnud ikkagi teha piisavalt palju erandeid, nii et seadus muutub sisuliselt mõttetuks. Nimelt kehtib antud tulumaksu edasi lükkamine ainult Euroopa Majanduspiirkonna investeeringutele. Ehk kui tahan käituda vastutustundliku investorina ja investeerida oma portfelli ka muu maailma aktsiatesse ja fondidesse (nt. USA turud), siis pean ikkagi iga tehingu pealt tulumaksu maksma. Päris imelik on aga Rahandusministeeriumi selgitus:

"Tere!

Investeerimisobjektide geograafilise ulatuse selgituseks märgin, et maksusoodustus on antud kõrgema usaldusväärsusega investeerimisobjektidele pidades silmas keskmise investori vajadusi ning investeerimisalaseid teadmisi. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide reguleeritud turgudel (vastav nimekiri turgudest on avalik) kaubeldavad väärtpaberid on reeglina usaldusväärsemad, kui 3. riikide turgudel kaubeldavad väärtpaberid. Samuti kasutatakse üldjuhul 3. riikide turgudelt väärtpaberite ostmiseks mitmeid vahendajaid, mis samuti muudab maksuhalduri töö keerukamaks ning kulukamaks. Infovahetuskohustuse puudumise tõttu ei pruugi sageli maksusoodustuse kasutamise õigsuse kontroll 3. riikide korral võimalik olla.

Lugupidamisega
Margus Täht
Rahandusministeerium
Maksupoliitika osakonna peaspetsialist "

Seega, kuna rahandusministeeriumi arvates ei ole USA väärtpaberid piisavalt usaldusväärsed ja maksuhaldur ei suuda nendega tehtud tehinguid kontrollida (kuidas siis kontrollitakse nende maksustamist täna?), siis kõik aktiivsemad investeerijad/kauplejad, keda plaanitav seadus kõige rohkem mõjutama peaks, peavad ikkagi looma eraldi ettevõtte, et oma investeeringuid maksueffektiivselt manageerida. Ehk jälle on kulutatud mõttetu hulk administratiivset energiat mõttetu seaduse loomiseks ja veel rohkem kulutatakse seda tulevikus sisuliselt ebavajalike firmade tegemiseks, nende raamatupidamiseks ja muuks aruandluseks.
Tegemist oli pea-aegu ainsa mõisltiku ideega, mis Reformierakonnalt viimase paari aasta jooksul tulnud. Nüüd on siis seegi ära rikutud.

Climate change opportunities

Whether you think that climate deal signed in Bali is a success for the fight against climate warming or a failed opportunity to specify the future steps, it is definitely positive that there is at least some sense of consensus now between the key players in the World. We share one climate on the planet so it is quite futile to tackle its problems one country at a time.
I do not entirely agree that the US has been doing nothing to fight the climate change so far. In addition to various schemes on state level (in California and the north-east), there is now America's Climate Security Act discussed in Congress (and sponsored by a Republican) and also the presidential candidates are promoting their own ideas how to reduce the emission of green-house gases (read more here). On company level Americans are probably even more active than Europeans to suggest different environmental initiatives.
I just read an article by Bjorn Lomborg - probably the most pragmatic environmental thinker i've read. He points out that while the world is worried about expected 2.6C increase of average temperature over next hundred years, most urban areas in the world have experienced much more dramatic temperature hikes during past few decades. For example Beijing is roughly 10C hotter than nearby countryside during daytime and during summer Tokyo can be even 12.5C hotter than surrounding areas. Interestingly cities have coped with these changes quite well. Thanks to better health-care and technology, there are now less heat-related deaths than previously.
But cities also offer a good way of tackling the climate change. As one of the reasons why cities are so hot, is the dark tarmac and building materials that absorb a lot of heat. So an obvious remedy would be to pain the cities white. It turns out that it is not as pointless suggestion that it sounds:

Re-roofing most of Los Angeles’s five million homes in lighter colors, painting a quarter of the roads and planting 11 million trees would have a one-time cost of about $1 billion. Each year after that, this would lower air conditioning costs by about $170 million and provide $360 million in smog-reduction benefits. And it would lower LA temperatures by about 3°C – or about the temperature increase envisioned for the rest of this century.

Compare that to the $180 billion cost of implementing the Kyoto Protocol, which will have virtually no effect.

How to create your own IT firm

How to create your own IT firm:

Inflation in Russia

Yesterday's Danske Bank flash comment reported that inflation in Russia in November was 1,2% m/m, which was signifcantly higher than most analysts expected. Danske Bank now forecasts that the CPI in 2007 will be high 12,1% y/y (gvmt target is 8,0%).
The main driver of the inflation has been food prices (1,9% growth in November). Although Putin froze the prices of main food items in November, it is hard to predict how much effect it will have on inflation in total and will it result in shortages of some food items.
Clearly, inflation is a key worry for Putin approaching the presidential elections in March 2008. As we've seen in many other autocratic countries, people are often ready to rise up against their (beloved) leader, if the prices grow out of control and people feel betrayed. It has also been one of Putin's main messages that only "adjusted Russian-style democracy" can provide rising living standards for its people. So stakes are high for Putin.
Danske Bank forecasts that inflation will grow to 14% by the beginning of summer, which will surely be felt by many poor and middle class citizens. So inflation may play a strong card against Putin('s favorite) in upcoming elections or maybe even sooner.

Conscription doesn't come cheaply

New Economist quotes a paper by Paolo Buonanno from UC Berkeley and the University of Bergamo.

"We study the effects of the abolition of compulsory military service in the UK on labor market outcomes. Our analysis sheds light on the importance of early labor career phase on labor market outcome; conscription represents a career interruption and prevents the acquisition of labor experience in early labor life. The reform took place in 1960 and affected all men born in and after 1943. We provide new evidence of the effects of compulsory military service on subsequent earnings and we further explore whether the effect of conscription on wages acts through the education channel.

Our results suggest that the effect of military conscription on subsequent earnings is significant and long-lasting. Males who served for two years in the National Service earn on average between 4 and 6 percentage points less than the immediately subsequent cohort exempt from compulsory military service. We find very little evidence that the effect of military service on subsequent earnings is through education. In fact, our estimates show that exempt cohorts accumulate on average only a quarter of a year of additional education. We test the robustness of our results estimating the effect of the abolition of conscription on women. As expected, since women were exempt from military conscription, we find no effect on earnings and educational attainment."

and adds himself:

"A loss of earnings of around 5% for men equates to a loss of about 2% of GDP - that's quite some cost!"

I personally support conscription. Especially in a small country like Estonia situated in a geopolitically unstable area like ours (if you can judge by the past). But it would be interesting to know, how many men would be willing to accept extra 5% income tax for the rest of their life for not going to the military service. Considering that it is 2% of GDP, that would double our military expenditure and make more expensive (?) professional army more affordable. Well i wouldn't take such an option. I actually think the military service has benefited me in my future career by widening my perspective on the world. Or maybe its just my cognitive bias towards something i've spent 8 months on.

Oktoobri lõpus kirjutas Päevalehes Suprema varahalduse juht Veikko Maripuu sellest, et Eesti maksusüsteemi tuleks muuta traditsioonilisima maksustamise suunas:

"Senine maksupoliitika soosib küll investeeringute tegemist ning omakapitali ja dividendide väljavõtmise mõningast edasilükkamist, kuid lõplikud maksumäärad ei ole enam ammu piirkonna soodsaimad. Samuti ei anna selline struktuur mingit efekti võimalike prioriteetsete suundade arendamiseks. Viimastel aastatel on see maksusüsteem väga hästi soosinud näiteks kinnisvarasse investeeringute tegemist, kuid sugugi mitte tööjõu koolitamist. Selline keskkond teeb ettevõtja laisaks.
/.../Senise tulumaksu edasilükkava, kuid kõrgete maksumääradega süsteemi asemel võiks kaaluda ettevõtete kasumile madala üldise maksumäära kehtestamist, kusjuures oleks võimalik anda maksusoodustusi innovatiivset tehnoloogiat ning olulist lisaväärtust andvale tööstusele, samuti arengu-uuringutele ning täiendkoolitusele."

