Nagu minu blogi servas olevatest linkidest näha, olen viimasel pool-aastal aktiivselt lugenud Lisette Kampuse blogi, kus elavalt kirjeldatakse elu Poolas. Ühele tema postitusele vastates suutsin vist jätta mulje, et olen aktiivne homo-vastane. Igatahes pühendas Lisette terve järgmise posti mulle vastu vaidlemiseks. Millegi pärast jäi see sissekanne tookord kahe silma vahele, aga et väärarusaamu kummutada, otsustasin ma Lisettele oma vaateid selgitada e-maili teel.
Ja kuna ühel hetkel sai juba seda blogivärki ajama hakatud, siis saagu see kiri siinkohal ka avalikustatud minu maailmavaadete selgitamiseks.
(Kirja paremaks mõistmiseks soovitan kindlasti lugeda läbi ka lingitud leheküljed)
Terv!
Üldiselt loen su blogi, aga üks eelmise aasta sissekanne oli kahe silma vahele jäänud. Kuna sa seal otse minu poole pöördud ja ma ei tea kuivõrd sa oma vanade blogide kommentaare loed, siis vastan sulle e-mailitsi.
Kindlasti ei ürita ma väita, et homopaarid ei peaks omama õigust abielluda. Olen oma maailmavaatelt üsna tugevalt kuskil liberaali ja libertaalase vahe peal. Seega minu arvates peaks kahe inimese abielu ainsaks tingimuseks olema nende mõlema vaba tahe, sõltumata nende rahvusest, rassist, kodakondsusest, soost vms. (ära küsi kuidas ma suhtuks sugulaste omavahelisse abielusse, see on eraldi teema). Seda vast tõestab mõneti ka 7. detsembril toimunud Fookus seeria avalik väitlus, kus Tõnis Lukas mind kui diskussiooni moderaatorit korduvalt süüdistas erapoolikuses Silvar Laanemäe poolt.
See, mille suhtes ma sulle ühe blogi kommentaarides vastu vaidlesin, ei olnud mitte sinu soov homoabielusid legaliseeriga vaid need põhjendused mida sa tõid. Sa mainisid kuus põhjust oma soovi kaitseks:
Minu peamine kommentaar sinu argumentide suhtes on, et need ei ole veenvad. Põhjendus: "mingi protsent" tahab või teeb ei ole mingi põhjendus. Paljugi mis mingi protsent teeb. Eriti arvesta sellega, et need inimesed, keda sa veenda püüad, ei ole homoseksuaalsed, seega on neile kõik see, mis sulle tundub iseenesestmõistetav, võõras.
Kui ma oma vastuväites tõin võrdluse pedofiiliaga, siis ei püüdnud ma kuidagi samastada pedofiiliat ja homoseksualismi vaid vastupidi neid vastandada. Ehk siis, "mingi protsendi" olemasole ei ole põhjus selle legaliseerimiseks. Eriti kui sa ei too välja, kui suur see protsent on. Mina tõesti arvan, et protsent homoseksuaalsetest paaridest, kes on loonud perekonna, on tühine. Ja seni kui see on lihtsalt minu arvamus vs. sinu arvamus, ei teki ka kunagi mingit lahendust sellele diskussioonile, isegi kui sinu arvamus põhineb tugeval iskilikul kogemusel ja veendumusel. Samas kui sa ütled, et nt. 40% homoseksuaalsetest paaridest saab 10 aasta jooksul lapse ja viitad uuringule, mis tõestab, et need lapsed on täiesti võrdväärsed hetero-peres kasvanutega (ma saan aru küll, et see kõlab nagu "tõesta, et neegri ja valge laps on normaalne inimene"), siis oleks su väide palju usaldusväärsem. Siinkohal tänud rd viitele.
Teiseks, sinu kolmas, viies ja kuues argument ei toeta kuidagi soovi homoabielusid legaliseerida. Kahes esimeses neist sa ütled, et seda seadust pole vaja ja viimases tood põhjuseks statistilise analüüsi. Ma arvan, et statistika koha pealt on kindlasti suuremaidki vigu mida tehakse. Samuti ei ole statistikaameti töö korrigeerimine eriti veenev argument homoabielude legaliseerimiseks.
Ehk siis kokkuvõttes. Kui sa tahad oma arvamusavaldustega tõsta toetust homo-abielude suhtes heteroseksuaalide seas, siis pead kindlasti ületama emotsionaalsuse oma argumentides ja rõhuma rohkem faktilisele (igasugu uuringud) ja loogilisele (nt. J.S. Mill) tõestusmaterjalile. Igatahes jõudu sulle selles tegevuses, olen sinu poolt!
Ja kuna ühel hetkel sai juba seda blogivärki ajama hakatud, siis saagu see kiri siinkohal ka avalikustatud minu maailmavaadete selgitamiseks.
(Kirja paremaks mõistmiseks soovitan kindlasti lugeda läbi ka lingitud leheküljed)
Terv!
Üldiselt loen su blogi, aga üks eelmise aasta sissekanne oli kahe silma vahele jäänud. Kuna sa seal otse minu poole pöördud ja ma ei tea kuivõrd sa oma vanade blogide kommentaare loed, siis vastan sulle e-mailitsi.
