Gräzini arusaam turumajandusest on vildakas

Nagu aru olen saanud, pole Reformierakond enam ammu liberaalset majanduspoliitikat toetav uuendusmeelne erakond vaid üha enam sotsiaaldemokraatlikusse populismi kalduv. Nüüd on Gräzin võtnud nõuks hakata rääkima äri õiglusest ja röövkapitalistide eba-eetlistest tegudest lihtsate elanike kallal.
Gräzini väitel on 60 000 inimest langenud SMS-laenude ohvriks (kangesti tahaks viidet). Mida tähendab Gräzini jaoks ohvriks langemine? Peamiselt seda, et SMS-laene reklaamitakse pettusega, kuna ei avaldata nende aastaintressi. Kuigi üldjoontes olen nõus, et mida rohkem infot klient saab, seda parem. Aga samas - kui oluline on sms-laenu puhul aasta intress. Kui mul on vaja 2000 krooni, siis minu jaoks on oluline, kui palju ma palgapäeval tagasi pean maksma, mitte aasta-intress. Kindlasti ei ole laen minu jaoks kaks korda soodsam selle pärast, et mul on palgapäevani kaks korda rohkem aega kui samas hädas oleval sõbral (kuigi aastapõhine intress on ju 2 korda väiksem). Sama tobe oleks nõuda, et apteegis peaks ravimite juures olema ka kilohind, muidu saavad inimesed petta.
Lisaks väidab Gräzin, et

Lisaks pettusele (valereklaam) ja amoraalsusele on kiirlaenude aluseks ka olulise eraõigusliku põhimõtte rikkumine. Tehingust saadav tulu peab olema mõistlik ja tehing sõlmitud enam-vähem võrdsete poolte vahel. Kõnealusel juhul on sõlmijateks võimas rahatuus ja meeleheitel olev inimene, kellelt tahetakse võtta viimane. Võlaõigusseadus ütleb otse: tehing ei tohi olla moraalipõhimõtete vastane ja tsiviilõiguse üldosast (§ 86) teame, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine.

Sellised mõtted sobiksid hästi sotsialistliku riiklikult reguleeritava majanduse juhtimiseks, aga kindlasti mitte maailma majandusevabaduse indeksites esikohta jahtivale riigile. Minu arvates on tehingust saadav mõistlik tulu selline, mida mõlemad tehingu pooled on nõus vabatahtlikult maksma. See tulu on erinev erinevates olukordades ja erinevates tehingutes. Tihti ei sõltu see üldse tehingu pooltest ega tehingu iseloomust vaid välistest mõjuritest - nii näiteks on täna kodulaen kallim lihtsalt selle pärast, et Euribor on tõusnud! Minu arvates täiesti eba-õiglane, aga siiski ei leia ma, et see oleks heade äritavadega vastuolus.
Kuidas aga Gräzin põhjendab, et Hansapanga ja laenaja vaheline tehing on tehtud võrdsete osapoolte vahel, aga sms-laenukontori ja laenaja vahel laiutab meeletu ebavõrdsus. Parimaks võrdsuse ja mõistliku tulu teenimise tagajaks on konkurents, mistõttu on tervitatav, et sms-laenukontoreid on tekkinud kiiresti ja palju - kui sellest äris oleks õiglane tulu märkimisväärselt madalam, oleks konkurendid ka madalamat hinda pakkumas.
Kui aga Gräzini argument on selles, et lihtsalt sms-laenu võtja on meeleheitel inimene, kes teeb tehinguid, mis on talle kahjulikud ja pankade "õiglus" väljendub sellistele inimestele laenamisest keeldumises, siis on see lausa jabur. Sel juhul peaksime keelama ka näljasele inimesele leiba müümast - "enne mine saa kõht täis, muidu ostad veel liiga kalli hinnaga"!
Aga ehk on asi hoopis selles, et osavate poliitikutena on Reformarid otsustanud oma valijaskonda vahetada. Kui tõusval turul tuli keskenduda edukatele õlale patsutamisele, siis nüüd on poliitilise valuutana tegijad nende hääled, kes tunnevad, et hakkab halvemini minema.

Lithuania in recession?