Ma ei jaga kirjutaja arvamust, et maksusüsteemi peaks kasutama riiklike ettevõtlusprioriteetide elluviimiseks, sest kindlasti on maksusüsteemi puhul lihtsus (effektiivsus) eesmärk omaette. Kuid samas viitab artikkel ühele hetkel käibiva ettevõtete tulumaksu süsteemi ebaefektiivsusele. On tõsi, et kasumi maksustamine selle välja võtmisel (mitte tekkimisel) soodustab kasumi re-investeerimist, kuid ainult konkreetse ettevõtte piires ja selle võrrab vähendab motivatsiooni investeerida uutesse valdkondadesse.
Näiteks kui ettevõtjal on tekstiiliettevõte, mis teenis sel aastal 100 krooni kasumit peab ta aasta lõpus otsustama, mis selle rahaga teha. Valikud on re-investeerida 100 krooni samasse tekstiilitootmisesse, kus see teenib aastaga 20% tootlust (ehk 20 krooni). Samas pakutakse ettevõtjale osalemist innovaatilises tehnoloogiafirmas kus 100 krooni toodab 25% tootlust. Esmapilgul tundub ju teine idee atraktiivsem, aga Eesti maksusüsteemi tõttu tähendab see, et tekstiilifirmast kasumi väljavõtmisel saab ta tehnoloogiaettevõttesse investeerida ainult 78 krooni. 78 kroonilt 25% on aga kõigest 19,5 krooni kasumit. Ehk ettevõtjale on kasulikum oma raha suunata olemasoleva tootmise laiendamisesse vaatamata sellele, et seal on tootlikkus viiendiku võrra madalam.
Ilmselgelt motiveerib selline maksusüsteem tänase tootmise laiendamist, mitte uue alustamist. Ja see ei ole hea.

Siim tagasi!

Lugesin Eesti lehest Eesti kirjutajalt head esseed liberaalse maailmavaate kaitseks/selgituseks?! Uskumatu, aga tõsi. Ja artikli autoriks Siim Kallas. Hakkasin mõtlema, et oleks viimane aeg Siim tagasi tuua ja Eesti peaministriks panna. Saaks omali riigijuhi, kes oskaks analüüsida ja oma mõtteid väljendada, mitte ei jahuks arusaamatut juttu väljamõeldud teemadel ja reaalsust eitades.
Aga samas, kuidas sa vahetad välja peaministri, kes on teinud viimaste valimistel kogutud häälte rekordi ja kelle populaarsus on pärast valimisi veelgi tõusnud. Jällegi tuleb vist tõdeda, et rahvas väärib oma juhte. Olgu siis Siim parem edasi Euroopas, las näevad, et meil on ka arukaid poliitikuid.

p.s. seda sissekannet kirjutan Hansabussi Businessline'ist teel Riiga. Täitsa mugav värk. Laud on küll istmest kaugel, aga ikka mugavam kui lennukis. Ja lennukiga minnes oleksin praegu alles turvakontrollis, bussiga olen juba tund aega huvitavaid artikleid lugenud ja blogi kirjutanud.

Dilbert Nordstreami gaasitorust

Mõni aeg tagasi kirjutas Päevaleht, et "Tundmatu teadlane kiidab gaasitoru ohutust":

Kas Nordstreami mehed võtavad Dilbertit liiga tõsiselt?:

Latvian wage growth

On August 31st Latvia published its statistics on wage growth. The average growth as compared to Q2 2006 was a stunning 33,2%. Great for all those wage earners, a terrible blow to the competitivness of the country. Interestingly the leader in the wage growth was public sector with 37,1% wage growth compared to 32,4% in private sector. Why is Latvian government increasing the public sector wages so quickly at a time when the crucial point for the government should be stopping the overheating of the economy? Because the public sector wages have been low and stagnant for years? Hardly so. The public sector workers earned on average 30% more than workers in private sector (not adjusting to anything). This also disagrees with the common hypothesis that a big reason for Latvian wage growth is legalizing wages, i.e. people who used to earn only minimum wages officially and got the rest in envelopes, now get bigger share of their income officially, so according to the statistics their wages seem to be increasing. Assuming that the public sector has been paying their wages correctly all the time, such "cleaning" of the wages should only affect the statistics of the private sector.

Some readings from couple of weeks ago - saving Africa and/or saving homeowners

Gregory Clark discusses saving Africa. Do we help African countries by giving them more and cheaper medicine, better-yielding crops or do we actually condemn them for eternal poverty by doing that. Should we see infant mortality as part of the problem or as part of the solution?

Tallinn's mayor and the leader of Keskerakond Edgar Savisaar is not alone in rushing to bail out not-performing home loans. He has a lot of soul-mates on the other side of the Atlantic. Read here and here. Interestingly none of these ideas makes much sense. Or am i just reading the wrong sort of blogs?

I.Padar ja Valgevene

Tänavusel Pärnu juhtimiskonverentsil esines Ivari Padar ettekandega - "Riik kui hea peremees". Mind teeb aga rahutuks küsimus - miks oli presentatsiooni taustana kasutatud Valgevene lipuvärve? Kas see vihjab rahandusministeeriumi/valitsuse/sots.demide arvamusele, et ka Eestis peaks (Valgevene eeskujul) riigil olema suurem roll majanduse juhtimisel, sest riik on hea peremees? Mis üldse tegelikult toimub?

Inflation and employment

A very, very, very good and critical post on Estonian economy.

It is worthwhile noting that as

1. there are very limited opportunities for further growth in total employment (there is practically no people without work left) and
   
2. our competitiveness falls as wages grow quicker than productivity and
   
3. the government is not willing to let in immigrant workers,

then we clearly run into problems in keeping up the growth. I expect the EU funds to help to postpone the problems for a couple of years and help to bring about the soft landing, but the remedy of excess funding to a country with significant capacity problems is definitely questionable as Edward Hugh notes. We might just get even higher wages and more employment in construction sector increasing the problems for all exporting industries. So once the EU money runs out (in 2013), we really need to think how you make all those brick-layers into competitive and innovative entrepreneurs. By that time half a generation has grown up where doing simple jobs on a construction site earns you much more than working in any intellectually demanding work (but hey, at least we don't have any Ukrainian temporary workers here).

Adding to that, i see problems facing us also from the demand side. If you are in an industry who targets people in ages 20 and over, the hard times start arriving in 2010. Up until 2009 each year gives you 24 000 new potential customers, the number starts falling in 2010 and in 2018 you have to get your bucks from only 12 000 new clients. As you see, this coincides with the fall in demand from EU money. What this really means to the economy... well, i don't know. We'll see...

Pensionisüsteemi reformist

Tänases Postimehes käib Indrek Holst SEB-st välja tööandjapensioni idee. Viidates inimeste hoolimatusele oma tulevase pensioni suhtes (kaks esimest sammast tagab pensionina vaid ca. 40% inimese viimasest palgast, aga kolmanda sambaga on liitunud ainult viiendik inimesi), soovitab Holst rakendada tööandjapensionit ehk võimalust panustada ettevõttel töötaja kolmandasse pensionisambasse. Nagu ta ütleb, oleks tööandjapension vabatahtlik ning osa firmade motivatsioonivahenditest.
Idee tundub pehmelt öeldes vildakas - soovitada ettevõtetel kasutada motivatsioonisüsteemina väärtust, mida hindab ainult 20% töötajatest. Ilmselgelt mõjusam motivatsioonihoob oleks suurem krediitkaart või lisalaen kallima kinnisvara soetamiseks. Või siis vähemalt korralik auto, millega saaks linna vahel kummi sussitamas käia.
Küll on aga Inglismaal edukalt katsetatud meetodit, kus kõik inimesed liideti automaatselt vabatahtlike pensionimaksetega. Samas jäil iga-ühel vabadus teha avaldus ja pensionist loobuda. Kui enne, nö. opt-in süsteemiga, säästsid pensioniks 1/3, siis opt-out süsteemiga 2/3 vaatlusalustest. Usun, et kui valitsus ütleks, et 1. jaanuaril toimuva tulumaksu vähendamisega säästetav 1% palgast läheb automaatselt pensionisambasse, kuhu riik paneb 2% juurde, siis vaevuksid vähesed tõttama seda raha välja nõutama. Ja järgmisel aastal võiks siis lisada teise protsendi.

Powered by ScribeFire.

Optimal Immigration Policy

Bonnis paiknev Institute for the Study of Labor (IZA) avaldas hiljuti uurimuse, kus analüüsiti erinevaid immigratsioonipoliitikaid tööjõupuuduse likvideerimiseks.
Lühidalt on analüüsi järeldus, et kõige valutum on vastuvõtja riigile ajutise migratsiooni skeem, kus immigranti motiveeritakse kodumaale naasma läbi osa palga väljamaksmise koju tagasi jõudes ja samal ajal trahvides tööandjaid või tööjõu vahendajaid, kui töötaja jääb sihtriiki üle tähtaja.
Mõne aja taguses blogis pakkusin välja, et otsus, milliseid immigrante riiki lubada, võiks olla tehtud oksjoni korras. Arvan, et koos IZA välja pakutud lahendusega aitaks see paindlikult ja valutult vähendada tänaseid tööjõupuudusest tingitud probleeme majanduse arengus.

