Majanduslik populism lokkamas

Erinevalt Lätist ja Leedust, pole meil veel inimesed tänaval valitsuselt majanduskasvu nõudmas. Seda vaatamata Keskerakonna väitele nagu oleks majanduslangus Ansipi valitsuse poliitika (keda huvitab, võib uurida, palju on olnud keskmine majanduskasv Ansipi valitsuse ajal).
Küll aga on juhtiva majandus-populismi parteid Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond hakanud välja tulema lauspopulistlike ideedega.

Esiteks, sotside ideest, et riik peaks laenu korras finantseerima hätta jäänud perede eluasemelaenude intresside tasumise.
See on üks halb idee, sest (1) ta ei täida eesmärki, (2) riik on vale institutsioon eraisikutele laenude andmiseks ning (3) idee on eba-õiglane.

1) Idee on halb
Hannes Rumm tunnistab ka ise, et rakustesse sattudes, tuleks kolida jõukohasele elamispinnale.

"Parim võimalus oleks vahetada oma kodu odavama vastu, kuid kinnisvaraturul, kus maju ja kortereid on ehitatud kahe aasta jagu ette, õnnestub see vaid üksikutel."

Arusaamatuks jääb analüüsi teine pool. Langenud on ju nii suuremate kui ka väiksemate korterite hinnad. Pakkumist ja valikut on turul küllaga. Üüriturul on hinnad langenud 20-30% (Tallinnas). Andes inimesele riiklikku laenu ülejõu käiva kodulaenu tasumiseks, surutakse inimene veelgi suuremasse võlakoormasse. Selle ainus kasu inimesele on probleemiga tegelemise edasi lükkamine ja võimalus teenida juhul, kui kinnisvarahinnad peaksid tõusma hakkama.

2) Riik ei peaks olema pank
Tein lugu on aga peredega, kelle makseraskus on ajutine. See tähendab, et laen on mõistlikku suurusega, mida ka täna pakutavate palkade juures on inimesel võimalik teenendada. Tööta jäämise tõttu tekib aga paari kuine auk rahavoos. Sel juhul on ka panga huvides mitte müüa korterit langevale turule ja tõsta inimesed tänavale, vaid pigem pakkuda ise täiendavat maksepuhkust. Olen veendunud, et pangad suudavad paremini hinnata inimeste maksevõimet, olukorda tööturul ja arenguid majanduses kui ministeeriumite ametnikud. Vajadusel tuleb panku abistada, et neil oleks kergem selliseid otsuseid vastu võtta (vähendada reservinõudeid, võib-olla isegi anda sihtotstarbelist laenu eluasemelaenude refinantseerimiseks), aga otsuse laenupuhkuste üle ja sellega seonduva riski peaksid võtma ikkagi kommertspangad.

3) Skeem on eba-õiglane
Koduomanikud ei ole üldiselt see majanduslikult halvasti toimetulev klass, keda riik peaks toetama. Kui ei leita raha pensionitõusuks või pensionite kojukandeks, siis eluasemelaenude kinni maksmine ei peaks olema prioriteet. Kui süsteemi eesmärk on toetada inimestel oma kodude omamist, siis peaks see olema avatud kõigile võrdselt.
Näiteks mina plaanin kolida lähiajal suuremasse üürikorterisse. Väga võimalik, et majanduskriisi arenedes ei suuda ma seal üüri enam maksta. Kui sotside idee läbi läheb, tahan, et ka mina saaks riiklikku odavat laenu oma kodu säilitamiseks!

Kalev Meedia lõpetab ajakirjade väljaandmise

Täna teatas Kalev Meedia, et on otustanud peatada kõigi ajakirjade väljaandmise seoses majanduskeskkonna halvenemisega. Otsus puudutab seltskonnajakirja „Just“, majandusajakirja „Ärielu“, spordiajakirju „Sporditäht“, „Basket“, auto-moto ajakirja „Moto“, moe- ja elustiiliajakirju „Avenüü“, „Avenüü Professional“, infotehnoloogiaajakirja „Praktiline Arvutikasutaja“, lasteajakirju „Muumi“ ning „Muumi Mõistatuste- ja Värviraamat“.