In March i wrote that it seems that the economic growth was negative in Latvia in 4th quarter of 2007. The problem in Latvia is that the statistics department there does not publish seasonally adjusted figures.
Lithuania is the first Baltic country to publish its GDP flash estimate for the first quarter of 2008 (Latvia will follow on May 9th and the slow Estonians only on May 14th). And the news aint good from Vilnius - in the first quarter the Lithuanian economy contracted by 0,2% - seasonally and working days adjusted. This is the first quarter of negative growth since 1999. We need to keep in mind that this only the first estimate so it might be significantly adjusted. Also, the usual definition for recession is two consecutive quarters of contraction.
But the news is nevertheless significant. Lithuania has been considered the least overheated economy of the Baltics. And so the expected slowdown should be milder as well. The economic growth in Q4 was 1,3% compared with 0,8% in Estonia and 0,0% in Latvia.
We need to wait to see what it means for the other Baltic States. During Q1 the only good news about the Estonian economy has been remarkable lessening of the deficit in trade balance. Can our export sector really hold up to the high inflation and salary growth?

Ausa äri võimalikkusest Eesti Vabariigis

Jüri Saar kirjutab oma blogis, et Arengufond kaalub oma esimese investeeringuna firmat NarTest Technologies, mille omanikeringi kuulus viimase ajani ka Arengufondi nõukogu liige Indrek Neivelt. Kuigi vahetult enne raha taotlemist fondist müüs Neivelt huvide konflikti vältimiseks oma osaluse, olen nõus Saarega, et see muudab vähe. Saare arvamus on, et

"Ma ei saa ka mööda sisetundest, mis ütleb, et kui NarTest osutub edukaks, siis peab hr.Siff kindlasti ka endist nõukogu liiget meeles millegi enam kui hea sõnaga."

Minu arvamus on, et optsiooni- või futuurlepinguid ei pea äriregistris registreerima ja seega me ei tea, millised on tegelikult Neivelti huvid NarTesti tulemustest. Kuna Neivelt pole (minu teada) ka ühelgi riiklikul ametikohal, ei pea ta esitama ka oma majanduslike huvide deklaratsiooni (kui ta seda siiski peab tegema, siis tuletaks talle meelde, et ka optsiooni- ja futuurlepingud on majanduslikud huvid). Seega selge huvide konflikt tõepoolest.
Aga teema on Eesti ärikeskkonnas märksa laiem. Kas Urmas Sõõrumaa oleks tohtinud olla Eesti Energia nõukogus? Miks Eesti biotehnoloogia ettevõtetes kajastuvad samad nimed, kes on juhtivatel positsioonidel ülikoolides? Lisaks osalevad samad inimesed ekspertidena EASi teadus- ja arendusprojektide rahastamise hindamistel. Kõigest sellest võiks välja lugeda korrumpeerunud ühiskonda, kus kõik hoovad on koondunud kitsa suletud sõpruskonna kätte, kes meie niigi piiratud ressurse lihtsalt omavahel (ümber) jaotab.
On aga ka teine seletus - Eesti on lihtsalt liiga väike. Eraldi võetuna on ju loogiline, et Indrek Neivelt on Arengufondi nõukogus ja samuti on loogiline, et ta investeerib huvitavatesse ettevõtmistesse Eestis. Loogiline on ka, et EAS kasutab oma ekspertidena parimaid kättesaadavaid eksperte ja loogiline on, et samu parimaid eksperte tahavad endale ka kõik Ülikoolid ja valdkonna ettevõtted. Kui me nõuaksime Arengufondi nõukogu liikmetelt ja muude rahastamiste otsustajatelt täielikku sõltumatust, saaksime sinna inimesed, kes pole kas valdkonnaga üldse kokku puutunud või keda teised inimesed ei väärtusta. Seoses meie väiksusega on meil lihtsalt liiga vähe häid inimesi igas valdkonnas.
Seega ongi parim, mis saadakse teha, et sellised inimesed taandavad ennast otseselt nendega seotud projektide arutamiselt ja me usaldame Arengufondi ja muude rahajagajate juhtkonna suutlikkust võimalikule mõjutamisele vastu hakata. Ja loomulikult on oluline roll ka meedial, et sellised kahtlusttekitavad seosed välja tuua ja otsustamisprotsessidele valgust heita, nõudes otsustajatelt läbipaistvust ja põhjendatust.

Rafting in Jägala, Estonia

Couple of picture of my recent trip to Jägala river with friends.
Although the high water is supposedly over (or will be over soon), i can strongly suggest the rafting trip by www.retked.ee.

Eesti eesmärgid EL-i energiapoliitikas

Marko Mihkelson väidab oma blogis, et

Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapaketis on Eestile väga oluline kaitsta kaht peamist seisukohta: kaitse kolmandate riikide odava (ehk vähemkeskkonnasõbralikuma) elektri eest ning põlevkivienergeetika erisuse saavutamine seoses heitgaaside piiramisega. Seda on valitsusele rõhutanud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.

ja väidab, et Eesti välispoliitika on ses osas läbi kukkunud, kuna need teemad pole leidnud kajastust 19. Euroopa Ülemkogu lõppjäreldustes .
Minule jääb küll arusaamatuks, miks just need kaks küsimust Eestile nii olulised on? Esiteks on väga silmakirjalik panna ühesse lausesse eesmärk karistada kolmandaid riike keskkonda saastava energia tootmise eest ja siis nõuda endale erandit just sellise energia tootmiseks. Kogu heitgaaside piiramise ja maksustamise mõte on ju selles, et sundida ettevõtteid leidma võimalusi loodussäästlikumaks tootmiseks. Miks on Eesti põlevkivi millegi poolest erandiväärilisem kui näiteks Saksa süsi, Norra nafta või Soome metsatööstus. Loogika peab olema ühtne - kes saastab see maksab. See annab turueelise puhastele tootmisliikidele võrreldes enam reostavatega. Kui anname erandi põlevkivile, teeme sellega karuteene meie endi tuulel, puidul ja turbal põhinevatele energiatootmisele.
Samuti on teine eesmärk: takistada energia importi kolmandatest riikides, kuna see on vähem keskkonnasõbralik - kahtlane. Kyoto protsessi käigus on tehtud arenevatele riikidele kompromiss, lubades neil saastada rohkem kui arenenud maad selleks, et neil oleks võimalik oma arengus kiiremini edasi liikuda. Selline kompromiss muutub mõtetuks, kui seda hakatakse takistama ja torpedeerima mingisuguse muu seadusandlusega. Et läbirääkimiste laua taga lepime küll milleski kokku, aga siis kodus teeme ikka mingid muud seadused, mis kokkuleppe mõttetuks teevad ja millest me enne ei rääkinud. See teeb edaspidised läbirääkimised väga keerukaks.
Kui aga soovitakse karistada riike, kes ka ise Kyoto protsessi eiravad, siis seal võiks ehk tõepoolest rakendada imporditolle mahus, mis hinnanguliselt vastab energiat tootnud riigi loodussaastele. See võiks olla ka motivatsioonifaktor Kyoto protokolli ratifitseerimiseks.
Siiski jääb minu jaoks arusaamatuks, kus on meile äkki tekkinud kaks sellist ilmselt küsitavat välispoliitilist eesmärki. Samuti tekib mul väike hirm, et nende eesmärkide täitmiseks kära tõstes võime hoopis narri rolli jääda.

Latvia in recession?

It seems that q-o-q economic growth was negative in 4th quarter of 2007 according to the updated figures in Latvia. As Edward Hugh notes, the figures are not seasonally adjusted (as Latvian Statistical Office does not publish such data), but as the seasonality in the figures is not big it shouldn't matter much.
Estonia was 0,8% up in last quarter (seasonally adjusted), but as retail sales grew only 1% in January in real terms and construction has been slowing as well, there is a big chance that the economic growth will fall further in Estonia as well.

US elections - first tentative bitch slaps

Looking for good election coverage? As always, check the Colbert Report!

Veel riigikogulaste palgast

Kuna minu eelmine postitus sai lausa kaks kommentaari, siis oma postituste arvu tõstmiseks vastan neile uue kirjega.

Lauri:

neljakordse keskmise palga põhimõte pärineb taasiseseisvumise ajast ja sel ajal tagas selliselt saadud number võimaluse riigikogulasel väliskolleegide foonil "mitte kaltsakana välja paista". Praegune keskmine palk annab väidetavalt aga neljaga korrutades juba numbri, mis masside õiglustunnet riivab.

