On olemas väiksed valed, suured valed ja statistika - armastavad väita inimesed, kes statistikast aru ei saa ja seda kasutada ei oska.
Nagu ka austatud peaminister ei ole ka mina Statistikaameti uurimust lugenud. Miks? Sest seda pakutakse ainult trükitud kujul ja 159 krooni eest. Ma ei tea, palju jääb sellest rahast üle peale trükikulude maha võtmist ja mis pagana pärast üldse on vaja statistika-ametil tegelda mingi rahateenimisega, aga vähemalt elektrooniliselt võiks olla võimalik selliseid uurimusi küll osta. Sellest tingituna ei oska ma kommenteerida, millisel analüüsil põhineb Statistikaameti väide
Sel juhul ei nõustu ma sugugi Ansipiga, et tegemist ei ole statistika-ameti ülesandega. Ses osas olen isegi Savisaarega nõus, et peaministril ei sobi riikliku statistikaameti uurimusi lihtsalt ignoreerida. Juhul kui need uurimused on eba-profesionaalsed, nagu Ansip tundub väitvat, peaks ta peaministrina tõsiselt kaaluma Statistikaameti juhtide väljavahetamist, sest mis infole valitsus siis otsuste tegemisel toetub, kui nad isegi oma enda statistikuid ei usu?! Oleks ju veider kui mõne firma juht kommenteeriks aktsionäridele oma viimaste aastate kahjumeid, väites, et tegemist on lihtsalt finantsosakonna ebapädeva tööga tulemuste analüüsimisel. Aktsionärina oleks ma esimest korda sellist juttu kuuldes tõesti võib-olla finantsistide peale pahane, teisel korral aga juba ettevõtte juhi peale. Nii tahan ma ka kodanikuna oma peaministrilt vastutust riigi kohta käiva statistika eest.
Aga mis veidrates loogika kriteeriumites mõtleb Hannes Rumm, kui ta proovib 2004. aasta sotsiaalset ebavõrdsust põhjendada 2002. kuni 2007. aastal valitsenud erakondadega?! Ärge palun seda meest küll kuskile juhtivate kohtade ligi laske.
Jälle tuleb tõdeda, et Eesti poliitikamaastikul suudetakse väidelda ainult isikliku süüdistamise, aga mitte sisulise argumentatsiooni ja analüüsi tasemel.
Nagu ka austatud peaminister ei ole ka mina Statistikaameti uurimust lugenud. Miks? Sest seda pakutakse ainult trükitud kujul ja 159 krooni eest. Ma ei tea, palju jääb sellest rahast üle peale trükikulude maha võtmist ja mis pagana pärast üldse on vaja statistika-ametil tegelda mingi rahateenimisega, aga vähemalt elektrooniliselt võiks olla võimalik selliseid uurimusi küll osta. Sellest tingituna ei oska ma kommenteerida, millisel analüüsil põhineb Statistikaameti väide
Valitseb seaduspära — mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust.Seda enam, et oma pressiteates toovad nad välja vaid võrdluse Sloveeniaga. Ma tõesti loodan, et statistika-ameti järeldus põhineb korrektsel regressioonanalüüsil, mis võtab seaduspärasuse leidmisel lisaks kulutustele arvesse erinevate riikide erinevaid majanduslike ja sotsiaalseid aspekte.
Sel juhul ei nõustu ma sugugi Ansipiga, et tegemist ei ole statistika-ameti ülesandega. Ses osas olen isegi Savisaarega nõus, et peaministril ei sobi riikliku statistikaameti uurimusi lihtsalt ignoreerida. Juhul kui need uurimused on eba-profesionaalsed, nagu Ansip tundub väitvat, peaks ta peaministrina tõsiselt kaaluma Statistikaameti juhtide väljavahetamist, sest mis infole valitsus siis otsuste tegemisel toetub, kui nad isegi oma enda statistikuid ei usu?! Oleks ju veider kui mõne firma juht kommenteeriks aktsionäridele oma viimaste aastate kahjumeid, väites, et tegemist on lihtsalt finantsosakonna ebapädeva tööga tulemuste analüüsimisel. Aktsionärina oleks ma esimest korda sellist juttu kuuldes tõesti võib-olla finantsistide peale pahane, teisel korral aga juba ettevõtte juhi peale. Nii tahan ma ka kodanikuna oma peaministrilt vastutust riigi kohta käiva statistika eest.
Aga mis veidrates loogika kriteeriumites mõtleb Hannes Rumm, kui ta proovib 2004. aasta sotsiaalset ebavõrdsust põhjendada 2002. kuni 2007. aastal valitsenud erakondadega?! Ärge palun seda meest küll kuskile juhtivate kohtade ligi laske.
Jälle tuleb tõdeda, et Eesti poliitikamaastikul suudetakse väidelda ainult isikliku süüdistamise, aga mitte sisulise argumentatsiooni ja analüüsi tasemel.
No comments:
Post a Comment