Kalevi väitel vähendab see kulusid 3,5 miljonit krooni kuus. Kõlab nagu mõistlik otsus - 42 miljonit krooni võitu aastas on praeguses majandussituatsioonis suur raha. Korrutame selle näiteks viiega ja saame, et ettevõtte väärtus võiks selle otsusega tõusta ca 200 miljonit krooni ehk umbes 8,5 krooni aktsia kohta. Sealjuures on Kalevi tänane aktsia hind 13,6 krooni.
Samas on mitmed asjad imelikud. "Just", "Ärielu", "Sporditäht" ja "Avenüü" on tuntud brändid, millel on kindel lugejaskond ja tellijad. Ettevõttel on 100 töötajaga sissetöötatud meeskond. Ajakirjade summaarne tiraaž on 66 600. Tundub ebaloogiline, et sellisele kontsernile ei olnud võimalik leida ühtki huvitatud ostjat. Juba pooleliolevatel tellimustel (mis nüüd tuleb klientidele kompenseerida) on selge rahaline väärtus.
Samuti on arusaamatu portaaliga kalev.ee jätkamine. Kui siiani oli sünergia, et sama meeskond sai toota sisu nii paberväljaannete kui ka portaali jaoks, siis nüüd see sünergia kaob.
Veelgi imelikum on venekeelse seltskonnaajakirja Bravo saatus. Kalevi börsiteates on ajakiri suletavate väljaannete nimekirjast välja jäetud, Kalevi enda uudises aga on ka sellele hingekella löödud. Huvitav on ka, et Kalev Meedia tegevjuhi Alar Pingi sõnul ei tulnud otsus äkki, vaid juhtkond oli ajakirjade sulgemise võimalusega juba mõnda aega arvestanud. Samas osteti "Bravo" alles eelmise aasta 7. novembril ehk umbes kaks kuud tagasi.

Minu elukogemus näitab, et kui miski on ilmselgelt ebaloogiline, siis pole see (kogu) tõde. Seega võib ka selles loos oodata veel üllatusi. Või siis on meedia- ja reklaamiturg tõesti teinud nii võimsa languse, et ka ühed Eesti suurimate tiraažidega ajakirjad pole kopkatki väärt. Nii või teisiti, homsel börsipäeval jääb nähtavasti Kalevi aktsia 60%-line hinnatõus ära.

Lendamisest

Olles viimasest kolmest päevast veetnud tubli osa lennujaamades või lennujaamade hotellides on paljuski selginenud minu suhtumine rahusvahelise reisijateveo olulisusest.

Olen aru saanud, et otselennud kodulinnast maailma on tähtsad. Selleks, et pidada 4-tunnine nõupidamine Marseilles, on Tallinnast ainus mõistlik variant 3-päevane reis. Tallinnast ei lähe Prantsusmaale ühtegi otsereisi. Olgem täpsed - Tallinnast lähevad vähemalt 3 korda nädalas otselennud üldse ainult 14 sihtkohta. See teeb igasuguse koostöö välisriikidega aeganõudvaks ja kalliks.
Hiljuti vestlesin ühe Tallinnas elava Taani ärimehega, kes oli veendunud, et uute tütarettevõtete loomisel ja outsource'imis-partnerite leidmisel on otselennu võimalus väga oluline. Ei saa ju reklaamida enda lähedust Euroopa Liidu turgudele, kui siia sõitmine võtab aeg rohkem kui mõnesse Aasia olulisse keskusesse. Seega vähendab otselendude vähesus tugevalt Eesti konkurentsivõimet. Tallinnast ei saa kunagi regionaalset finantskeskust, kui siit ei pääse kiirelt olulistesse Euroopa linnadesse (meil puuduvad otselennud nt. Pariisi, Berliini ja St Peterburgiga)