No eks elu ongi ebaõiglane ja töökohad, kuhu on keerulisem pääseda on rohkem tasustatud, kui vähem eripäraseid võimeid nõudvad. Võib ju jäädagi argumenteerima, et tööline on sama tähtis kui (riigi)juht ja peaks seega saama ka samapalju palka. Paraku kõik katsed panna töölised riiki juhtima on lõppenud läbikukkumisega. Selleks, et meil oleks riigitüüri juures inimesed, kes suudavad riiki hästi juhtida, peab selleks olema ka palk, mis laseb neil oma sõprade/tuttavat foonil "mitte kaltsakana välja paista".

ML:

Minu ettepanek oleks siduda riigikogulase palk miinimumpalgaga. Olgu see kasvõi ca 20 min.palka. Või siis teine variant - siduda palk mediaanpalgaga ehk selle numbriga, mida tegelikult saab kõige suurem osa inimestest.

Miinimumpalgaga sidumine pole hea mõte, kuna see ei sõltu niivõrd riigi majanduslikust olukorrast vaid pigem poliitikute suvast, poliitilisest vaatenurgast või populismist. Nii saaksime olukorra, kus riigikogu/valitsuse liikmed ei lähtuks miinimumpalga määramisel enam sotsiaalmajanduslikust argumentatsioonist vaid oma isiklikust huvist.
Mediaanpalgaga võiks siduda küll, täna lihtsalt statistika-amet ei kogu seda eriti, kuna seda pole võimalik sama objektiivselt määrata kui keskmist palka. Ehk siis objektiivsuse ja täpsuse nimel on ohverdatud veidi õiglust. Ma usun, et lõppetulemust see eriti ei muudaks nagunii.

Üldse huvitava ideega on välja tulnud Hannes Rumm:

Soome parlamendi ehk Eduskunna liikmete palga määrab kolmeliikmeline komisjon. Komisjoni kuuluvad kaks presidendilt pikaajalise töö eest riigi ja ettevõtluse arendamisel aunimetuse pälvinud inimest ning üks õigusteaduste doktor. Komisjoni koosseisu määrab parlamendi juhatus ning selle otsus edasikaebamisele ei kuulu.

Ütleme siis otse välja, et palga määrab riigikogu ise. Miks see hea mõte pole, kirjutasin eelmises sissekandes.
Edasi heietab Hannes Rumm pikalt sellest, kuidas kõige õigem oleks ikka luua mingi komisjon või tarkade meeste kogu, kes riigikogulaste palku määraks. Kui äriühingute puhul on selge, et kui omanik (läbi nõukogu või otse) määrab oma juhtivtöötajate palkasid, siis teeb ta seda sisuliselt oma taskust. See tagab, et palk ei ole liiga suur (siis jääks omanik vaeseks) ega liiga väike (siis ei leia asjalikke inimesi). Kes tasakaalust tükk aega mööda paneb, see astub konkurentsist varsti kõrvale. Majandussüsteemid, kus omanike kontroll on muutunud häguseks ja nõukogule jäetud vabad käed, on varsti avastanud, et juhtkond teenib ülikõrgeid tasusid, mis pole kuidagi seotud tehtud töö tulemuslikkusega. Nii on viimasel aastakümnel juhtunud näiteks paljude börsifirmadega USAs ja mujal.
Seega olen üsna veendunud, et
a) igasuguste komisjonide moodustamine ei vähendaks riigikogulaste palku, kuna komisjon maksab seda tasu kellegi teise taskust
b) selline komisjon annaks nende liikmetele järjekordse mõttetu hoova poliitiliste eeliste väljakauplemiseks ("mina tõstan sinu palka, aga sina toetad minu ideid riigikogus")
c) kui me vähendaksime riigikogulaste brutopalka 25%, hoiaks see riigile kokku 11,3 miljonit krooni aastas (vrdl. Eesti riigi eelarve on ca 90 miljardit krooni). Palun ärge moodustage Eesti targematest peadest komisjoni, kes peab igal aastal läbi arutama, analüüsima ja avalikkuses põhjendama nii tühist teemat.

Seega efektiivsuse huvides jätkem riigkogulaste palgasüsteemi muutmata! Ja kelle õiglustunne seda välja ei kannata mingu kuskile mujale. Valgevenes pidi väidetavalt hästi ilus olema. Ja president on pätitegemise isiklikult ära keelanud.

Toetan riigikogulaste palgatõusu!

Vastukajaks Postimehe algatatud allkirjade kogumisele riigkogulaste palgatõusu vastu, tahan mina avaldada arvamust, et tänane süsteem, kus riigikogulaste palk on seotud Eesti keskmise palgaga, on mõistlik ja võiks sellisena jätkuda.
Mulle jääb arusaamatuks, mille vastu antud süsteemi puhul protestitakse. Kas põhjuseks on lihtsalt asjaolu, et igasugune palk, mis on 4 korda suurem kui Eesti keskmine on ebaõiglane? Vaevalt, sest siis tuleks ju teha hoopis ettepanek kehtestada maksimumpalk. Kas selle vastu, et riigikogu liikme töö on liiga lihtne ja ebaoluline, et nii kõrget palka maksta? Et tänane kõrge palk meelitab sellele tööle põhjendamatult häid ja kompetentseid inimesi, kes võiksid pigem tegutseda rohkem väärtust lisavatel elualadel? Või hoopis sellepärast, et see mõnituhat krooni riigikogulase kohta on Eestile niivõrd suur kulu? Kindlasti on Eestis suuremaid raha raiskamisi, millega tegeleda, aga kui mitte, siis ma usun, et pigem võiks vähendada riigikogu liikmete arvu kui nende palku.
Mis aga lausa häiriv on see, et Postimees ei ole oma aktsiooni algatades välja pakkunud ühtki alternatiivi. Ei saa ju lihtsalt kaotada riigikogu liikmete palgatõusu mehhanismi, asendamata seda millegi muuga. Minu arvates oleks jabur naasta varem kehtinud süsteemi juurde, kus riigikogu liikmed iga aasta mitu nädalat tegelesid sellega, et arutasid ja argumenteerisid oma järjekordset palgatõusu. Sellise mõttetu aja raiskamise vältimiseks ongi vaja riigikogulaste palk indekseerida ja mis on õiglasem, kui siduda see ülejäänud inimeste palgaga?
Ehk seni, kuni teil pole endal ühtki paremat ideed, siis lõpetage see mõtetu pläma palgasüsteemi ebaõiglusest ja tegelega Eestile oluliste küsimustega.

Russian movie

Couple of days ago i watched a google movie about Russia:

It describes many cases of the abuse of the power of oligarchs and regional leaders, racism, poverty etc. I think the movie does not describe the situation in Russia as a whole, but rather about five or six stories in different regions. I don't think that Russia is a country on the verge of collapse, but rather shows the problems of many developing countries. But it clearly depicts a disillusioned nation, where many extremist trends surface. And it is a very well done movie.
The movie is called "A death of a nation". I think that is not true. Mostly, the decrease of population is due to a fall in life expectancy and birth rate. The first caused largely by the shocks of change in social and economic order. The latter can largely be attributed to women postponing giving birth to their first child. Example from Estonia shows that these trends do turn around in time.
A powerful film nevertheless, i think it's worthwhile to watch this movie.
Thanks for Ivan vs Jaan for the link.

RKASi investeeringute kajastamine

Eelmisel nädalal avaldati pressiteade, et Padar keelas RKASil lepinguid sõlmida, täna pigem lugu samal teemal ka Postimehes. Olen ausalt öeldes üllatunud, kui RKASi investeeringuid pole seni valitsussektori eelarvesse konsolideeritud. Seda enam, et praegune valitsus on võtnud kõik kohalikes omavalitsustes toimuvad PPP projektid rünnaku alla, nimetades PPP-skeeme (paljuski ebaõiglaselt) varjatud laenuvõtmiseks. Nüüd selgub, et valitsus ise on sellist laenuvõtmist viljelenud juba pikemat aega.
Minu jaoks on üldse arusaamatu, miks peaks riik tegelema kinnisvara arendamise ja haldamisega. Seega oleks vaieldamatult kõige õigem mõte RKAS erastamine. Võimalusi oleks selleks mitu - müüa maha bilansis olevad kinnisvaraobjektid, erastada RKAS oksjonil või viia ettevõte börsile. Kõik võimalused (eriti soovitaks viimast kaht) annaksid ettevõtte juhtimisse kindlasti juurde läbipaistvust ja efektiivsust ning vabastaks riigi jaoks rahalisi vahendeid, mida võiks investeerida valdkondadesse mis aitavad Eestit viia targemate ja innovatiivsemate riikide hulka.

