Miks venelased teenivad nii vähe?

Olen korduvalt kurtnud hea statistilise analüüsi puudumise üle Eesti meedias. Tänases Päevalehes on selle mõnetiseks korvamiseks Ott Toomet refereerinud enda ja Kristjan-Olari Lepingu uurimustööd rahvuslikest palgaerinevustest Eestis.
Uuringus analüüsitakse statistiliselt eestlaste ja venelaste palgaerinevusi ja jõutakse järeldusele, et venelased teenivad meil 10-15% vähem kui sama soo, vanuse, haridustaseme ja ametikohaga eestlased.

Mis on selle põhjused?
Toomet:

"Kas väiksem palk võiks olla seotud halva eesti keele oskusega? Üllatuslikult on keeleoskuse roll väike. Üle poole venekeelsetest töötajatest arvab, et oskab eesti keelt mingilgi tasemel. Meeste palgas see aga peaaegu ei kajastu, naiste palgas kajastub mõnevõrra rohkem.
...
Ka Ida-Virumaa probleemid ei ole palgaerinevuste põhjuseks. Kõige suurem – isegi 20 protsenti – on sissetulekute vahe hoopis Tallinnas.
...
Üks võimalik seletus on asjaolu, et enamik juhtivaid amtikohti on eestlaste käes. Eesti ettevõttes on tavaline, et kontoris räägitakse eesti ja tsehhis vene keelt. Tööle võetakse väga palju tutvuste kaudu ja sageli eelistatakse endasuguseid inimesi. Eesti- ja venekeelsete tutvusringkonnad on aga suuresti lahus."

Kõik need põhjused on võimalikud, kuid siiski juhiks tähelepanu uurimustöö nõrkusele keele rolli analüüsimisel. Kasutatud küsitlustes oli keele-oskuse kohta ainult üks kriteerium - kas inimene oskab eesti keelt (1) kirjutada ja rääkida, (2) rääkida, (3) saab ainult aru. Kindlasti pole see piisav analüüs inimeste keeleoskuse kohta. Kui minult küsitaks sama vene keele kohta, siis klassifitseeriksin ennast 1. kategooriasse - tööga seoses kirjutan ja räägin vene keelt enam-vähem igal nädalal. Aga kindlasti ei saaks ma konkureerida võrdselt venelastega parimate töökohtade peale Venemaal. Ja seda mitte diskrimineerimise pärast vaid setõttu, et enamik kõrgemaid ametikohti nõuab kohaliku keele oskust kõrgel tasemel.
Seega ei saa ka nõustuda artikli järeldusega, et vene koolidesse eesti õppekeele sisse viimine ei aita kaasa ühiskonna integratsioonile või venelaste tõusule karjääriredelil.

Kui see puudus välja jätta, on tegemist igati põhjaliku ja vajaliku uurimusega (mis erinevalt statistika-ameti analüüsidest on ka netist tasuta kättesaadav). Ka eestlastele on oluline aru saada, et kui 30% meie ühiskonnast on tööjõuturul alaväärtustatud, siis kannatab kogu ühiskond. Majanduslikult eduka riigi eelduseks on oma ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Niipea kui eelistatakse üht inimest teisele tema soo, rassi, rahvuse või suguluse, mitte aga suutlikkuse poolest, on see ressurside raiskamine ja väärtuse hävitamine.
Jään ootama uurimuse versioon kahte, kus oleks käsitletud ka keele rolli palgaerinevustes.