Mida saaks ette võtta? Läti valitsus kasutas oma osalust AirBalticus, et teha sellest regionaalne lennufirma, mis lendab põhimõtteliselt igale poole. Nad on olnud selles üsna edukad. Air Baltic ja Riia on mõne aastaga tõusnud kindlalt juhtivaks regionaalseks lennukeskuseks.
Eesti valitsuse poliitika on alati olnud mitte sekkuda ettevõtlusesse. Ma arvan, et see on üldjuhul õige. Seega toetan ka Estonian Air'i vähemusosaluse müümist. Lennunduse ergutamiseks ei pea omama lennufirmat. Üheks võimaluseks oleks langetada lennujaama-tasud nulli. Me ju ei võta raha väismaistelt bussifirmadelt meie teede kasutamise eest. See teeks Eestisse lendamise odavamaks, mis aitaks meelitada siia lendama erinevaid lennufirmasid. Lisaks tuleks muidugi teha ka müügitööd lennufirmade seas uute liinide avamiseks.

Teiseks avastuseks minu jaoks oli prantslaste kiir-rong TGV. Väga mugav ja kiire viis liiklemiseks. Sõidab mingi 300 km/h. Kui sellise suudaks käima panna Tallinna, Tartu ja Riia vahelt oleks ikka vägev küll. Kui Tallinnast saaks rongiga 2 tunniga Riia Lennnujaama, siis võiks need Tallinna otselennud ka arendamata jätta.

Edit: Viimaste TGV liinide ehituse hind on olnud umbes 10m EUR kilomeetri kohta. Tallinn-Tartu-Riga trassi hind oleks sel juhul ca 4,5 miljardit eurot ehk 70 miljardit krooni. Päris suur raha - äkki lätlased teevad IMFi ja naaberriikide laenuraha eest ära.

Praha lennujaamas

Kui sind kutsutakse Vahemere äärde nõupidamisele, siis viimane asi, mida kardad on, et see jääb ilma tõttu pidamata. Aga nii ta on: Marseille's on aastakümnete suurim lumetorm, lennujaam ja ümberkaudsed teed on suletud ning meie istume Praha lennujaamas oodates alternatiivseid variante. Ja kuskil on 8 tarka meest, kes tahaks meid kuulata, aga ei saa. Ebaõnn...

Arengufond - mis see on?

Aasta esimeseks sisuliseks postituseks võtsin veidi mõtiskleda Arengufondi teemadel. Mulle on täiesti arusaamatuks jäänud, mis on selle fondi eesmärk. Arengufond on küll tublilt asunud tegelema erinevate seire- ja muude projektidega, aga täiesti tahaplaanile on jäänud investeeringute pool. Samas on Eesti Arengufondi seaduseski esimeseks eesmärgipõhiseks tegevuseks märgitud, et fond "investeerib käivitamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukasse Eesti ettevõtlusse ning pakub vastavatele ettevõtjatele juhtimisalast tuge".
Kui teil pika otsimise peale õnnestub Arengufondi kodulehelt üles leida riskikapitali investeeringute jaotus, näete, et fond on tänaseks teinud vaid 2 investeeringut. Üsna masendav number, arvestades, et ettevõttes töötab 4 investeeringute eksperti ja üks arendusekspert. Economistis ja mujal välismeedias läbi viidud suurejoonelise kampaania abiga leitud soomlasest investeeringute divisjoni juht sai 2008.a. suve alguses kinga ja sellest ajast peale juhib divisjoni Arengufondi juht Ott Pärna, kellel aga paraku ettevõtluse/investeerimise kogemus puudub. Paistab, et Arengufondis on fondi ehk investeeringute pool soiku jäänud.
2 investeeringut on igal juhul ülikehv tulemus, kuna fond oma kodulehelgi on seadnud 2008.a. eesmärgiks jõuda 6 investeeringuni. Üsna sarnase ideega üles seatud Taani riiklik fond Vækstfonden on 16 tegevusaasta jooksul investeerinud 3 500 ettevõttesse.

