Oktoobri lõpus kirjutas Päevalehes Suprema varahalduse juht Veikko Maripuu sellest, et Eesti maksusüsteemi tuleks muuta traditsioonilisima maksustamise suunas:

"Senine maksupoliitika soosib küll investeeringute tegemist ning omakapitali ja dividendide väljavõtmise mõningast edasilükkamist, kuid lõplikud maksumäärad ei ole enam ammu piirkonna soodsaimad. Samuti ei anna selline struktuur mingit efekti võimalike prioriteetsete suundade arendamiseks. Viimastel aastatel on see maksusüsteem väga hästi soosinud näiteks kinnisvarasse investeeringute tegemist, kuid sugugi mitte tööjõu koolitamist. Selline keskkond teeb ettevõtja laisaks.
/.../Senise tulumaksu edasilükkava, kuid kõrgete maksumääradega süsteemi asemel võiks kaaluda ettevõtete kasumile madala üldise maksumäära kehtestamist, kusjuures oleks võimalik anda maksusoodustusi innovatiivset tehnoloogiat ning olulist lisaväärtust andvale tööstusele, samuti arengu-uuringutele ning täiendkoolitusele."

Ma ei jaga kirjutaja arvamust, et maksusüsteemi peaks kasutama riiklike ettevõtlusprioriteetide elluviimiseks, sest kindlasti on maksusüsteemi puhul lihtsus (effektiivsus) eesmärk omaette. Kuid samas viitab artikkel ühele hetkel käibiva ettevõtete tulumaksu süsteemi ebaefektiivsusele. On tõsi, et kasumi maksustamine selle välja võtmisel (mitte tekkimisel) soodustab kasumi re-investeerimist, kuid ainult konkreetse ettevõtte piires ja selle võrrab vähendab motivatsiooni investeerida uutesse valdkondadesse.
Näiteks kui ettevõtjal on tekstiiliettevõte, mis teenis sel aastal 100 krooni kasumit peab ta aasta lõpus otsustama, mis selle rahaga teha. Valikud on re-investeerida 100 krooni samasse tekstiilitootmisesse, kus see teenib aastaga 20% tootlust (ehk 20 krooni). Samas pakutakse ettevõtjale osalemist innovaatilises tehnoloogiafirmas kus 100 krooni toodab 25% tootlust. Esmapilgul tundub ju teine idee atraktiivsem, aga Eesti maksusüsteemi tõttu tähendab see, et tekstiilifirmast kasumi väljavõtmisel saab ta tehnoloogiaettevõttesse investeerida ainult 78 krooni. 78 kroonilt 25% on aga kõigest 19,5 krooni kasumit. Ehk ettevõtjale on kasulikum oma raha suunata olemasoleva tootmise laiendamisesse vaatamata sellele, et seal on tootlikkus viiendiku võrra madalam.
Ilmselgelt motiveerib selline maksusüsteem tänase tootmise laiendamist, mitte uue alustamist. Ja see ei ole hea.