Latvian wage growth

On August 31st Latvia published its statistics on wage growth. The average growth as compared to Q2 2006 was a stunning 33,2%. Great for all those wage earners, a terrible blow to the competitivness of the country. Interestingly the leader in the wage growth was public sector with 37,1% wage growth compared to 32,4% in private sector. Why is Latvian government increasing the public sector wages so quickly at a time when the crucial point for the government should be stopping the overheating of the economy? Because the public sector wages have been low and stagnant for years? Hardly so. The public sector workers earned on average 30% more than workers in private sector (not adjusting to anything). This also disagrees with the common hypothesis that a big reason for Latvian wage growth is legalizing wages, i.e. people who used to earn only minimum wages officially and got the rest in envelopes, now get bigger share of their income officially, so according to the statistics their wages seem to be increasing. Assuming that the public sector has been paying their wages correctly all the time, such "cleaning" of the wages should only affect the statistics of the private sector.

Some readings from couple of weeks ago - saving Africa and/or saving homeowners

Gregory Clark discusses saving Africa. Do we help African countries by giving them more and cheaper medicine, better-yielding crops or do we actually condemn them for eternal poverty by doing that. Should we see infant mortality as part of the problem or as part of the solution?

Tallinn's mayor and the leader of Keskerakond Edgar Savisaar is not alone in rushing to bail out not-performing home loans. He has a lot of soul-mates on the other side of the Atlantic. Read here and here. Interestingly none of these ideas makes much sense. Or am i just reading the wrong sort of blogs?

I.Padar ja Valgevene

Tänavusel Pärnu juhtimiskonverentsil esines Ivari Padar ettekandega - "Riik kui hea peremees". Mind teeb aga rahutuks küsimus - miks oli presentatsiooni taustana kasutatud Valgevene lipuvärve? Kas see vihjab rahandusministeeriumi/valitsuse/sots.demide arvamusele, et ka Eestis peaks (Valgevene eeskujul) riigil olema suurem roll majanduse juhtimisel, sest riik on hea peremees? Mis üldse tegelikult toimub?

Inflation and employment

A very, very, very good and critical post on Estonian economy.

It is worthwhile noting that as

1. there are very limited opportunities for further growth in total employment (there is practically no people without work left) and
   
2. our competitiveness falls as wages grow quicker than productivity and
   
3. the government is not willing to let in immigrant workers,

then we clearly run into problems in keeping up the growth. I expect the EU funds to help to postpone the problems for a couple of years and help to bring about the soft landing, but the remedy of excess funding to a country with significant capacity problems is definitely questionable as Edward Hugh notes. We might just get even higher wages and more employment in construction sector increasing the problems for all exporting industries. So once the EU money runs out (in 2013), we really need to think how you make all those brick-layers into competitive and innovative entrepreneurs. By that time half a generation has grown up where doing simple jobs on a construction site earns you much more than working in any intellectually demanding work (but hey, at least we don't have any Ukrainian temporary workers here).

Adding to that, i see problems facing us also from the demand side. If you are in an industry who targets people in ages 20 and over, the hard times start arriving in 2010. Up until 2009 each year gives you 24 000 new potential customers, the number starts falling in 2010 and in 2018 you have to get your bucks from only 12 000 new clients. As you see, this coincides with the fall in demand from EU money. What this really means to the economy... well, i don't know. We'll see...

Pensionisüsteemi reformist

Tänases Postimehes käib Indrek Holst SEB-st välja tööandjapensioni idee. Viidates inimeste hoolimatusele oma tulevase pensioni suhtes (kaks esimest sammast tagab pensionina vaid ca. 40% inimese viimasest palgast, aga kolmanda sambaga on liitunud ainult viiendik inimesi), soovitab Holst rakendada tööandjapensionit ehk võimalust panustada ettevõttel töötaja kolmandasse pensionisambasse. Nagu ta ütleb, oleks tööandjapension vabatahtlik ning osa firmade motivatsioonivahenditest.
Idee tundub pehmelt öeldes vildakas - soovitada ettevõtetel kasutada motivatsioonisüsteemina väärtust, mida hindab ainult 20% töötajatest. Ilmselgelt mõjusam motivatsioonihoob oleks suurem krediitkaart või lisalaen kallima kinnisvara soetamiseks. Või siis vähemalt korralik auto, millega saaks linna vahel kummi sussitamas käia.
Küll on aga Inglismaal edukalt katsetatud meetodit, kus kõik inimesed liideti automaatselt vabatahtlike pensionimaksetega. Samas jäil iga-ühel vabadus teha avaldus ja pensionist loobuda. Kui enne, nö. opt-in süsteemiga, säästsid pensioniks 1/3, siis opt-out süsteemiga 2/3 vaatlusalustest. Usun, et kui valitsus ütleks, et 1. jaanuaril toimuva tulumaksu vähendamisega säästetav 1% palgast läheb automaatselt pensionisambasse, kuhu riik paneb 2% juurde, siis vaevuksid vähesed tõttama seda raha välja nõutama. Ja järgmisel aastal võiks siis lisada teise protsendi.

Powered by ScribeFire.