Aga nüüd investeeringutest. Nagu öeldud on neid kaks:

Ilmarine Engineering. Nagu ettevõtte logo näitab, on firma asutatud 1859. Päris pikk eluiga "käivitamisjärgus" ettevõtte kohta. Aga see selleks. Huvitavam oleks teada, millesse Arengufondi poolt panustatud 10 miljonit krooni (pluss erainvestorite sama palju) investeeriti. Erinevalt enamikest riskikapitalifondidest, ei taha Arengufond seda selgitada. Rohkem selgust annab Ilmarise koduleht: "In autumn 2009, the new manufacturing workshop will be launched in Maardu Industrial Park." Jõudu tööle!

Smartpost. Tegemist on uudse pakkide kojuveo süsteemiga, kus kaubanduskeskustesse paigutatakse pakiautomaadid, kust saad oma paki kätte (selle asemel, et minna postkontorisse). Teataval määral see kindlasti jalavaeva vähendab. Samas vajab pakiautomaatide ülespanek märgatavat investeeringut (et teenus oleks mugavam kui postkontorisse paki järele minek, peaks automaate olema ju rohkem kui postkontoreid). Samuti pole tegu millegi uudsega rahvusvahelises mõttes - nagu ma aru saan, on sarnased teenused mujal riikides juba olemas.
Sellest kõigest lähtuvalt on üsna tähelepanuväärne tehtud investeering: Arengufond investeerib projekti 13,4 MEEK 15% osaluse eest ja kaasinvestorid veel 17,9 MEEK 20% eest. Kokku teeb see ettevõtte pre-money valuation'iks 58,1 MEEK. Arvestades, et selleks ajaks polnud veel alustatud pakiautomaatide paigaldust, on raske aru saada, milles nähti sellist ettevõtte väärtust. Arengufondi koduleht jällegi mingit selgust ei anna, ütleb ainult, et ettevõttel on plaanis tegevust alustada 2008. aastal. Päris kõva valuation ettevõtte kohta, mis pole veel alustanud!

Mida siis arengufondi esimese 16 tegevuskuu kohta arvata? Nähtavasti seda, et tänasel moel asja ajades on tegemist üsna arusaamatu jamaga. Investeeringuid on ülivähe ja need mis on tehtud, näevad välja väga kahtlased. Ma ei tea, kas Arengufond annab investeeringute divisjoni kohta aasta kokkuvõttes eraldi aruande välja, kuid seda oleks kindlasti huvitav lugeda. Minu arvates oleks aga kõige mõistlikum tunnistada, et riskikapitalistide mängimine on ebaõnnestunud ja see tegevussuund lõpetada.

Uuel aastal uue hooga!

Uuel aastal on mul plaanis blogimine jälle tõsisemalt käsile võtta. Ja kuna 2009 aasta on Eestis kuulutatud innovatsiooniaastaks, siis proovin minagi sellele kaasa aidata, jagades oma mõtteid ettevõtluse ja innovatsiooni ainetel.

Tööpuudusest majanduskriisis

Statistika-ameti andmetel kasvas III kvartalis tööpuudus 6,2%-ni. Päris suur hüpe võrreldes II kvartali 4,2%-ga. Samas läheb see kokku majanduse jahtumisega ja juttudega inimeste koondamisest.
Kui aga infot täpsemalt analüüsida, tuleb meeles pidada, kuidas tööpuudust arvutatakse. Tööpuuduseks loetakse protsenti 16-74 aastastest inimestest, kes otsivad tööd, aga pole seda leidnud. Sinna alla ei lähe õppivad inimesed ega lastega kodus olijad. Samuti mitte inimesed, kes on loobunud töö otsimisest (neid nimetatakse heitunuteks).
Kui nüüd statistikat lähemalt vaadata, selgub tõsiasi, et III kvartalis tööhõive hoopis tõusis 656,6 tuhande inimese pealt 660,5 tuhandeni. See on suuruselt teine näitaja alates 1997 aastast. Märkimisväärselt vähenes hõive ainult Töötlevast tööstuses: -13 tuhat töötajat. Samas näiteks tegevusvaldkonnas Kinnisvara, rentimine, äritegevus (misiganes siia alla ka käib) kasvas hõive 13 tuhande inimese võrra.
Seega suurenes tööpuudus mitte töökohtade vähenemise vaid mitte-aktiivsete inimeste liikumisest tööotsijate hulka. Nii näiteks vähenes õppijate arv kvartaliga 9 tuhande inimese võrra ja aastaga 10 tuhande võrra. Ehk siis lihtsalt uued statistikasse sisenevad põlvkonnad (sünd 1992 ja edasi) on väiksemad kui täna kooli lõpetavad. Samuti vähenes 5 tuhande võrra inimeste arv, kes on kodus vajadusest hooldada lapsi või muid pereliikmeid. Ning 4 tuhat inimeste sai lihtsalt terveks. Heitunuid tuli juurde 800.
Ehk kokkuvõttes: 3. kvartalis ei olnud inimeste suuremahulised koondamised (veel) alanud ja tööpuudus suurenes tööturule lisandunud inimeste arvelt. Samuti purustati uus rekord: esimest korda (al.1997) on Eestis tööturul üle 700 000 inimese (täpsemalt 704 400). Eks võib arvata, et järgmised kvartalid toovad siin korrektuure.


