Rahvaliit on asunud promoma tudengipalga ideed, mis kindlustaks kõik normaalselt edasijõudvad õppijad tudengistipendiumiga. Viimati kirjutas sellest lähemalt Postimehes Jaak Allik.
Üldiselt on kõrgharidus õppijale hea investeering. Kõrgharidusega inimesed saavad keskmisest oluliselt rohkem palka. Allik arvutab, et kui tudeng peaks laenurahaga kinni maksma kogu oma hariduse ja elamise, tähendaks see talle hiljem 2500-kroonist laenu kuumakset. See on kindlasti vähem, kui ta hariduse omandamisega võitnud on. Seega tunduks mõttetu kõrghariduse andmine riigi kulul. See tähendaks, et riik toetab neid andekaid, tublisid ja edukaid, kes niigi paremini hakkama saavad, ülejäänud ühiskonna arvel.
Samas kaasneb inimese kõrgharidusega ka kasu ühiskonnale. Kui üks inimene saab hariduse, saavad sellest kasu ka teised, sest haritud inimestega on lihtsam toota suuremat lisandväärtust. Kuna selline kasu ei tule inimesele otse vaid kogu ühiskonnale, peaks selle eest ka ühiskond tasuma.
Sellest lähtuvalt peaks riik kindlasti kõrgharidust mingis ulatuses toetama. Kuid kindlasti ei peaks ülikoolis käimise eest palka maksma. Üliõpilane ei ole mingi elu hammasrataste vahele jäänud, endaga mitte hakkama saav ühiskonna heidik, keda riik peab ülal pidama, vaid kõrge tulevikupotentsiaaliga inimene, kellele tuleb anda võimalus selle tulevikupotentsiaali arvelt ennast juba täna toetada, mida saabki teha laenu abil.
Täiesti arusaamatuks jäävad Alliku väited, nagu "Probleem on selles, et Eestis ei väärtustata kõrgharidusega inimeste tööd." Ei ole! Probleem võib olla selles, et ei väärtustata teatud ametialade (Allik toob välja õpetajad, kultuuritöötajad ja arstid) tööd. Nende ametite paremaks väärtustamiseks ei ole tudengipalgast midagi kasu, kui väiksed palgad nendes sektorites säilivad. Samas väärtustatakse täiesti korralikult head majandus- või juuraharidust.
Lõpuks jõuab Allik järeldusele, et "Seepärast on tasuline ja laenurahale rajanev kõrgharidus meie palgataseme juures eesti rahvuse jätkusuutlikkusele ohtlik." Nagu juba enne ütlesin, on kõrghariduse riiklik toetamine oma olemuselt edukate toetamine edutute arvelt. See suurendab ühiskonna suuremat kihistumist. Kuna tegemist on samas riigi seisukohast kasuliku investeeringuga, tuleb teatud ulatuses seda siiski teha. Aga mõistetamatuks jääb, miks tähendab Eesti madal palgatase seda, et riik võib inimestelt korjata rohkem makse ja toetada sellega geneetiliselt õnnelikku eliiti.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment