Mõlemat raamatut seob tõdemine, et "totalitaarsete süsteemide võibolla suurim kuritegu inimsuse vastu on see, et need asetasid inimese situatsioooni kus tuli teha koletu valik, kus tuli reeta teisi, et ise elada", nagu kirjeldab Soosaar. Drakulic jõuab Jugoslaavia sõjakurjategijaid analüüsides sama mõtteni teist teed pidi: "Tavalised rahulikud inimesed muutusid korraga kurjategijateks. Kuidas on see võimalik. ... tegu ei olnud psühhopaatidega. Hulluks teeb asja see, et need olid tõepoolest kõige tavalisemad inimesed. ... Kas needsamad inimesed, kes praegu sõjakurjategijate üle kohut mõistavad, poleks ise vastavas situatsioonis samamoodi käitunud?"
Nii jõuabki Mutt oma arutluses kiusatuse teemani. Kui tema arvates on kohtutav olukord "kus tuleb valida kas tapetakse sind või pead ise tapma teisi", siis minu arvates on selline olukord veel suhteliselt inimlik ja mõlemad valikud moraalselt põhjendatavad. Hullud on need olukorrad, kus inimesed oma karjääri või eluõnne nimel on valmis saatma teisi inimesi surma, leides vabanduseks nende inimeste usu, maailmavaate või sobimatuse uude süsteemi.
Intrigeeriv on ka Muti põhjendus relgiooni vajalikkusest:
"Ma ei väsi imestamast mõne oma noorema kolleegi üle, kui nood väidavad, et ei ole vaja religiooni, et saab olla eetiline inimene täiesti ilma selleta. Muidugi saab, aga see tee on ju vähestele. Nemad ise, kes nad nii räägivad , on tugevad vaimuinimused, hingehariduseg ja selgorooga. Aga kas nad ikka ei näe, et enamalt jaolt on imimesed nõrgad, pimedad ja alasti"Kõige selle peale (aga eelkõige Krossi, Soosaare, jt. memuaare lugedes) on olen ka ise vahel mõelnud - kes oleks mina olnud, kui oleksin üles kasvanud 30 aastat varem? Dissident, mustal turul äritseja, kolhoosi direktor või kompartei aktiivne juhtivtöötaja - raske öelda.
1 comment:
mis tähendab, alasti?
Post a Comment