Disclaimer: artikli autoril puudub täpsem ülevaade Statistika-ameti metodoloogiast esitatud info kogumises. Seega ei oska ma hinnata võimalikku vea määra toodud numbrites.

Companiest that have to be closed down - Chrysler, Estonian Air

Chrysler - for having the following opening text on its website: "It's not a bailout to keep us from failing. It's a loan to help us succeed"
Estonian Air - for running radio ads that people should fly Estonian Air, because otherwise we lose to the Latvians and have to go to Europe by bus.

These companies have somehow gotten the capitalism very wrong and deserve to be shut down. Their appeal to people to bail them out is irrational, arrogant and pathetic.

Estonian crisis worse than 1998-1999

Estonian Institue of Economic Research just published its October survey results and now the picture in industry and construction has turned gloomier than it ever has been (since 1993, when the surveys were started).
Current order books (both local and export) for industry stands at historical low and forecast for employment during next three months is very close to that. It is good to remember that during the previous crisis the unemployment jumped from 9,6% in 1997 to 13,6% in 2000.
In construction, the overall confidence index is at its all time low. And the trend is certainly downwards - more and more companies see the next 3 months to be worse than previous and plan to shed workforce.
The mood among consumers and retail sector is somewhat rosier, although the trend is also downward there.
My conclusion from this? Unemployment is definitely going up, with new round of negative effects for retail sector and mortgage loans.

Danske Bank on Iceland

Although Danske Bank forecasts were not very well regarded in Estonia a year ago, the events on ground have proven them quite accurate. So it is interesting to read that they are even gloomier on the situation in Iceland:

The past 24 hours have been extremely hectic in terms of news out of Iceland. This is the news so far:
Yesterday, the Icelandic prime minister, Geir Haarde, addressed the nation. In his speech, Mr Haarde said that Iceland was facing very serious economic and financial challenges and that the Icelandic government would put forward a plan to parliament to stabilise the situation. However, the Icelandic government has so far failed to put forward any concrete measures.
The Icelandic authorities today surprisingly announced that Iceland would get a loan of EUR 4bn from Russia. However, a spokesman for Russian Prime Minister Putin has said that the Russian government does not have any knowledge of such a loan.
Today, the Icelandic central bank said it would peg the krona to the euro at a rate of EUR/ISK 131. Given the fact that the Icelandic FX reserve is less than USD 3bn, the peg does not look very credible, and we do not expect it to be maintained.
In March 2006, we wrote in our research note, “Geyser Crisis”, that Icelandic GDP could drop 5-10% if the country was hit by a credit crisis. Latest developments unfortunately confirm this bleak prediction.

Ouch!

Aftermath of the Georgian conflict

... is that I've started to read the Force Majeure clauses in contracts.