Presidendi kõne

Kui nii edasi läheb, siis võib küll presidendi kõne edaspidi vabariigi aastapäeval ära jätta ja asendada selle ajalehtedes avaldatava artikliga. Sest kulutada presidendi aega ühe kirjatüki ilmetuks ettelugemiseks on ilmeselge raiskamine.
Soovitaks presidendi nõuandjatel natuke uurida, miks näevad kõrgetel positsioonidel ja ülitiheda ajakavaga riigi- ja firmajuhid nii palju vaeva selleks, et nende kõne oleks mõjuv mitte ainult sisult vaid ka vormilt. Mõelge näiteks Tony Blairi, Bill Clintoni või Steve Jobsi peale. Nad teevad seda, sest saavad aru, et inimeste veenmiseks ei piisa vaid tarkadest mõtetest vaid loeb ka, kuidas neid mõtteid edastatakse.
Kui Ilves presidendiks sai, avaldati lootust, et temas saab üks Ida-Euroopa olulisemaid liidreid ja eeskõnelejaid. See ei juhtu kindlasti, kui Ilves ei omanda avaliku esinemise ja kõnepidamise põhitõdesid.

Independent Kosovo

Kosovo kuulutas ennast pühapäeval iseseisvaks.
Tegemist on kahtlemata vastuolulise otsusega. Serbia ja Venemaa on lubanud Kosovot mitte tunnustada ja blokeerida uue riigi liitumise kõikvõimalike uute organisatsioonidega (nt. ÜRO). Samas ma loomulikult ei nõustu arumendiga, et tegemist on pretsedendiga igasugu väikerahvaste iseseisvusele ja riikide territoriaalse terviklikkuse eiramisele. Kosovo iseseisvus ei tähenda automaatset õigust omariiklusele Lõuna-Osseetias, Abhaasias, Šotimaal ja Baskimaal, sest Kosovo on erand. Pärast Milosevici läbiviidud etnilist puhastust ja ÜRO kontrolli piirkonna üle peale seda (aastast 1999), on väga keeruline nõuda Kosovlastelt kasvõi nime poolest allumist Belgradi ülemvõimule. Võib küll öelda, et rahvusvahelise õiguse järgi ei tohiks suvaline kogum inimesi lihtsalt niisama riigist lahku lüüa, aga rahvusvahelise õiguse järgi ei tohtinuks ka Serbia Kosovo albaanlasi külmavereliselt maha nottida. Ja ega nad päris niisama pole ka lahku löönud - kogu maailma diplomaadid on proovinud probleemile lahendust otsida kaheksa aastat ja midagi paremat pole antud juhul leitud. Ehk kokkuvõttes on vist iga selline iseseisvuspüüe omamoodi erijuhtum.
Mina usun, et aja möödudes on ka Venemaa ja Serbia sunnitud Kosovo iseseisvust tunnistama. Aga enne seda peavad kosovlased näitama, et nad suudavad riigina käituda. See tähendab demokraatlike institutsioonide ehitamist, serblastest vähemuste õiguste ja turvalisuse tagamist, konstruktiivset majandus- ja välispoliitikat jne. Kui nad seda suudavad, siis järgneb kindlasti ka toetus nende riikide poolt, kes esialgu Kosovo iseseisvust ei taha tunnustada. Kui aga mitte, siis Euroopa Liit endale kaela saanud ühe järjekordse lahenduseta probleemi.
Ehk siis õnne ja jõudu kosovlastele nende iseseisvumise puhul ning loodame üheskoos, et nad saavad hakkama. Nii enda kui ka meie pärast.

Danske Bank is hard on Swedish central bank

Good analysis of economic policy:

For the third time in less than a year, the [Swedish] Riksbank has completely acted against market expectations. One conclusion, and probably the most obvious, is that either market analysts as a group (and ourselves included) have gone bananas and are not fit for our tasks. The other, and hopefully more correct explanation is that the Riksbank’s communication policy is a complete failure.

LHV unistuste Venemaa

Kolmapäevases Ärilehes otsustas LHV analüütik Madis Toomsalu promoda Venemaad, kui soodsat aktsiainvesteeringute paika. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks LHV seda tegi, sest selle artikli põhjal jääb mul küll tunne, et Venemaast on seal majas väga piiratud arusaam. Eriti paistab see silma kui võrrelda artiklit samal päeval Financial Times'is ilmunud Martin Wolfi arvamuslooga.
Mõned tsitaadid Toomsalu loost:

Kui teha juttu stabiilsest majanduskasvust ja headest tulevikuperspektiividest, on Venemaa viimane koht, mis väikeinvestorile meenub.
Ometi on idanaabri majandus saanud üle 1990. aastate negatiivsusest ning kümne aasta jooksul näidanud keskmiselt üle 6% kasvu.