Kindlasti ei ürita ma väita, et homopaarid ei peaks omama õigust abielluda. Olen oma maailmavaatelt üsna tugevalt kuskil liberaali ja libertaalase vahe peal. Seega minu arvates peaks kahe inimese abielu ainsaks tingimuseks olema nende mõlema vaba tahe, sõltumata nende rahvusest, rassist, kodakondsusest, soost vms. (ära küsi kuidas ma suhtuks sugulaste omavahelisse abielusse, see on eraldi teema). Seda vast tõestab mõneti ka 7. detsembril toimunud Fookus seeria avalik väitlus, kus Tõnis Lukas mind kui diskussiooni moderaatorit korduvalt süüdistas erapoolikuses Silvar Laanemäe poolt.
See, mille suhtes ma sulle ühe blogi kommentaarides vastu vaidlesin, ei olnud mitte sinu soov homoabielusid legaliseeriga vaid need põhjendused mida sa tõid. Sa mainisid kuus põhjust oma soovi kaitseks:
Esiteks: on fakt, et mingi protsent Eesti elanikkonnast on homoseksuaalsed, see fakt ei saa mitte kunagi muutuma.
Teiseks: on fakt, et see protsent on loonud/loob samuti varem või hiljem perekonna.
Kolmandaks: on fakt, et laps on saadud/saadakse siis, kui selleks ollakse valmis ja seda tahetakse, on siis mingi seadus või mitte.
Neljandaks: on fakt, et samasoolises peres kasvanud laps ei erine nö "tavaperes" kasvanud lapsest mitte mingil viisil (seda näitab iga viimane kui uuring).
Viiendaks: on fakt, et homoperekonnad on alati eksisteerinud ja jäävad eksisteerima ka siis, kui seadus selle kohta puudub.
Kuuendaks: kui minu peres oleks laps (ja kindlasti ta ühel hetkel ka tuleb), siis ma sooviks, et minu laps ei läheks statistikalahtrisse nimega "väljaspool abielu".
Teiseks: on fakt, et see protsent on loonud/loob samuti varem või hiljem perekonna.
Kolmandaks: on fakt, et laps on saadud/saadakse siis, kui selleks ollakse valmis ja seda tahetakse, on siis mingi seadus või mitte.
Neljandaks: on fakt, et samasoolises peres kasvanud laps ei erine nö "tavaperes" kasvanud lapsest mitte mingil viisil (seda näitab iga viimane kui uuring).
Viiendaks: on fakt, et homoperekonnad on alati eksisteerinud ja jäävad eksisteerima ka siis, kui seadus selle kohta puudub.
Kuuendaks: kui minu peres oleks laps (ja kindlasti ta ühel hetkel ka tuleb), siis ma sooviks, et minu laps ei läheks statistikalahtrisse nimega "väljaspool abielu".
Minu peamine kommentaar sinu argumentide suhtes on, et need ei ole veenvad. Põhjendus: "mingi protsent" tahab või teeb ei ole mingi põhjendus. Paljugi mis mingi protsent teeb. Eriti arvesta sellega, et need inimesed, keda sa veenda püüad, ei ole homoseksuaalsed, seega on neile kõik see, mis sulle tundub iseenesestmõistetav, võõras.
Kui ma oma vastuväites tõin võrdluse pedofiiliaga, siis ei püüdnud ma kuidagi samastada pedofiiliat ja homoseksualismi vaid vastupidi neid vastandada. Ehk siis, "mingi protsendi" olemasole ei ole põhjus selle legaliseerimiseks. Eriti kui sa ei too välja, kui suur see protsent on. Mina tõesti arvan, et protsent homoseksuaalsetest paaridest, kes on loonud perekonna, on tühine. Ja seni kui see on lihtsalt minu arvamus vs. sinu arvamus, ei teki ka kunagi mingit lahendust sellele diskussioonile, isegi kui sinu arvamus põhineb tugeval iskilikul kogemusel ja veendumusel. Samas kui sa ütled, et nt. 40% homoseksuaalsetest paaridest saab 10 aasta jooksul lapse ja viitad uuringule, mis tõestab, et need lapsed on täiesti võrdväärsed hetero-peres kasvanutega (ma saan aru küll, et see kõlab nagu "tõesta, et neegri ja valge laps on normaalne inimene"), siis oleks su väide palju usaldusväärsem. Siinkohal tänud rd viitele.
Teiseks, sinu kolmas, viies ja kuues argument ei toeta kuidagi soovi homoabielusid legaliseerida. Kahes esimeses neist sa ütled, et seda seadust pole vaja ja viimases tood põhjuseks statistilise analüüsi. Ma arvan, et statistika koha pealt on kindlasti suuremaidki vigu mida tehakse. Samuti ei ole statistikaameti töö korrigeerimine eriti veenev argument homoabielude legaliseerimiseks.
Ehk siis kokkuvõttes. Kui sa tahad oma arvamusavaldustega tõsta toetust homo-abielude suhtes heteroseksuaalide seas, siis pead kindlasti ületama emotsionaalsuse oma argumentides ja rõhuma rohkem faktilisele (igasugu uuringud) ja loogilisele (nt. J.S. Mill) tõestusmaterjalile. Igatahes jõudu sulle selles tegevuses, olen sinu poolt!
Raiko
No comments:
Post a Comment