How to Jumpstart the (Estonian) Economy

There's a great post by Blog Maverick, serial entrepreneur Mark Cuban: "How to Jumpstart the Economy - Tax Free Small Businesses". Although the post is meant for American politicians, it gives ideas well suitable for Estonia as well. In Estonia, Reformierakond has been very consistent demanding continuing with reductions in income tax during the slowdown in our economy (though, less so recently). As Mark notes:

The one thing I know with certainty is that at no time prior to starting a company did capital gains or income tax percentages ever impact whether or not I would start a business. As any entrepreneur will gladly tell you, you have to have income before you are taxed, so how much you pay on your earnings is a good problem to have, and a better problem is how much you have to pay on capital gains.
What has impacted my decision on whether or not to start a business is the amount of paperwork involved and the local, state and employer taxes involved.

After comparing the costs of doing business in Internet and real world, he suggests a solution for pushing forward the economy and entrepreneurship:

No taxes of any kind on small businesses with 25 or fewer employees. No employer payroll tax. No state or local taxes. No taxes on earnings. Nada. The business owners will pay income taxes on their personal income they pay themselves, but not corporate earnings.
The only taxes they would collect and remit are sales taxes, the employee’s portion of payroll taxes and of course they would still file personal income taxes on their individual earnings.
Make this available only to individuals, and only for a single company (to prevent gaming the system by having multiple 25 employee and under companies).
The impact on the economy would be amazing and immediate. Those without jobs would be able to work for themselves, they would be able to join together and start companies.

Read the whole piece, think about it, and lobby your politician-friends.

Should Georgia-supporters boycott the concert of Mariinsky Orchestra in Tallinn?

Although culture and politics should not be mixed, they very often are. Sometimes this is done by the politicians but sometimes by the culture-people themselves. In an interesting turn of events the opening concert of Estonian national concert organizer Eesti Concert, is given by Mariinsky Theater Orchestra, which just this week gave a concert in South Ossetia to support Russian military activities there. If the orchestra chooses to be a weapon in a propaganda war, it should be only right to dismiss their cultural message. I would like to boycott their concert, but unfortunately i am in Crete at the time.

How many new countries will there be in Europe in 2050?

While recently most new countries have been evolving in the Balkans, the Western Europe does not seem immune from it as well.
Last fall the Economist asked: "If Belgium did not already exist, would anyone nowadays take the trouble to invent it?". Belgium is divided along its linguistic lines between french-speaking Walloonia and dutch-speaking Flemish region. They only vote for their own political parties, thus after last election it took 9 months to agree upon a new government. Now, the new prime minister has decided to resign, so new talks about the viability of the country emerge. Certain Ideas of Europe blog is asking: "Time to dissolve Belgium?".
Also, recently i talked with some friends of my friend from Catalonia, a region in Spain. And it struck me, that there are many people want to break free from the Spanish rule there. And then there are of course the Basques and the Scottish...
One more question is, how would these countries become part of EU (if they want it, of course)? If the Catalans managed to break free from Spain, it is hard to see Spain allowing them to join the EU. And if Belgium would break up into two new countries, would Brussels be outside of EU until the new countries go through their accession periods?

Copenhagen Consensus - "Stop Kyoto!"

Second Copenhagen Consensus Expert Panel has published their analysis about where global aid and development projects could do most good for least amount of money (read here). And for second time in a row climate change is the worst case - a huge investment for rather limited and unpredictable gain.

This finding was based in part on research by a lead author for the Intergovernmental Panel on Climate Change – the group that shared last year’s Nobel Peace Prize – who noted that spending $800 billion over 100 years solely on mitigating emissions would reduce inevitable temperature rises by just 0.2 degrees Celsius by the end of this century. Even taking into account some of the key environmental damage from warming, we would lose money on the investment, with returns of just $685 billion.
...
It makes little sense for the world to impoverish itself by embracing a poor solution to one problem when there are more pressing challenges that can be resolved at smaller expense.