Well, nagu Martin Wolf oma artiklis märgib, on peale Putini võimuletulekut Ida-Euroopa riikidest ainult Kõrgõstani majandus kasvanud oluliselt aeglasemalt kui Venemaa. Enamus riike on kasvanud märksa kiiremini. Kusjuures paljudel neist pole olnud suuri mavarade varusid, millega oma rikkust kasvatada.

Reaalsel äriajamisel ning aktsiainvesteeringutel on siiski vormiline erinevus. Investeerides aktsiaturgudele pole vaja karta tavapärases äris esinevat bürokraatiat ega ametnike armeed, unenägudes ei kangastu pitsatid ning karskusest ei saa tulu teenimist segav asjaolu. Kapital paigutatakse toimiva ärimudeliga börsiettevõtetesse, mille juhtkond tunneb ümbritsevat keskkonda.

What about Yukos? Hodorkovski oli suur võimu sõber ja tundis ümbritsevat keskkonda, tal oli toimiv ärimudel. Kuni... ühel hetkel enam ei olnud.

Tegelikult on liberaalse taustaga Dmitri Medvedev presidendina investorite seisukohast parim valik.

Mille poolest see Medvedev nii liberaalne on? See, et ta on paaril konverentsil rääkinud eraomandi puutumatuse tähtsusest ja sellest, et korruptsioon on halb? No seda on rääkinud ka Putin ja Jeltsin ja räägivad veel paljud teised. Lihtsalt praktilise võimu teostamiseni jõudes eelistatakse millegipärast "juhitud demokraatiat". Ja kui palju võimu üldse Medvedevil olema saab?
Madis Toomsalu väitele, et Venemaa majanduspoliitikat on siiani juhitud ja juhitakse ka tulevikus effektiivselt, jätkusuutlikult ja investorisõbralikult vastaks meeleldi Martin Wolfi sõnadega:

In important respects economic reform has gone backwards, particularly with the ever-growing role of the state in vital segments of the economy. This reversal is directly related to the second false claim about Mr Putin, that he has restored the state. This is true only if one accepts his definition of a strong state: a behemoth subject neither to law nor to political competition.
Mr Putin has eliminated all independence in television and most of it in the press; he has destroyed the autonomy of regional government; he has emasculated parliament; and he has eliminated competition for power.
The result is not an effective state, but an overweening one. Corruption is rife. Mr Putin himself tells us so: "The state system is weighed down by bureaucracy and corruption and does not have the motivation for positive change, much less dynamic development." But this is inevitable when so much unaccountable power is concentrated in one person's hands. By destroying independent institutions, the state has mutilated itself: it is a blind and crippled giant.
In 2006, Russia ranked a mediocre 96th out of 175 in the World Bank's "ease of doing business" index, its worst ever position. In the World Bank's governance indicators for 2006, the effectiveness of Russia's government was ranked in the 38th percentile from the bottom. Its rule of law ranking was in the 19th percentile, well behind Ukraine's 27th and Poland's 59th. If one judges a state by its ability to serve the people and protect them from the powerful, including itself, Russia's is ineffective.

Ehk kokkuvõttes jättis Toomsalu artikkel mulle väga kahtlase mulje LHV suutlikkusest analüüsida ühe riigi majanduspoliitilist keskkonda. Kurb.

twitter

Just discovered a new social networking tool twitter. It's basically blogging via sms. This stuff is... err.. interesting. All you can do is send 140-letter texts about what you're doing by your phone or from the webpage and then follow your friends doing the same. Why would i want to? But then again, why am i sitting up at half past 11 writing about it in my blog?
Anyway, according to Economist it seems to be popular in the States and also in Japan. You can follow the elections as well as situation in the streets of Nairobi, Kenya via Twitter.
So maybe it is the new thing.