Ajutine immigratsiooni annaks ka valitsusele hoova majanduse tsüklilisuse vähendamiseks. Tänu viimase paari aasta arengule oleme täna olukorras, kus ehitusmahtude vähenemine tähendaks tuhandete inimeste töötuks jäämist. Kui valitsus oleks kasutanud ajutisi (nt. 6-kuulisi) töölubasid võiks majanduse aeglustumise korral lihtsalt hakata väljastatavate lubade arvu vähendama, mistõttu nõudluse vähenemisega sama-aegselt toimuks ka pakkumise vähenemine.

I so much agree to this post

I so much agree to this post. This is really why i'm happy i studied economics, but i've been unable to explain it well so far.

Powered by ScribeFire.

Should paedophilia be a crime?

Today BBC reports: Scientists say distinct differences in the brain activity of paedophiles have been found using scanning technology.
For me it rises an interesting question - if paedophilia is not a result of a persons disregard to other people's rights but a mental disorder, do we have a right to charge the person criminally? Lock him/her up for mandatory treatment - yes! But is the person really a criminal? After all, we don't punish mentally ill people for other crimes.
It is of course too early to make specific suggestions on criminal law, based on this research. But the development of brain scanning will probably lead us to that kind of difficult questions about consciousness in the near future.

Powered by ScribeFire.

Was Virginia Tech massacre avoidable?

BBC's latest top news is: US college faulted over massacre. :

"Lives might have been saved if Virginia Tech officials had acted sooner after student Cho Seung-hui's first killings, a state report into the shootings says."

I've always been skeptical of analysis of what should have been done. After going through an event moment by moment for 2 months, it is easy so say what could have been done better. However, one must realize the limits set by time, lack of information and a persons ability to process that information. So what is the point of realizing after two months of analysis that if all the doors in the campus would have been locked, people would probably might have been safer? It is as useful to say that if we didn't have Virginia Tech, the Virginia Tech massacre wouldn't have happened, so it was avoidable.
What is even weirder, is that most of the BBC article (aside of the heading and the first sentence cited above) actually talks how the massacre could not have been avoided:

"while a lockdown might have helped protect some students and teachers it would have likely been ineffective in stopping Cho, who "had started on a mission of fulfilling a fantasy of revenge", the report said
"From what we know of his mental state and commitment to action that day, it was likely that he would have acted out his fantasy somewhere on campus or outside it that same day," the report said.
The panel were also mindful of the fact that as a student himself, Cho would have had access to the same warning messages as everyone else and to the campus buildings.
In fact the report concluded that a complete lockdown of all 131 buildings in the Virginia Tech building was not feasible in the time available on the day, and that there was little the university could have done to secure the premises which would have halted Cho's attack.
"There does not seem to be a plausible scenario of a university response to the double homicide that could have prevented the tragedy of considerable magnitude on April 16," the report said."

It seems that even BBC cannot resist catchy headings which have little correlation with the actual content of the article.

The problems with American education

Good analysis of American education system in light of recent polls: see this!

Fresh look at Estonia's Q2 GDP

Catalan economist Edward Hugh has an interesting blogpost about Estonian 2Q economic growth:
BONOBO LAND: Is Estonia Heading For A Soft Landing?
Instead of comparing the Q2 real GDP to that of Q2 of 2006, which gives a healthy growth of 7,3% "consistent with the soft landing scenario" as Estonian Central Bank notes, he compares seasonally adjusted GDP to the previous quarter:

Here it becomes apparent that the Estonian economy probably peaked somewhere between the 3rd quarter of 2005 and the 1st quarter of 2006. But what stands out even more is what happened in Q2 2007 (with a quarterly growth rate of only 0.2% according to my calculations). This is almost - in Baltic economy terms - to grind to a halt. Indeed since the Q1 2007 figures are seasonally corrected, and it is not clear to what extent the "correction" being used is valid during such a sudden slowdown, the deceleration may be more equally distributed over the two quarters than it seems, but still, the drop is real and evident enough.

It is a valid note that Estonian Statistics office haven't released their seasonally adjusted figures yet (they will be available on Sep 10th) so Edward has done the seasonal adjustment himself. However, if his calculations are correct the economic growth in Q2 2007 was worst quarterly growth since 1999.

Tartu I Rulluisumaraton - Ansip 1 : Uri 0

Eile sai siis märk maha saadud Tartu I rulluisumaratonil, sellega võib 50 aasta pärast telekasse saada!
Vaatamata rõvedale vastutuulele poolel distantsil oli tegu siiski toreda üritusega. Saavutatud 94. kohta annab lootust, et ka järgmisel aastal saab esi-sajast startida.
Hinge jääb närima ainult kaotus Ansipile. Laskumisel 25. kilomeetri vahe-ajapunkti olin veel koos peaministri ja Uus Maa juhi Jaanus Laugusega ühes grupis. Kuna loobusin võimalusest arutada eesti majanduspoliitikat kardetud kinnisvarakrahhi valguses, jätkus laskumise lõpus veel jõudu Ansipil eest minna. Pärast vaheajapunkti tuli aga 7,2 km vastutuult. Andruse turvamees pakkus küll lahkelt oma kaitsvat seljatagust, kuid kui tuulele lisandus 1,2 km tõusu sain mina sellise haamri, et isegi ei mäleta, kes või mis must mööda läks. Kontrollisin ainult seda, et tagasi veerema ei hakkaks. Seega läbisin vastutuule otsa 2:11 aeglasemalt kui peaminister. Et Andrusel jaksu jagub näitas ka viimased 5,8 km, kus ta veel 1:57 võrra minust kiirem oli. Tugev mees see meie Andrus.
Aga päeva lõpuks võib rahule jääda - aeg 1:24:46, 94. koht ja väsimus kontides. Järgmiseks aastaks aeg ette sõidetud, on mille nimel trenni teha.
Järgmiseks stardiks Berliini Maraton. 8000 uisutajat korraga rajal - vägev!

Miks venelased teenivad nii vähe?

Olen korduvalt kurtnud hea statistilise analüüsi puudumise üle Eesti meedias. Tänases Päevalehes on selle mõnetiseks korvamiseks Ott Toomet refereerinud enda ja Kristjan-Olari Lepingu uurimustööd rahvuslikest palgaerinevustest Eestis.
Uuringus analüüsitakse statistiliselt eestlaste ja venelaste palgaerinevusi ja jõutakse järeldusele, et venelased teenivad meil 10-15% vähem kui sama soo, vanuse, haridustaseme ja ametikohaga eestlased.

Mis on selle põhjused?
Toomet:

"Kas väiksem palk võiks olla seotud halva eesti keele oskusega? Üllatuslikult on keeleoskuse roll väike. Üle poole venekeelsetest töötajatest arvab, et oskab eesti keelt mingilgi tasemel. Meeste palgas see aga peaaegu ei kajastu, naiste palgas kajastub mõnevõrra rohkem.
...
Ka Ida-Virumaa probleemid ei ole palgaerinevuste põhjuseks. Kõige suurem – isegi 20 protsenti – on sissetulekute vahe hoopis Tallinnas.
...
Üks võimalik seletus on asjaolu, et enamik juhtivaid amtikohti on eestlaste käes. Eesti ettevõttes on tavaline, et kontoris räägitakse eesti ja tsehhis vene keelt. Tööle võetakse väga palju tutvuste kaudu ja sageli eelistatakse endasuguseid inimesi. Eesti- ja venekeelsete tutvusringkonnad on aga suuresti lahus."

Kõik need põhjused on võimalikud, kuid siiski juhiks tähelepanu uurimustöö nõrkusele keele rolli analüüsimisel. Kasutatud küsitlustes oli keele-oskuse kohta ainult üks kriteerium - kas inimene oskab eesti keelt (1) kirjutada ja rääkida, (2) rääkida, (3) saab ainult aru. Kindlasti pole see piisav analüüs inimeste keeleoskuse kohta. Kui minult küsitaks sama vene keele kohta, siis klassifitseeriksin ennast 1. kategooriasse - tööga seoses kirjutan ja räägin vene keelt enam-vähem igal nädalal. Aga kindlasti ei saaks ma konkureerida võrdselt venelastega parimate töökohtade peale Venemaal. Ja seda mitte diskrimineerimise pärast vaid setõttu, et enamik kõrgemaid ametikohti nõuab kohaliku keele oskust kõrgel tasemel.
Seega ei saa ka nõustuda artikli järeldusega, et vene koolidesse eesti õppekeele sisse viimine ei aita kaasa ühiskonna integratsioonile või venelaste tõusule karjääriredelil.

Kui see puudus välja jätta, on tegemist igati põhjaliku ja vajaliku uurimusega (mis erinevalt statistika-ameti analüüsidest on ka netist tasuta kättesaadav). Ka eestlastele on oluline aru saada, et kui 30% meie ühiskonnast on tööjõuturul alaväärtustatud, siis kannatab kogu ühiskond. Majanduslikult eduka riigi eelduseks on oma ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Niipea kui eelistatakse üht inimest teisele tema soo, rassi, rahvuse või suguluse, mitte aga suutlikkuse poolest, on see ressurside raiskamine ja väärtuse hävitamine.
Jään ootama uurimuse versioon kahte, kus oleks käsitletud ka keele rolli palgaerinevustes.

Vanags and Hansen predict more trouble for Latvia

Couple of months ago BICEPS in co-operation with Stockholm School of Economics in Riga published a report on inflation in Latvia. They have brought an interesting yet alarming correlation between Latvian wage growth lagged 15 months and produce price inflation (PPI):

They conclude that as PPI will also carry over to consumer price inflation (CPI), we must expect continous increase in CPI in next year and a half, which is definitely alarming considering the already high inflation in Latvia and the fact that in latest quarter wages rose ca. 33%.
CPI in Baltics (y-o-y):

Wages in Baltics (y-o-y):

These remarks are followed by macro economic theoretical analysis of Latvian inflation and measures taken by the government to cool it. According to my latest information from Latvia the government there has by now decided that they can do pretty much nothing and are just hoping for good luck.
I haven't found any similar research carried out in Estonia, but the situation seems to be very similar but with a 12 month lag. So for the time being the news from statistics departments are becoming more and more interesting reading.


P.S. Morten Hansen was my proffessor in micro and macro economics in SSE Riga and Alfs Vanags evaluated my first attempt of Bachelor thesis giving me 50% (i.e. passing) grade. (i failed the thesis nevertheless).

LR juuni number - inimene kui süsteemi ori

Lõpetasin just juuni kuu Loomingu lugemisega, kus on avaldatud Andrei Hvostovi jutustus Sillamäe elust 60ndatel ja Jaan Krossi mälestused. Mõlemad väärt lugemine. Veel enamgi aga Mihkel Muti arvustus (sisult küll pigem esse) Enn Soosaare Loomingu Raamatukogus ilmunud esseele "Isa ja poeg". Lisaks Soosaare kirjutisele on Mutt vaatluse alla võtnud ka teise hiljuti LR-is ilmunud raamatu - Jugoslaavia sõjakurjategijate protsessist kirjutava Drakulici "Nad ei teeks kärbselegi liiga".
Mõlemat raamatut seob tõdemine, et "totalitaarsete süsteemide võibolla suurim kuritegu inimsuse vastu on see, et need asetasid inimese situatsioooni kus tuli teha koletu valik, kus tuli reeta teisi, et ise elada", nagu kirjeldab Soosaar. Drakulic jõuab Jugoslaavia sõjakurjategijaid analüüsides sama mõtteni teist teed pidi: "Tavalised rahulikud inimesed muutusid korraga kurjategijateks. Kuidas on see võimalik. ... tegu ei olnud psühhopaatidega. Hulluks teeb asja see, et need olid tõepoolest kõige tavalisemad inimesed. ... Kas needsamad inimesed, kes praegu sõjakurjategijate üle kohut mõistavad, poleks ise vastavas situatsioonis samamoodi käitunud?"
Nii jõuabki Mutt oma arutluses kiusatuse teemani. Kui tema arvates on kohtutav olukord "kus tuleb valida kas tapetakse sind või pead ise tapma teisi", siis minu arvates on selline olukord veel suhteliselt inimlik ja mõlemad valikud moraalselt põhjendatavad. Hullud on need olukorrad, kus inimesed oma karjääri või eluõnne nimel on valmis saatma teisi inimesi surma, leides vabanduseks nende inimeste usu, maailmavaate või sobimatuse uude süsteemi.

Intrigeeriv on ka Muti põhjendus relgiooni vajalikkusest:

"Ma ei väsi imestamast mõne oma noorema kolleegi üle, kui nood väidavad, et ei ole vaja religiooni, et saab olla eetiline inimene täiesti ilma selleta. Muidugi saab, aga see tee on ju vähestele. Nemad ise, kes nad nii räägivad , on tugevad vaimuinimused, hingehariduseg ja selgorooga. Aga kas nad ikka ei näe, et enamalt jaolt on imimesed nõrgad, pimedad ja alasti"

Kõige selle peale (aga eelkõige Krossi, Soosaare, jt. memuaare lugedes) on olen ka ise vahel mõelnud - kes oleks mina olnud, kui oleksin üles kasvanud 30 aastat varem? Dissident, mustal turul äritseja, kolhoosi direktor või kompartei aktiivne juhtivtöötaja - raske öelda.

Üliõpilaskondade liit hariduspoliitikast

Mulle jääb pidevalt arusaamatuks Eesti õpilas- ja üliõpilasomavalitsuste liitude tegevus. Üks mu tuttav väitis kunagi, et nende organisatsioonide vajalikkus ühiskonnas seisneb selles, et teatud rahututele noortele antakse võimalus poliitiliste intriigide punumiseks ja sisevõitluste korraldamiseks kohas, kus see kedagi ei puuduta. Et siis pole seda hiljem vaja päris-poliitikas katsetama hakata.
Eelmisel nädalal, aga pisitis üks selline intriigitseja jälle pea välja ja otsustas oma ideid laiema avalikkusega jagada. Nagu ikka, ei eelnenud sellele sisulist analüüsi:

"Kuidas saavutada ühiskonna, teaduse ja tööjõuturu tänastele vajadustele vastavat ja jätkusuutlikku kõrgharidusõpet? Lihtne vastus oleks raha, ja väga palju raha
....
Riiklik rahastus on ja jääb katma suurimat osa Eesti kõrgharidussüsteemi maksumusest, sest nii suurt finantskoormust suudab taluda vaid riik."

Miks? USA-s suudab ju küll era-sektor finantseerida suure osa kõrgharidusest ja tulemused on parimad maailmas. Samuti on erasektor suutnud võtta enda kanda veel suuremad finantskoormused energeetikas, ravimiarenduses, transpordis ja mujal.

"See arusaam on kooskõlas ka põhimõttega, et haridus on avalik hüve. Kui Eesti riik soovib oma ühiskonda ja majandust edendada, on tarvis ka kõrgelt haritud inimesi ning riik peaks olema valmis nende eest ka maksma."

Ma arvan, et eelkõige võidab heast haridusest ikka hariduse saaja ise, kasu ülejäänud ühiskonnale on pigem kaudne. Samuti võiks öelda, et riik peaks kinni maksma ka laste kasvatamise (samuti ju riigile vajalik), aga ka tööl käimise. Kui sa oled selle ühiskonna õnneliku vähemuse hulgas, kelle geenid ja kasvu-keskkond on võimaldanud sul areneda inimeseks, kes suudab omandada kõrghariduse, siis peaks olema piinlik mängida märtrit ja leida, et sa oled riigile kuidagi erakordselt kasulik kodanik, keda riik peaks teiste arvelt abistama.

"Ettevõtlusest tulevat raha saab suureneda läbi valdkondlike sihtfinantseeringute ja rakendusuuringute. Üksikisiku rahaline panus haridusse tuleb kas läbi annetuste või õppemaksude. Annetused on ebaperioodilised ja seega ei saa neid eelarvesse planeerida."

Kas ma saan õigesti aru, et Eesti Üliõpilaskondade Liidul on hariduspoliitika nõunik, kes pole üldse uurinud teiste riikide hariduse rahastamise mudeleid. Ameerika parimatel ülikoolidel tuleb väga märkimisväärne raha eelarvesse nii ettevõtete kui eraisikute annetustest. Samuti on ettevõtted huvitatud varakult pääsemaks ligemale tulevastele töötajatele. MIT ja Stanford on suutnud edukalt raha teenida ka teadustulemuste litsentseerimistasudest. Aga mis kuradi valdkondlikud sihtfinantseeringud ja rakendusuuringud?!
Kui sa internetti kasutada ei viitsi, siis mine tee üks reis Lätti SSE Riga-sse, uuri kuidas selle kooli rahastamine on korraldatud ja kuidas üritatakse erasektorit kaasata. Ameerika mõõtu välja ei anna, aga vähemalt peaks natuke silmaringi laiendama.

Õppemaksud isiklike õpingute eest vähendavad vähemkindlustatute ligipääsu avalikule hüvele.

