Eilses Äripäevas on Tõnis Palts võtnud kaitsta Eesti maksukeskonda, soovitades mitte kehtestada alates 2009 ettevõtte tulumaksu. Minu jaoks juhib ta seejuures tähelepanu paarile asjaolule, mille ma seni mõelnud ei ole.
Esiteks, miks meil üldse tulumaksu vaja. Ausalt öeldes olen ka mina seni arvanud, et Euroopa Liiduga sai kokku lepitud, et tulumaks tuleb ja kõik. Kas valitsus on mind petnud või olen ise olnud laisk ja ükskõikne, aga selgub, et ma olen valesti aru saanud. Vaatamata paljude valitsusjuhtide propagandale Ida-Euroopa "alatu" maksukonkurentsi vastu, lubab EL kehtestada igal liikmesriigil sellise maksu nagu see soovib. Ehk nagu Palts võrdleb, "keegi ei nõua Austrialt mägede tasandamist, kuna neil on suusaturismi arendamisel Eestiga võrreldes eelis."
See, mis Eestile probleeme tekitab on Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute direktiiv, mille eesmärgiks on vältida topeltmaksustamise tekkimist ühes liikmesriigis asuva tütarettevõtja kasumi jaotamisel teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale. Ehk siis kui Eesti firma maksab Rootsi emaettevõttele dividende, siis neid dividende tuleks maksustada ainult Rootsis. Kuigi rahandusministeeriumi seisukoht on, et meil ei maksustatagi dividende vaid lihtsalt kasumit dividendi maksmise hetkel on olemas Euroopa Kohtu lahend, mis leidis, et "igasugune maks, mis kuulub dividendide maksmise hetkel tasumisele (ükskõik kas dividendi maksja või saaja poolt), on kinnipeetav tulumaks direktiivi mõistes." Ehk siis Eesti tulumaks on ikkagi dividendide maks.
Rahandusministeeriumi seisukoht antud küsimuses on olnud, et vastuolu direktiiviga puudub ning et Kreeka tulumaksusüsteem (mida käsitles Euroopa Kohtu lahend) ei ole Eesti omaga võrreldav. Küll aga võeti vastu EL-i pakutud üleminekuperiood tulumaksuseaduse direktiiviga kooskõlla viimiseks kuni 2008. a. lõpuni, et välistada võimalikud kohtuvaidlused direktiivi tõlgendamise küsimuses. Täna on Euroopa Liit väljendanud selget seisukohta, et Eesti ettevõtete tulumaks tänasel kujul ei ole direktiiviga kooskõlas ja tuleb ära muuta. (viimased 2 lõiku põhinevad rahandusministeeriumi kontspetsioonil).
Seega ei tohiks me alates 2009. aastast välja makstavate dividendide pealt enam ettevõtte tulumaksu arvestada. Alternatiivideks oleks jääda ilma umbes miljardist kroonist maksutulust või taastada ettevõtete tulumaks tavapärases (või mingis uues) mõistes.
Paltsi arvates oleks mõistlikum esimene variant. Miljard krooni maksutulu, millest ilma jääme on muidugi suur raha (ca 1,5% riigi eelarvest), aga kindlasti mitte katastroofiline. Lisaks tekitab tulumaksu arvestamine ja maksu administreerimine palju lisakulusid nii ettevõtetele kui maksuametile.
Olulisem on, kuidas mõjub maksusüsteem investeeringute rahavoogudele. Erinevalt Paltsist olen ma täiesti kindel, et tehtavatest investeeringutest hakatakse seetõttu rohkem raha välja võtma kui täna. Täna on välisfirmal valida, kas miljon krooni Eestis või 770 tuhat kodus, tulumaksu kaotamisel summad võrdsustuvad. Kindlasti on ettevõtteid, kelle jaoks see 23%-line erinevus on otsustamisel oluline.
Aga teiselt poolt tuleks hinnata, kuidas mõjub maksu kaotamine investeeringute sissevoolule Eestisse. Sest teadmine, et Eestis teenitud tulu (või nagu Palts nimetab: effektiivsust) ei maksustata, mõjub tugeva argumendina Eestisse investeerimise kasuks otsustamisel. Võiks öelda, et tänane süsteem mõjub teatavat laadi kapitali välja viimise piiranguna. Ajalugu on näidanud, et riigid, kes kapitali liikumist piiravad ei ole eriti populaarsed investeeringute sihtriigid. Lisanduvad investeeringud aitavad luua uusi töökohti ja tõstavad palkasid, mille läbi suurenevad ka riigieelarvesse laekuvad maksutulud.
Seega olen üldjoontes nõus Paltsi arvamusega, et kasum, kui effektiivse äritegemise tulem, ei peaks olema maksustatud. Millegi pärast on Rahandusministeerium oma kontseptsioonis leidnud seda võimalust analüüsides, et "tagajärgede prognoosimatuse, maksumaksjate ebavõrdse kohtlemise ning riigieelarvele tekkiva suure negatiivse mõju tõttu langeb antud mudel edaspidisest analüüsist välja". Minu arvates, tuleks pigem vaeva näha nende tagajärgede parima võimaliku prognoosimisega. Kindlasti võiks ka Palts omalt poolt kaasa aidata ja välja pakkuda kvantifitseeritud analüüsi oma ettepaneku mõjule. Jään huviga ootama Rahandusministeeriumi vastust ja tulevast diskussiooni antud teemal.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment