Teema juurde tagasi tulles tahaksin viidata viimase Economisti artiklile "Back to school" samal teemal.
Ka seal analüüsitakse PISA uuringute tulemusi ja jõutakse järgmistele järeldustele, mida peaks üks riik tegema oma haridussüsteemi arendamisel:
- Tuleb usaldada õpetajaid ja koole, selle asemel, et toetuda riiklikule õppekavale.
- Varajane õpilaste selekteerimine on halb, kuna suunab inimesed kindlatele elualadele ja vähendab sellega nende innovatsioonivõimet.
Ei hakka pikemalt siin oma seisukohta uuesti lahti kirjutama, kuid jään siiski veendumusele, et organisatsioonides kehtib reegel What you measure is what you get. Ehk tänu PISA testidele teame, millised riiklikud haridussüsteemid on parimad. Samuti on riiklikud testid vajalikud selleks, et saada teada, millised süsteemid on parimad kooli tasemel.
Mis puutub koolide konkurentsi parimate õpilaste pärast, siis võib-olla tõesti tekitab see koolide liigset kihistumist. Selles plaanis on huvitav idee kooli-kohtade jagamine loosi teel: lapsevanemad saavad küll valida, kuhu kooli oma lapsi saata, kuid laste valik kooli poolt on juhuslik, seega ka ühtlasem. Kannatajaks jäävad targemad lapsed, kuid võimalik, et keskmine tase sellest tõuseks. Nii paistab vähemalt PISA uuring näitavat.
No comments:
Post a Comment