Siis tuleb mõelda sellele, kuidas nende vähemkindlustatute kindlustunnet suurendada (toetused, riiklikult tagatud laenud, jne), aga mitte tuugalt kinni taguda kõigi üliõpilaste haridus.
Just isikliku panuse suurendamine on Eesti seni liig vähe kasutatud ressurss hariduse rahastamisel. See suurendaks inimeste vastutusttunnet oma valikute suhtes ja samas võimaldaks ka pakkuda paremat haridust. Kindlasti oleks Eestis ruumi ka ühele kvaliteetsele era-ärikoolile - üha enam tekib ühiskonnas inimesi, kes oleks valmis maksma kvaliteetsema hariduse eest, kui mujalt koolides pakutakse. Samuti on meil jätkuvalt puudu just-nimelt ärikooli praktilise suunaga hea majandusharidusega inimestest.
Nii et rohkem raha haridusse küll, aga eelkõige eraraha!

Negative feedback to my blog

When i wanted to post on my blog last week, i received a following message:

"This blog has been locked by Blogger's spam-prevention robots. You will not be able to publish your posts, ...
The ease of creating and updating webpages with Blogger has made it particularly prone to a form of behavior known as link spamming. Blogs engaged in this behavior are called spam blogs, and can be recognized by their irrelevant, repetitive, or nonsensical text..."

But some people just can't read hints, however obvious they are. So i go on blogging.

Ärge säästke energiat või kliimat, säästke inimesi!

Jätkuks minu eelmisele postile soovitaks lugeda ka mõne aja tagust Bjørn Lomborgi artiklit 6. juuli Päevalehest, kus ta arvab, et kuigi kliima soojenemine on paha asi, ei tähenda see veel, et me peaksime selle peatamiseks kulutama 180 miljardit dollarit. Kõik kliimaaktivistid voiks tutvuda artiklis viidatud Kopenhaageni konsensugrupi analyysidega ja kysida endalt, kas poleks siiski olulisem tegeleda tänaste reaalsete probleemide lahendamisega homsete võimalike hädade asemel.
Nii et võibolla oleks veel mõistlikum selle teemaga üldse mitte tegeleda - kõik on suhteline.

Eesti CO2 kvoodist

Paar nädalat tagasi kerkis Eestis üles hala Eesti liiga väikse CO2 kvoodi üle. Lisaks siia tagantjärgi ka oma kommentaari.
Minu arvates on nõme nutta selle üle, et Eesti sai vähe kvooti, kui eelmises kvoodi me suuresti müüsime maha, justkui oleksime kõvad säästjad. Tegelikult muidugi asi selles, et eelmine kvoot anti 1990 aasta saastamise mahtude järgi, kus sovjetiaegne raiskamine polnud veel lõppenud. Sellist CO2 kogust ei suutnud 2005ndal aastal aga isegi Eesti Energia toota. (vt. ka minu selleteemaline post eelmisest aastast). Seega on ju üsna loogiline, et sel aastal saime väiksema CO2 kvoodi - on ju kogu süsteemi mõte ikkagi vähendada saastamist, mitte tekitada uut liiki subsiidiumit endiste saastajate hüvanguks.
Aga veel nõmedam on muidugi see, et igasuguse kvootide taotlemise, põhjendamise ja vaidlustamise asemel võiks kogu selle süsteemi lahendada parem kvootide oksjoni teel. Juba üksi kokkuhoid, mis tekiks sellest, et sajad kallipalgalised töötajad energiasektoris ja ametnikud Euroopa Komisjonis ei peaks tegelema nutikate argumentide välja mõtlemisega saastekvootide põhjendamiseks, oleks seda väärt. Rääkimata süsteemi efektiivsusest ja suuremast õiglusest.
Ja lõpuks, miks üldse on vaja mingeid kvoote. Kogu asja mõte on ju selles, et saastamine on paha. Üsna kindlasti pole atmosfääril vahet, kas sinna saabuv CO2 molekul on kvoodiga või ilma. Seega oleks ehk mõistlikum lahendus lihtne CO2-maks. Kes saastab, see maksab. Selline maks töötaks tänasest süsteemist paremini ka rohelise energia investeerimise toetamisel. Kui tänane volatiilne CO2 turuhind tähendab, et rohelise energia investor ei tea, milline konkurentsieelis tal saastaja ees tekib, siis maksu stabiilsus annaks säästvale tootjale rohkem kindlust.
Seega võiks Eesti loobuda rehepapilikust kiusuajamisest ja oma vaimujõudu kasutada pigem Euroopa Liidu suunamiseks mõistlikumate lahenduste poole.

Pulleritsu provokatsioon ja homode paraad

Kui Indrekult küsiti, kas ta usub jumalat, vastas ta: "Ma arvan, et ma usun".
"Ära ütle nii," kostis see peale Maurus. "Kui sa arvad, siis sa pead seda põhjendama, kui sa lihtsalt usud, siis on see isiklik asi, seda ei pea põhjendama."*
Sama moodi on vihkamisega. Mõni vihkab juute, teine matemaatikat, kolmas oma ema, Pullerits "omasooiharaid". See on okei, kui seda ei kiputa põhjendama ega laialt kuulutama.
Aga Pullerits nii ei saa. Ikka vaja Postimehe kirjutada artikkel ja proovida oma vihkamist argumenteerida. Tema kogu artikkel on ülesehitatud "valgustavale" avastusele, et homoparaad Tallinna kesklinnas on provokatsioon. Istu, Priit! Tubli, oled jõudnud õige lahenduseni! Sellega provotseeritakse inimesi mõtlema ja mõistma.
Aga argumentatsioon siiski vähekene lonkab - võinuks oma vihkamisega omavahele jääda.
Näiteks arvab Pullerits, et "Seksuaalsed eelistused võiks siiski jääda igaühe intiimasjaks, mida ei peaks kaaskodanikele nina alla hõõruma." Justkui ei oleks suur osa reklaami kampaaniatest, aga ka inimeste (ööklubi)riietusstiilist üles ehitatud seksuaalsete eelistuste kaaskodanikele nina alla hõõrumisele. Küll aga tuleb homoseksuaalsust nina alla hõõruda neile, kes peavad õigustatuks selle alusel diskrimineerimist. Nii nagu talupojad on mõisnikele nina alla hõõrunud talupojaks olemist ja neegrid valgetele neegriks olemist ja naised meestele naiseks olemist. Sellistel demonstratsiionidel põhinebki rahumeelne vastuhakk ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele.
Samuti väidab Pullerits, et vildakas on ürituse eesmärk - homoseksuaalsusest teavitamine: "Ei usu, et Eestis leidub ühtainustki inimest, kes kahtleks omasooiharate eksistentsis." Kindlasti tead sa aga, et Eestis leidub hulganisti inimesi, kes peavad homosid väärastunud vähemuseks, kes ei saa elus normaalselt hakkama ja kes tuleks vaimse puudulikkuse tõttu ühiskonnast eraldada. Just sellistele inimestele ongi vaja näidata, et nad eksivad.
Ja siis on veel minusugused inimesed, kes arvavad, et homodel on Eestis hea elada - keegi neid ei vihka ega diskrimineeri. Ka nende jaoks on vaja seda paraadi, et näidata, et meie ühiskonnas on piisavalt inimesi, kes on valmis pilduma teisi inimesi kivide või sõnadega pelgalt nende seksuaalsete eelistuste pärast.
Pulleritus rahustuseks võin öelda, et riikides, kus ühiskond on homode olemasolu aktsepteerinud ja ei solvuta nende soovist paraadi korraldada, kaotavad ka homoparaadid oma sisu ja hääbuvad. Ma loodan, et Pullerits ei pea kaua ootama.
Seniks aga võiks kultuuripealinnaks pürgiv Tallinn valju ja selge häälega toetada homoparaadi kui näidet mõtteviiside vabdusest Eesti pealinnas.


P.S.:

Kuigi pärast Varssavist lahkumist on Lisette blogi igavaks läinud (ükski mees ei viitsi lugeda päevast-päeva armastusest, isegi kui see on lesbiline), soovitan ma lugeda tema 16. juuli sissekannet ja toetama Gay Pride'i.

Samal teema tasub lugeda ka Reimo Metsa artiklit EPl'is, mis küll üldiselt põhineb väga esmaste argumentide kordamisel (homod pole pedofiilid, homod on alati olemas olnud). Aga võib-olla on sedagi tänases Eesti ühiskonnas vaja.

Taunimisväärne on aga politsei soovitus homoparaadi vanalinnast eemale hoida. See kõlab küll otsese viitena politsei suutmatusele oma ülesannete täitmisel. Huvitav, kas George Bushile saadeti ka soovitus Tallinnast turvakaalutustel eemale hoida.

Kogu selle jutu asemel võinuks te lugeda Giustino blogi.

___________________________________________

* tsiteeritud mälu järgi ja suvaliselt

Liberaalne Eesti, kus sa jäid?