Võõrtööjõu sissetoomine uue seaduse järgi

Loen Hannes Rummi blogist, et võõrtööjõus sissetoojatele kehtestatakse kohustuslik palgatase vähemalt 1,24 Eesti keskmist palka.
Kuna olen oma arvamust sellisest diskrimineerivast immigratsiooni pooliitikast avaldanud siin ja siin ja siin, siis proovin ainult seletada veel, et:

1. Lubades riiki rohkem kõrgemapalgalisi võõrtöölisi, suurendame pakkumist kõrgemapalgaliste osas.
2. Kui suureneb pakkumine (konkurents), siis väheneb hind (palk)
3. Kui mingis valdkonnas väheneb palk, siis väheneb motivatsioon selle eriala õppimiseks või seal töötamiseks.

Kui vanasti lubati tähtsamatel erialadel ja positsioonidel töötada ainult võimul oleva rahva esindajatel, et tagada võimul oleva rahva ülemuslikkus teiste suhtes, siis meil nüüd võetud teine suund - lihttöö kuulugu eestlastele!
Kaaren Kaera filmi "Malev" lõpus ütlevad eestlased sakslastele, et karistuseks invasiooni ja tapmiste eest teevad eestlased sakste eest kogu töö ära. Ausõna lugupeetud tänased valitsejad - SEE OLI NALI! Tegelikult ei ole eestlaste püha eesmärk kindlustada endale aegade lõpuni maa kündmise ja lapi lükkamise aus põli.

Powered by ScribeFire.

Giant oil-field in Albania

Albania has discovered on oil-field of estimated 3 billion barrels of oil. While it does not make Albania one of the largest oil-producers, it is still a very significant amount. With 100$ per barrel, the oil in the reserve is worth $300 bn, which equals to more than 30 years of Albanian GDP. So Albania is to become much richer and/or much more authoritarian. One way or the other, it is a quite important development for Europe.

Tallinna Maamaks

Nagu viimasel ajal kombeks reageerin ma uudistele suure hilinemisega. Aga tahaks siiski ära öelda, miks ma toetan Savisaare tegevusi linnaeelarve kasvatmisel - nimelt maa-maksu ja parkimistasu tõstmist.
Minu arvates on kinnisvaramaks üks kõige õiglasemaid makse üldse.
Ma toetan kinnisvaramaksu, sest see on kõige raskemini välditav maks tänases vabas maailmas. Tulumaksu eest saab põgeneda, registreerides ennast kuskile mujale elama või võttes tulu välja läbi mujal registreeritud firmade. Käibemaksu eest saab põgeneda, tehes suured ostud välismaalt (nt. neti kaudu tellides). Kõige ebaõiglasem, et need eelised rakenduvad kõige rohkem rikkamale ühiskonnakihile, sest toitu on raske välismaalt tellida ja miinimumpalka läbi Neitsisaarte väljavõttes lähevad jur.kulud väga kõrgeks.
Kinnisvaramaks seevastu on seotud piirkonnaga, kus inimene viibib. Kui inimene tahab elada ja olla Tallinnas, siis peab ta ka siin kinnisvara kasutama (olgu siis omades, üürides või isegi hotellis viibides). Sellest ei ole võimalik kõrvale hiilida. Samuti, mida rikkam inimene ja luksuslikum elamissoov, seda suurem on ka maks (sest see on sõltuvuses kinnisvara hinnast).
Ehk kinnisvaramaks on nii efficient kui ka effective - teda on lihtne koguda ja ta maksustab rikkaid rohkem kui vaeseid. Kuigi maa-maks pole päris sama, mis kinnisvaramaks, on see siiski üks mõistlikumaid makse.
Ja ärgu tulgu mulle ükski Nõmmel 3-miljoni-kroonises majas elav inimene väitma, et ebaaus on temalt tema kodu eest maksu nõuda. Kui riik võib minult võtta 18% igast asjast, mis ma ostan ja 21% igast tulust, mis ma teenin, siis ei ole kuidagi eba-õiglane võtta temalt 1,5% maa maksustamishinnast, mis on ca. 0,2% kogu kinnisvara turuväärtusest.
Seega igati progressiivne ja õiglane idee Savisaarelt. Prognoosin, et järgmise 10 aasta jooksul tuleb üks parem-poolsetest erakondadest välja ideega vähendada tulu- või käibemaksu ja selle arvelt kehtestada maks kinnisvarale. Muuseas, Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus selline maks puudub.

RSS, Delicious and StumbleUpon

Having read this post from Tim Ferriss's blog, i've now a member of StumbleUpon and del.icio.us. Feel free to browse the pages I like and my bookmarks.

Powered by ScribeFire.