Eile sai siis märk maha saadud Tartu I rulluisumaratonil, sellega võib 50 aasta pärast telekasse saada!
Vaatamata rõvedale vastutuulele poolel distantsil oli tegu siiski toreda üritusega. Saavutatud 94. kohta annab lootust, et ka järgmisel aastal saab esi-sajast startida.
Hinge jääb närima ainult kaotus Ansipile. Laskumisel 25. kilomeetri vahe-ajapunkti olin veel koos peaministri ja Uus Maa juhi Jaanus Laugusega ühes grupis. Kuna loobusin võimalusest arutada eesti majanduspoliitikat kardetud kinnisvarakrahhi valguses, jätkus laskumise lõpus veel jõudu Ansipil eest minna. Pärast vaheajapunkti tuli aga 7,2 km vastutuult. Andruse turvamees pakkus küll lahkelt oma kaitsvat seljatagust, kuid kui tuulele lisandus 1,2 km tõusu sain mina sellise haamri, et isegi ei mäleta, kes või mis must mööda läks. Kontrollisin ainult seda, et tagasi veerema ei hakkaks. Seega läbisin vastutuule otsa 2:11 aeglasemalt kui peaminister. Et Andrusel jaksu jagub näitas ka viimased 5,8 km, kus ta veel 1:57 võrra minust kiirem oli. Tugev mees see meie Andrus.
Aga päeva lõpuks võib rahule jääda - aeg 1:24:46, 94. koht ja väsimus kontides. Järgmiseks aastaks aeg ette sõidetud, on mille nimel trenni teha.
Järgmiseks stardiks Berliini Maraton. 8000 uisutajat korraga rajal - vägev!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Minu pealtvaataja-sissekandehttp://kaja.ekstreem.ee/?ID=2065&s=com lõpus on lingid kirjutistele 92. ja 93.kohale platseerumise kohta :)
Post a Comment