Ahto Lobjakas kirjutab tänases Päevalehes ilusa post mortemi liberaalsele poliitikale Eestis: Reformaritest on saanud parempopulistlik erakond, aga IRL-ist pole veel arusaadavat poliitilist filosoofiat kuulnud.
Lobjakas toob oma artiklis välja palju muret tekitavaid tähelepanekuid meie tänasest ükskõiksusest meie endi vabaduse suhtes. Neist kokkuvõtlikum:

Ajal, mil see on meile kõige ohtlikum, hakkab Eestist saama
äraspidiromantiliselt enesessetõmbunud ühiskond. Ühiskonna vapikilbile
tõstetud ideaalid jõukus, õnn ja rahvuslus on ühe teise, kadunud aja
loosungid.

The principles of economics explained

The principles of economics explained by the world's only stand up economist. This is great, although probably some understanding of economics is needed to catch the all the humour (or maybe not).

Economist might not contain all the truth and nothing but the truth

I have been reading Economist since my first year in the university. It is also the only magazine where i look through all the articles in every issue. Although i really like the analysis and reporting there, i've started to wonder whether relying on one information source for most of my understanding on world affairs leaves me a bit narrow minded. So it was refreshing to read Fistful of Euros blogpost by Edward Hugh: "Bad Journalism at The Economist", where the author harshly criticizes the Economist for not taking into account the demography when analyzing the Eastern-European economies.
I am not sure i agree with E.Hugh's view on the importance of demographics in economic growth, but it is definitely worth while reading. So is an article in Claus Vistesen blog, which is mostly on Lithuania.
There is a remarkable comment at the end of the Claus's blogpost:

A theme that I have been thinking about lately is the idea that young
college graduates from North America might be attracted to European
cities such as the Baltic capitals as places where they could apply
their skills and knowledge at relatively low risk. The appeal of living
in a historic foreign city undergoing dramatic change I think would be
strong. The cost of living compared to New York, London, or Berlin
would make the Baltics attractive as well.

As you note, a policy
of encouraging immigration seems very advisable for the Baltics, and I
think that a program to raise awareness in the US, particularly at
colleges and universities, regarding themselves would serve these
countries well.

This an intriguing idea indeed. Really, why shouldnt "positively transforming" Estonia promote itself as a good place for young well educated people to come and carry out their ideas. That could really help us to grow to higher level of productivity in the goods we produce and services we sell.

International mobile calls: airBaltic and Skype

As I travel to Russia on business quite often, I am a bit annoyed by the roaming charges of 2.8-3.3 €/min for outgoing and 0.36-0.84 €/min for incoming calls. So I've been looking for smart ways to reduce those cost. Recent innovations i've found are:

1) airBalticcard Mobile - Air Baltic just launched a new SIM phone card for international calling. The rates in Russia are advertised as 0.39 €/min for outgoing calls with receiving calls is free of charge. Cheap rates are also available for other locations. The fee structure seems to be a bit more complicated with additional fee for buying the card, but it is nevertheless significant saving from the usual roaming charges.
But of course, airBaltic can't just satisfy in beating Estonian national carrier in building up the biggest Baltic carrier (Estonian Air used to have much more passenger traffic tha airBaltic just 6 years ago - now it lags the Latvians in any comparable level), for some reason they have also excluded Estonia from the list of the 60+ countries where the airBalticcard works. As i understand, it also means i would not be able to call to Estonia with the card. I plan to give it a try nevertheless.

2) Skype Mobile. As I recently got a new smartphone: HTC s-710, which runs on Windows Mobile, i can now use Skype also on my mobile phone in Wifi hot-spots. I installed it today and it seems to work just fine (although a bit slow, but this is due to my phone, i guess). For some reason the program installed in Norwegian language, but once i figured out how to change that, I was able to use chat and make calls pretty much as in ordinary Skype.

So if you receive phone calls from me in near future saying:
"Do you hear me well? You do? Great! Wow this is cool - I hear you too! Do you hear me well? Good! Bye then!"
Then this is just me discovering the recent innovations in mobile communications.

Lucas bashes Putin

If there still is somebody who reads my blog, but doesn't read Edward Lucas's, i really suggest you to read his latest article in Daily Mail. When in The Economist Edward is usually confined to balanced reporting and cool-headed analysis, in the Daily Mail he has taken a somewhat more emotional approach and really hits Putin hard:

"We have seen nuclear terrorism on the streets of London./.../
They killed a UK citizen and endangered dozens more./.../
If the skull and crossbones were flying over the Kremlin, it could
hardly be clearer: Russia under Vladimir Putin is a pirate state that
unashamedly flaunts its contempt for the law./.../
It is no exaggeration to say that the FSB runs Russia: its former chief, Mr Putin, is the president."

But he does not spare his own homeland either:

"Britain's first step should be the expulsion of not just a symbolic few, but every one of the dozens of FSB operatives here./.../
We should stop giving Russia's rulers visas to come here./.../
They enjoy the spoils of power at home while they invest in Britain,
their wives shop here, and their children go to our finest private
schools. They must realise that welcome is cancelled for accomplices in
murder.
Tony Blair had just warned British firms about the political risks of
Russia. Yet scandalously, our captains of industry toed the Kremlin
line, that Mr Blair's warning was the "emotional outburst of an
ex-prime minister".
Not since British trades unionists went to the Kremlin in the 1980s to
praise the peace-loving Soviet leadership and denounce the
"war-mongers" Thatcher and Reagan have I felt more ashamed."

Ansip, Savisaar, Rumm ja Statistika-amet

On olemas väiksed valed, suured valed ja statistika - armastavad väita inimesed, kes statistikast aru ei saa ja seda kasutada ei oska.
Nagu ka austatud peaminister ei ole ka mina Statistikaameti uurimust lugenud. Miks? Sest seda pakutakse ainult trükitud kujul ja 159 krooni eest. Ma ei tea, palju jääb sellest rahast üle peale trükikulude maha võtmist ja mis pagana pärast üldse on vaja statistika-ametil tegelda mingi rahateenimisega, aga vähemalt elektrooniliselt võiks olla võimalik selliseid uurimusi küll osta. Sellest tingituna ei oska ma kommenteerida, millisel analüüsil põhineb Statistikaameti väide

Valitseb seaduspära — mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust.

Seda enam, et oma pressiteates toovad nad välja vaid võrdluse Sloveeniaga. Ma tõesti loodan, et statistika-ameti järeldus põhineb korrektsel regressioonanalüüsil, mis võtab seaduspärasuse leidmisel lisaks kulutustele arvesse erinevate riikide erinevaid majanduslike ja sotsiaalseid aspekte.
Sel juhul ei nõustu ma sugugi Ansipiga, et tegemist ei ole statistika-ameti ülesandega. Ses osas olen isegi Savisaarega nõus, et peaministril ei sobi riikliku statistikaameti uurimusi lihtsalt ignoreerida. Juhul kui need uurimused on eba-profesionaalsed, nagu Ansip tundub väitvat, peaks ta peaministrina tõsiselt kaaluma Statistikaameti juhtide väljavahetamist, sest mis infole valitsus siis otsuste tegemisel toetub, kui nad isegi oma enda statistikuid ei usu?! Oleks ju veider kui mõne firma juht kommenteeriks aktsionäridele oma viimaste aastate kahjumeid, väites, et tegemist on lihtsalt finantsosakonna ebapädeva tööga tulemuste analüüsimisel. Aktsionärina oleks ma esimest korda sellist juttu kuuldes tõesti võib-olla finantsistide peale pahane, teisel korral aga juba ettevõtte juhi peale. Nii tahan ma ka kodanikuna oma peaministrilt vastutust riigi kohta käiva statistika eest.
Aga mis veidrates loogika kriteeriumites mõtleb Hannes Rumm, kui ta proovib 2004. aasta sotsiaalset ebavõrdsust põhjendada 2002. kuni 2007. aastal valitsenud erakondadega?! Ärge palun seda meest küll kuskile juhtivate kohtade ligi laske.
Jälle tuleb tõdeda, et Eesti poliitikamaastikul suudetakse väidelda ainult isikliku süüdistamise, aga mitte sisulise argumentatsiooni ja analüüsi tasemel.

Can you feel the heat?

CPI change June 2007 compared to June 2006:
Estonia: 5,8% - highest since August 2001
Latvia: 8,8% - second-highest of the century
Lithuania: 4,8% - highest of the century

Härmakooli naljad

Härmakooli lõpetajad kinkisid klassijuhatajale kanistri bensiini ja tikud
On see nüüd terav- või nürimeelsus, aga naljakas ikka. Minu lennu tipuks selles koolis jäi aasta nooremate õpilaste põhikooli lõpupeol Leigo talu hoone ukse kirjutatud "Miina Härma - joo ja lärma!" Ka tookord polnud vastukaja 100% positiivne.

Powered by ScribeFire.

iPhone in Europe: Nov 1, 2007

Haven't found any news about it from any independent (western) news channel, but if this article from Delovoy Peterburg is right iPhone will be launched in Europe on November 1, 2007. The distributor will be T-Mobile, which is not represented in Estonia. Not that i would probably by the phone anyway, but i would still like my friends to be able to do it. So that i could try it and say: naah, aint that good... definitely not worth the money, i will buy the version 3.0 of the phone and get much better deal...

Powered by ScribeFire.

Edward Lucas

Müstiline - mees suudab järjepidevalt toota rohkem poliitilist analüüsi Eesti kohta, kui kõik Eesti ajakirjanduses avaldatavad analüüsid kokku. Paar viimaste päevade must-read materjali:

The Balts as west berlin

article from Estonia's Diplomaatia journal

Ma tõsiselt loodan, et Eesti poliitikud loevad Lucase blogi igapäevaselt - vaevalt nad endale oluliselt paremat (välis)poliitikanõustajat oma parteiridadest leiavad. Päris tähelepanuväärne on, et lisaks kommenteerimisele on mees asunud ka Eesti esindajaks välismaal:

As a (supposed) authority on Estonia, I faced dozens of phone calls [during the Bronze Soldier crisis] from diplomats, other journalists and politicians wanting to know “Why is Estonia doing this now? Why is it so urgent?”

Ma arvan, et saabuval veebruaril oleks viimane aeg sellele inimesele anda riiklik teenetemärk tegevuse eest Eesti rahvusvahelisel tutvustamisel ja reklaamimisel.

Latvian economy

Good overview of problems facing Latvian economy is today published by Edward Hugh, motivated by Eurostat data that in the first quarter of 2007 wages in Latvia were up by an astonishing 32.7% when compared with the first quarter of 2006.
The conclusions that he makes are very saddening:

"there is some sort of consensus among experts and analysts that there may be no easy policy remedy available, that the problem may be structural".

The main structural issue of course being labour supply. With 70 000 to 100 000 Latvians working abroad and 70 000 new jobs created in 2006, it is easy to see that a country of 2,4 million is lacking resources.
The other conclusion of this analysis as well as IMF and BICEPS reports is that the Latvian anti-inflation plan will not help, but neither would probably anything else.
And again the only suggestion given is relaxing the immigration policy to allow an inward flow of migrant worker to compensate to the very sudden outflow of Latvian workers.

"This short term advantage may be important, since longer term solutions like increasing the human capital component in the economy and moving up to higher value activity need much more time, and what is at issue here is transiting a fairly small economy from an unsustainable path to a sustainable one."

The idea is to use the countries ability to control the number of immigrants as a sort of soft landing gear, not as a long term solution.
Although, the author offers some positive remarks about the actions of Estonian government (planned doubling of immigrants' quota), i think the problems are pretty much the same here. Especially as Estonian and Latvian economies are linked through trade, investment, but also in the mindset of our foreign investors. So any crises in Latvia could seriously affect our economy as well.

It is high-time for the Estonian and Latvian governments to stop the populist game with luck and admit that the only way to sustain our economic success currently is controlled migration of labour. Controlled in terms on numbers not education or skill level. Only this will allow our companies to produce goods that are competitive on world level, only this will allow our brightest heads to concentrate to activities that are most value-adding, not rake higher wages on construction sites.


Clearly, another issue affecting the economies of Estonia and Latvia, are the low interest rates we enjoy due to our currency-peg to Euro. This Economist article reminds us of the rule of thumb that in a neutral monetary policy short term interest rates should equal nominal economic growth. With Estonian nominal economic growth of 19% in Q1 of 2007, interest rates of 4,25% must clearly create oversupply of money, resulting in strong inflationary pressures and misallocation of investment.

Ameerika vabadus viisavabaduses

Ilvese Ameerika-visiidi ootuses on EPL asunud kirjutama lootusest kunagi USA-sse viisavabalt reisida (siin ja siin).

Minul on viimasest kahest aastast kaks kokkupuudet erinevate riikide immigratsiooniametitega. Esiteks taotlesin turismiviisat Ameerika Ühendriikidesse: täitsin ära 2 lehekülge avaldust, võtsin ülemuselt allkirja tekstile, mis ütles, kui vajalik ma oma tööandjale olen, ootasin 20 minutit intervjuu-järjekorras ja rääkisin saatkonna ametnikuga 2 minutit juttu. Ülejärgmisel päeval sain kätte 10-aastase turismiviisa.

Teine kord tahtsin saada 3-päevast turismiviisat ühele Kasahstani edukale ärimehele ja tema kolleegile. Täitsin ära avalduse ja viisin selle immigratsiooniametisse - ootasin 1,5 tundi järjekorras, kuid kuna selgus, et miski info oli puudu, tuli avaldus uuesti täita (avaldusel pidi olema küllakutsuja - s.o. minu tööandja juhatuse liikme allkiri). Seejärel pidin uuesti 2 tundi järjekorras ootama ja umbes 30 minutit erinevatele küsimustele vastama, et selgitada, miks ikkagi tahame neid inimesi Eestisse tuua ja kus nad elama hakkavad. Tulemuseks 3-päevane ühekordse sisenemisega turismiviisa.

Samasugust jama ja peedistamist on kirunud ka paljud teised inimesed, kes soovinud kas ise Eesti viisat saada või proovinud mõnd inimest Eestisse ärikohtumisele või muidu reisile tuua.

Julgen isiklikule kogemusele ja teistelt kuuldule tuginedes julgelt väita, et Ameerika viisasüsteem ei ole võrreldes Eesti omaga ei alandlik ega vaevarikas - ma oleks õnnelik kui meie süsteem oleks sama efektiivne, selge ja korrektne kui jänkide oma. Las Ameeriklased muudavad oma süsteemi ära siis, kui nad ise selleks vajadust tunnevad. Meie ametnikud (sh. president) ärgu viitku enda ja USA kolleegide aega seda teemat arutades, vaid pigem mõelgu, kuidas teha Eesti immigratsiooni-amet mõistlikuks ja Eesti arengut mitte-takistavaks organisatsiooniks.

Powered by ScribeFire.

Alkoholibisness

BNS: Tallinna linnavolikogu otsustas
neljapäeval 1. augustist piirata alkohoolsete jookide jaemüüki
pealinna kauplustes kella 20-8....

Osas Harjumaa omavalitsustes säilib võimalus ka pärast
kella 20 poodidest alkoholi osta. Keila ja Maardu linna ning
Kernu valla juhid on teatanud, et ei kavatse piiranguid
kehtestada.



Mõtlesin sellise bisnessi välja.

Kui mul on Keila linnas pood, siis ma võin alkoholi müüa ka peale 20:00.

Oma Keilas asuvast poest võin ma ju kaupa ka tellimuse peale koju viia.

Keegi ei saa mul keelata võtta parema kliendisuhte huvides äririski ja asuda kaubaga teele juba enne kui tellimus esitatud (näiteks pitsamüügikohad võiksid kärutäie pitsadega kogu aeg teel olla, niiet kui mina tellimuse esitan on pitsa juba sõidus).

Ma võin ju tellitud kaubad inimesele viia suvalisse kohta, kuhu inimene selle tellib.



Ehk siis kell 22:30 helistab kodanik minu Keilas asuvasse poodi ja palub endale koju või sõbra juurde või Vabaduse platsi tuua 2 pudelit viina. Ettenägelikult on minu auto (4 kasti viina pagassis) juba paar tundi varem Keilast teele asunud ja kohe kui Keilas asuv müüja saab tellimuse olen mina juba Vabaduse platsis kohal annan kliendile tellituda kauba, trükin välja arve ja võtan raha.



Kui keegi leiab, et see idee on nii juriidiliselt kui äriliselt teostatav ja selle käsile võtab, siis palun mulle ka poe telefoninumbrit.

Powered by ScribeFire.

Swedish economic model

This blog post is about two things: commenting on the Swedish economic and social model and trying out a new Firefoc add-on i just downloaded - ScribeFire.



On Project Syndicate webpage there is a great article by Stockholm University economics professor Assar Lindbeck.

Leftist politicians and other people tend to bring Sweden as an example where economic growth has been achieved in parallel with (or even due to) generous welfare-state.

Lindbeck rebuts it by dividing the Swedish Model into three historical stages:

1. from about 1870 until the 1960’ - a period of liberal economic reforms, low taxes and limited government interventions. The result: "Sweden moved from being one of the poorest western countries to being the third richest country in terms of GDP per capita"

2. from 1960 until 1985 - a period of increased government spending, personal taxation and reduced incentives to work, save, and start business. At the same time strong labor-market regulations and labor unions. This is what is usually identified as the "Swedish model". The result: "Sweden fell from third to approximately seventeenth place in the OECD in terms of GDP per capita"

3. from late 80s to 90s: removal of capital market regulations, entry to EU, tax-cuts, deregulation of markets. The result: the growth has picked up again and for last decade Swedish economy has been growing faster than OECD on average.