So maybe the developing world is right to say that if rich countries want to establish expensive schemes for carbon trading or carbon tax, they may do it, but having millions of poor people to feed and nurse, the less well off regions must focus on more burning issues.
So what were the most yielding foreign aid projects? Micronutrient supplements for children (vitamin A and zinc); The Doha development agenda; Micronutrient fortification (iron and salt iodization); Expanded immunization coverage for children. Simple and rather cheap ideas that would make a huge difference to the living quality of hundreds of millions of people in the poor world.

Alzheimer's Disease

Some biotech blogging:
Technology Review reports that a Californian company Satoris has developed a simple blood test that can detect Alzheimer's Disease (AD) 2 years before clinicians.
Currently, AD can only be definitely diagnosed after death, and before that clinicians define Alzheimer's as dementia for which they have found no other reason. So a good diagnostic tool is certainly required.
However, two issues arise. The company says that their test is "nearly 90% accurate". That might sound good, but then again for a 70-year-old, the probability of having a AD is around 0,5%. Now, imagine that we test million 70-year-olds and 5 000 of them have AD. Our test is able to detect 4 500 of them. But also the test gives us 10% false positives among the healthy 995 000, which amounts to 99 500 cases. Alltogether we receive 104 000 positive test results but only 4 500 of them actually have the disease. So all of a sudden, our 90% accurate test can only give us a 4,3% probability of a person having AD.
The other problem is reported in the article:

However, until there are better treatments for Alzheimer's disease, [David] Michelson [vice president of neuroscience at Merck] says that diagnostic tests will be most useful as a research tool because "what's the use of confirming a diagnosis early if you can't do anything about it, if you don't have a treatment that could change what can happen?"

Indeed!
Alzheimer's Disease certainly remains one of the most important challenges for pharmaceutical companies, but most obviously a real breakthrough is nowhere in sight. Well, they have 39 years before i turn 65 and enter the risk group!

Balkans - here I come!

I am soon to start a 13-day road-trip to South-Eastern Europe. The first stop will be Prague. After that my trip-mates and i will decide on the go where to go. My personal wish is to go to Albania, Montenegro, and Kosovo, but we'll see how it works out.
I will probably not be blogging during the trip, but i'll back soon!

Meanwhile, if you have a good idea how to recover one's e-mails, contacts, tasks, and calendar from an .ost file after deleting (#*@!?#£#*!!!) the respective e-mail account, i would appreciate your help!

Has there ever been a real-estate boom in Estonia?

On May 22nd Economist wrote that Spain has built more than 4 million dwellings during last 10 years. That makes 88 new dwellings per 1000 inhabitants. In Estonia, 26 000 new dwellings were built during 1998-2007 (28% of them in 2007). That makes only 19 dwellings per 1000 inhabitants. If you look at it that way, there has never been an oversupply of real-estate here.
Then again, the population of Spain has grown by 5,7 million inhabitants over the same period whereas Estonia's has fallen by 52 000. Considering that on average there are (roughly) two inhabitants per dwelling in Europe, 2,85 million new dwellings were needed to accommodate the new Spaniards, so only 1,15m new dwellings were constructed to improve the housing stock. That amounts to 25 new dwellings per 1000 inhabitants.
In Estonia, by the same calculation 26 000 dwellings were vacated, so 52 000 new free dwellings came to the market during last decade - that is 39 per 1000 inhabitants. So go figure who had more of a construction boom.

