Ühelt poolt räägitakse vajadusest liikuda suuremat lisandväärtust andvatesse tootmise ja teenuste valdkondadesse, kus on tarvis haritud tööjõudu ja kus saaks maksta ka kõrgemat palka. /.../ Kuid teiselt poolt sooviksime teha tee lahti sellisele tööjõule, kes oleks nõus kehvama palgaga kui meie oma elanikkond ja kes lihtsalt asendaks seda tööjõudu, kes on Eestist lahkunud välismaale paremaid töö- ja palgatingimusi otsima. /.../Tõsi, tihti leitakse lahendused olulistele probleemidele kriisisituatsioonis. Nii näiteks oli ka Vene kriis 90ndate lõpus Eestile küll valus, aga pikas perspektiivis orienteeris meie majanduse lõplikult ümber Euroopa turule. Samas tunduvb professorite välja pakutud lahendus - ajame asja ettevõtetele hästi hulluks, äkki nad siis mõtlevad välja kuidas suuremat lisaväärtust luua - ülimalt kahtlane. Juhin tähelepanu, et suurem lisandväärtus tähendaks juba täna ettevõtjale suuremat kasumit, seega kui ettevõtja suudaks seda suuremat lisandväärtust luua, teeks ta seda juba täna.
Odava võõrtööjõu sissetoomine tähendab minevikku vaatavat majanduspoliitikat. /.../ Nii on võimalik lahendamata jätta need probleemid, kuidas tööturule tuua Eestis seni hõivest väljas olevad inimesed ja kuidas parimal viisil koolitada suurt laulva revolutsiooni ajal sündinud põlvkonda, kes hakkab jõudma nüüd sellesse ikka, kus omandatakse elukutset.
Soovitaks majandusproffessoritel natuke rohkem vestelda erinevate elu-alade ettevõtjatega. Hiljuti kuulsin lugu inseneri haridusega noormehest, kes otsustas erialase töö asemel parketti laduda, kuna seal teenib rohkem. Täna ongi tekkinud olukord, kus lihttööjõu puudus on hakanud tugevasti vähendama noorte motivatsiooni õppida ja ennast arendada, sest sama töötasu saab ka palju lihtsamalt kätte. Aga ilma haritud ja kogemusteta tööjõuga ei teki ka teadmistepõhist majandust.
On naiivne väita, et kui me liigume teadmistemahukasse majandusse, siis me ei vaja enam lihttöölisi. Koristajad, ehitajad, ettekandjad eksisteerivad ka Silicon Valleys. Kui aga Silicon Valley omavalitsuse juht oleks kunagi seadnud piirangud, et sinna piirkonda ei tohi tulla lihttöölised, siis ei oleks sellest alast saanud kunagi maailma kõige arenenumat infotehnoloogia tööstuse clusterit. Ameerika Ühendriigid on vaieldamatult maailma teaduse lipulaev (näiteks läksid USA-sse kõik selle aasta Nobeli teaduspreemiad), samas on ta olnud ka läbi aegade üks vabama immigratsioonipoliitikaga riike. Samuti on Iiri majandusime põhinenud investeeringutel haridusse ja teadusesse, mida on täiendanud Euroopa kõige vabam immigratsioonipoliitika. Et majandus areneks, peab ühiskonnas nii tööjõu- kui kapitali turg olema tasakaalus.
Kui me tahame liikuda teadmistemahukasse ühiskonda on meil vaja, et meie noortel oleks motivatsiooni õppida ja see tekib teadmisest, et parem haridus annab ka tulevikus parema sissetuleku. Selle taustal tundub väga imelik professorite Varblane ja Eamets ning ka paljude poliitikute väide nagu oleks pigem põhjendatud kõrgetasemeliste töölist sisse toomine, aga mitte lihttööliste. Selline tegevus suurendaks konkurentsi valgekraede hulgas, mis veelgi vähendaks palgavahet sinikraedega ja seega langetaks hariduse tasuvust. Samuti on vaja, et emadel oleks võimalik leida mõistliku tasu eest koduabilisi, mis võimaldaks neil kergemini naasta tööjõuturule. Ja nii edasi.
Samuti on kontrollitud immigratsioon parim võimalus lahendada kiirest majanduskasvust tingitud ajutist tööjõupuudust. Saab ju tööjõulubasid väljastada ajutiselt, nagu on tehtud Balti Laevaremonditehase töötajate puhul, kes kõik on pärast loa lõppu kenasti ka kodumaale tagasi läinud.
Seega kontrollitud, kuid avatud immigratsioonipoliitika on lahendus, mis aitab, mitte ei takista Eesti liikumist teadmistemahuka majanduse poole.
No comments:
Post a Comment