According to this historical perspective "Swedish model" is a good example how prosperity is achieved through liberal, business-friendly economic climate, where people are motivated to work more and take risks in business. Generous welfare by the state can bring good living conditions to the poor, but only on the account of the general economic growth and prosperity.

Powered by ScribeFire.

Hääletamise mitu varianti

Savisaar keelab minul peale tööd alkoholi osta, mina ei registreeri ennast Tallinna elanikuks ja jätan linna ilma kohaliku omavalitsuse osast üksikisiku tulumaksust. Vähemalt niipalju saan kohalikku poliitikat mõjutada.

Lugemist nädalavahetusest

Economist kirjutas eelmise nädala numbris jälle Eesti kübersõjast jälle huvitavaid fakte. Kas teie näiteks teadsite, et tänu Venemaa küberrünnakutele ei töötanud vahepeal Eesti häda-abi numbrid?

Kätte sattus ka üks mõne-aja-tagune artikkel Eduard Phelpsilt (noobeli laureaat 2006), mis räägib maksundusest ja tööpuudusest ning vaatleb seda erinevate majandusteooriate nurga alt. Nobelisti kohta on Phelpsil väga loetav tekst, niiet soovitan ka mitte-ekonomistidel tema artiklit uurida-puurida.

Kes kurat on Lootsmann?!

Mul nüüd tõsine arusaamatus võimujaotusest Eestis. Siiani on meil olnud nii, et kodanikud valivad parlamendi, kes teeb riikliku tasandi otsuseid - seaduseid. Osade küsimuste lahendamine on aga jäetud kohaliku omavalitsuse tasandile, sinna valivad kohalikud elanikud oma esindajad, kes siis otsustavad kohalikke asju.
Aga kes kurat on maavanem?! - kohale määratakse valitsuse poolt (valitud kõigi riigi kodanike poolt), aga otsuseid teeb kohalikul tasandil. Seni kuni need otsused on teatud korralduste täideviimise järelvalve (näiteks detailplaneeringud jms.), siis võib veel aru saada, et tegemist on valitsuse poolt määratud järelvalveinstitutsiooniga kohaliku omavalitsuse tegevusele. Aga kui maavanem (hetkel siis Lootsmann) hakkab kohaliku tasandi poliitikat tegema, siis on asi kurjast.
Tänases EPL artiklis kirjutab Lootsmann, et keelustas alkoholimüügi peale 8 õhtul selleks, et kaitsta minu tervist ja julgeolekut! Mis kuradi mandaadiga ta seda teeb? Eelmise Vabariigi valitsuse mandaadiga?! Kui Eesti rahvas oleks tahtnud, et teda kaitstaks, oleks ta valinud sellise Riigikogu, kes oleks alkoholimüüki piiranud üle riigi. Kui Harjumaa elanikud tahavad, et neid sellisel viisil kaitstaks, valiksid nad vastavad kohalikud esindajad. Aga kuidas saab olla eelmise valitsuse poolt määratud isikul olla õigus teha kohaliku taseme poliitikat?! Soovitan tõsiselt kõigil alkoholimüüjatel pöörduda õiguskantsleri poole!

Mis aga puutub Lootsmanni artiklisse, siis hear me now: Mina olen täiskasvanud ja vaba inimene. Mina tahan, et ma saaksin töölt koju minnes osta endale poest pudeli õlut, veini või viina. Väga võimalik, et ma teen enda tervisele sellega kahju nagu ka väga paljude muude otsustega, mida ma elus teen. Kui on tõestatud, et sellise otsusega tekitan ma lisakulutusi riigile (st. kaaskodanikele ja -elanikele), palun antud summad lisada alkoholiaktsiisile või minu tervisekindlustusele. Võtan ka oma vabal tahtel endale riski, et kui peale kaheksat saab poest ja tänavakohvikust alkot osta, väheneb minu turvalisus tänavatel. Vabades ühiskondades on paratamatult ohtlikum elada kui mitte-vabades, aga mina eelistan siiski vabadust ja võimalust ise otsustada. Palun riigil mitte hakata mõistatama, mis mulle hea on, vaid küsida seda minu käest.

Economist and Estonia

I've used Economist as my main source of information about foreign affairs for years now and i have frequently complained of the low level of analysis of international events in Estonian media. But when I start getting most interesting news about my home country from Economist, i start getting really worried about our newspapers. But the latest Economist has a worthwhile story about Russian cyber-attacks towards Estonia.

Clearly Economist takes it very seriously:
no country has experienced anything on this scale.
“If a member state's communications centre is attacked with a missile, you call it an act of war. So what do you call it if the same installation is disabled with a cyber-attack?” asks a senior [NATO] official

But this Estonian official probably overdid a bit:
Estonia's defence ministry goes further: a spokesman compares the attacks to those launched against America on September 11th 2001.

And to point to the seriousness of the issue:
“We are back to the stone age, telling the world what is going on with phone and fax,” says an Estonian internet expert.
Well, when yesterday the Russian rail company announced that the passenger train between Tallinn and St. Petersburg will start running again, they did it by a telegram.

An interesting country we are living in! Too bad we get good coverage only once a week.

Uue koalitsiooni migratsioonipoliitika

Näedsa, teeme parempoolsetest ja vasakpoolsetest valitsuse, siis nende suurim ühisnimetaja on see, et ärme Eestisse võõrtööjõudu lubame.
Aga kuidas plaanib see valitsus oma hariduspoliitikas motiveerida inimesi kõrg- või isegi keskharidust saama, kui turul on peagi suurem puudujääk (ja sellest lähtuv palgatase) põhiharidusega lihtehitajast kui kõrgharidusega spetsialistist. Sest spetsialisti võib vajadusel ka Venemaalt, Ukrainast, Hiinast või Vietnamist sisse tuua, aga ehitusele kõlbavad ainult aarialased, keda meil lihtsalt paraku on piiratud arv ja neistki paljud piiritaga.
Ja kui 2 aasta pärast tuleb majanduskriis, siis jäävad ju töötuks ikkagi sisenõudlusele suunatud ehitajad, mitte aga ekspordile suunatud spetsialistid. Miks ei võiks meil selle asemel praeguse ehitusbuumi (kus ilmselgelt ehitajaid kodumaal ei jätku) tingimustes olla ajutise tööloaga võõrmaalastest ehitajad, kes pärast buumi raugemist ka koju tagasi läheksid?!

Üha enam hakkab tunduma, et ka sellest valitsusest tuleb võitjana välja Savisaar, kui viimane majandusminister, kelle võimuloleku ajal läks majandusel hästi. Sest see valitsus vist plaanib jätkata olulistes majandusküsimustes mitte-otsustamist või populismi.

Koolide koormamisest

Kurat, masendav kuidas ei ajakirjanikud ega poliitikud lugeda ei viitsi.
Täna algatasid Sotsdemid allkirjade kogumise Tallinna koolide U.S. Investi tütarettevõttele antud hoonestusõiguse pantimise vastu. Mõni aeg tagasi kirjutas sama küündimatu loo Äripäev.

Ei suutnud jätta asja kommenteerimata sealsamas Sotsdemide lehel:

Lp SDE,

Oma telereklaamis ütlesite, et teie erakonnas on keegi Peeter, kes "oskab hästi lugeda". Äkki kutsute Peetri appi ja loete linnavalitsuse otsuse läbi. Ühe-leheküljelise tekstiga peaks vast hakkama saama. Sealt võite ilusti lugeda, et koormati hoonestusõigust, mitte kinnistut. Hoonestusõigus anti Vivatex Holdingule konkursi korras, mis põhines volikogu otsusel, mis võeti vastu 2006 suvel. Hoonestusõiguse koormamine ei saa kuidagi koormata kinnistut rohkem kui hoonestusõigus seda juba ise teeb.
Teiseks ütleb linnavalitsuse otsus, et "ühishüpoteegi seadmise leping sisaldab hüpoteegipidaja kohustust anda tagasivõetamatu nõusolek kustutada ühishüpoteek vastava hoonestusõiguse osas juhul, kui Tallinna linn omandab vastava hoonestusõiguse selle vastava hoonestusõiguse seadmise lepingu ja hoonestusõiguse võlaõigusliku müügilepingu ning asjaõiguslepingu peatüki 9 alusel või kui toimub vastava hoonestusõiguse omanikule langemine". Ehk siis niikui tekib mingi olukord, kus linnal on õigus hoonestusõigus lõpetada, tuleb hüpoteek koheselt vabastada.
Seega, linna jaoks ei muutunud vastava nõusoleku andmisega mitte midagi halvemaks ega paremaks.
Palun, õppige lugema!