Ärileht: Viga Excelis võib eelarve uppi lüüa

Villu Zirnask kirjutab eelviimases Ärilehes vigadest Excelis ja väidab, et üle 90% Exceli töölehtest sisaldab vigu. Kuna olen ka ise oma elus Exceliga päris palju tööd teinud, siis kipun väitega nõustuma. Arvan, et ma pole näinud ühtegi vähegi keerulisemat Exceli arvutust, mis on tehtud ühe inimese poolt ja ei sisaldaks mõnda viga. Usun, et ka kõigis mu enda excelites on peale valmimist vead sees ja mõned on neist jäänud sinna pikaks ajaks.
Mis on lahendused? Niisama exceli tabeli kontrollimine peale valmimist on minu meelest mõttetu. See on ilgelt nüri töö ja oma vigu on ka raske tuvastada. Ja kui kasutada piisavalt palju funktsioone, siis läheb järje hoidmine üsna keeruliseks (eriti lemmikud muidugi funktsioonid offset, vlookup, jne). Siiski on üks vahend selle töö struktuursemaks ja tulemuslikumaks tegemiseks - väike makroproge TrafficLights.xla*. Olen seda ise kasutanud ja avastanud sellega kiirelt päris palju vigasid (nii oma kui teiste excelitest). Programmi häda on see, et ta töötab ainult arvutustega, mis mahuvad ühe sheeti peale.
Järgmine alternatiiv on lasta kellelgi teisel oma excelit kontrollida. Aga see on tihti veel võimatum, kui enda oma üle vaadata. Kui sa ikka ei tea, kust mingi info tulema peab, siis võidki jääda ühte sheeti läbi vaatama. Ja tõenäoliselt tekib pärast 10 minutit selline tülpimus, et vigade märkamise tõenäosus läheb nulli.
Kolmas ja tõenäoliselt kõige effektiivsem versioon on see, mida juba aastakümneid on kasutanud NASA. Nimelt tehakse igast olulisemast arvutusest teine versioon, mis tugineb samadele sisenditele, kuid mille koostaja pole esimest kalkulatsiooni näinud ja teeb nullist täiesti uue kalkulatsiooni. Loogiliselt peaks tulemus tulema sama. Kui ei tule, saab hakata otsima, kus on viga. Loogiline ja otseselt tulemusele suunatud tegevus.

*TrafficLights.xla peaks olema downloaditav sellelt lingilt: http://groups.yahoo.com/group/eusprig/files/TrafficLights.xla, aga selleks peab vist selle Yahoo-grupiga liituma.

Edusammudest prositutsiooni-vastasel mõttevahetuses

Kui veel aasta tagasi proovisid sotsiaalministeeriumi ametnikud võidelda prostitutsiooni legaalsuse vastu tavapäraste "prostitutsioon tuleb keelustada, sest prosituute vägistatakse ja kasutatakse ära" argumentidega, siis viimasel ajal olen täheldanud positiivset nihet prostitutsiooniga tegelevate inimeste argumentatsioonis.
Hiljuti ilmus Päevalehes kaks artiklit, kus prostitutsiooniteemat lahati.
Esimeses kirjutas Imre Rammul, et valdkonna peamiseks varjuküljeks on inimkaubandus ja lahenduseks pakkus laiemat diskussiooni ühiskonnas, mis prostitutsiooni hukka mõistaks: "alustuseks on vaja suuremat arutelu, mitte pimesi keelamist."
Teises artiklis rõhutas Iris Pettai, et tegeleda tuleks pigem prostitutsiooni algpõhjustega:

Eestis unustatakse ära või ei taheta teada, et nende tüdrukute elus, kes valivad prostitutsiooni “vabatahtlikult”, on varem tavaliselt olnud suuremaid ja väiksemaid õnnetusi, mida kinnitavad ka uuringutulemused. Ligikaudu pooled tüdrukud on lapsena olnud pedofiilia või intsesti ohvrid, kinnitasid esindusliku Eesti seksitöötajate uuringu tulemused 2005. aastal. Kolmandik lapsprostituutidest on pärit lastekodudest, selgus samast. Lisame siia nimistusse perevägivalla, alkohoolikutest vanemad, koolikiusamise jm tegurid, mida ühiskond pole märganud ega nendele noortele appi tulnud.

Siiski ei ole ma nõus, et nende teemadega tuleks hakata võitlema selleks, et vähendada prostitutsiooni. Pedofiilia, intsest, perevägivald ja koolikiusamine pole aspektid, mis viivad prostitutsioonini. Pedofiilia, intsest, perevägivald ja koolikiusamine on iseseisvad ühiskondlikud pahed, mille vastu tuleb võidelda. Erinevalt prostitutsioonist ei saa nende kohta tuua ühtki filosoofilist õigustust nagu prostitutsiooni kohta, et tegemist on täiskasvanute vahel vabal tahtel põhineval tehingul.