Optimal Immigration Policy

Bonnis paiknev Institute for the Study of Labor (IZA) avaldas hiljuti uurimuse, kus analüüsiti erinevaid immigratsioonipoliitikaid tööjõupuuduse likvideerimiseks.
Lühidalt on analüüsi järeldus, et kõige valutum on vastuvõtja riigile ajutise migratsiooni skeem, kus immigranti motiveeritakse kodumaale naasma läbi osa palga väljamaksmise koju tagasi jõudes ja samal ajal trahvides tööandjaid või tööjõu vahendajaid, kui töötaja jääb sihtriiki üle tähtaja.
Mõne aja taguses blogis pakkusin välja, et otsus, milliseid immigrante riiki lubada, võiks olla tehtud oksjoni korras. Arvan, et koos IZA välja pakutud lahendusega aitaks see paindlikult ja valutult vähendada tänaseid tööjõupuudusest tingitud probleeme majanduse arengus.

Ajutine immigratsiooni annaks ka valitsusele hoova majanduse tsüklilisuse vähendamiseks. Tänu viimase paari aasta arengule oleme täna olukorras, kus ehitusmahtude vähenemine tähendaks tuhandete inimeste töötuks jäämist. Kui valitsus oleks kasutanud ajutisi (nt. 6-kuulisi) töölubasid võiks majanduse aeglustumise korral lihtsalt hakata väljastatavate lubade arvu vähendama, mistõttu nõudluse vähenemisega sama-aegselt toimuks ka pakkumise vähenemine.

I so much agree to this post

I so much agree to this post. This is really why i'm happy i studied economics, but i've been unable to explain it well so far.

Powered by ScribeFire.

Should paedophilia be a crime?

Today BBC reports: Scientists say distinct differences in the brain activity of paedophiles have been found using scanning technology.
For me it rises an interesting question - if paedophilia is not a result of a persons disregard to other people's rights but a mental disorder, do we have a right to charge the person criminally? Lock him/her up for mandatory treatment - yes! But is the person really a criminal? After all, we don't punish mentally ill people for other crimes.
It is of course too early to make specific suggestions on criminal law, based on this research. But the development of brain scanning will probably lead us to that kind of difficult questions about consciousness in the near future.

Powered by ScribeFire.

Was Virginia Tech massacre avoidable?

BBC's latest top news is: US college faulted over massacre. :

"Lives might have been saved if Virginia Tech officials had acted sooner after student Cho Seung-hui's first killings, a state report into the shootings says."

I've always been skeptical of analysis of what should have been done. After going through an event moment by moment for 2 months, it is easy so say what could have been done better. However, one must realize the limits set by time, lack of information and a persons ability to process that information. So what is the point of realizing after two months of analysis that if all the doors in the campus would have been locked, people would probably might have been safer? It is as useful to say that if we didn't have Virginia Tech, the Virginia Tech massacre wouldn't have happened, so it was avoidable.
What is even weirder, is that most of the BBC article (aside of the heading and the first sentence cited above) actually talks how the massacre could not have been avoided:

"while a lockdown might have helped protect some students and teachers it would have likely been ineffective in stopping Cho, who "had started on a mission of fulfilling a fantasy of revenge", the report said
"From what we know of his mental state and commitment to action that day, it was likely that he would have acted out his fantasy somewhere on campus or outside it that same day," the report said.
The panel were also mindful of the fact that as a student himself, Cho would have had access to the same warning messages as everyone else and to the campus buildings.
In fact the report concluded that a complete lockdown of all 131 buildings in the Virginia Tech building was not feasible in the time available on the day, and that there was little the university could have done to secure the premises which would have halted Cho's attack.
"There does not seem to be a plausible scenario of a university response to the double homicide that could have prevented the tragedy of considerable magnitude on April 16," the report said."

It seems that even BBC cannot resist catchy headings which have little correlation with the actual content of the article.

The problems with American education

Good analysis of American education system in light of recent polls: see this!

Fresh look at Estonia's Q2 GDP

Catalan economist Edward Hugh has an interesting blogpost about Estonian 2Q economic growth:
BONOBO LAND: Is Estonia Heading For A Soft Landing?
Instead of comparing the Q2 real GDP to that of Q2 of 2006, which gives a healthy growth of 7,3% "consistent with the soft landing scenario" as Estonian Central Bank notes, he compares seasonally adjusted GDP to the previous quarter:

Here it becomes apparent that the Estonian economy probably peaked somewhere between the 3rd quarter of 2005 and the 1st quarter of 2006. But what stands out even more is what happened in Q2 2007 (with a quarterly growth rate of only 0.2% according to my calculations). This is almost - in Baltic economy terms - to grind to a halt. Indeed since the Q1 2007 figures are seasonally corrected, and it is not clear to what extent the "correction" being used is valid during such a sudden slowdown, the deceleration may be more equally distributed over the two quarters than it seems, but still, the drop is real and evident enough.

It is a valid note that Estonian Statistics office haven't released their seasonally adjusted figures yet (they will be available on Sep 10th) so Edward has done the seasonal adjustment himself. However, if his calculations are correct the economic growth in Q2 2007 was worst quarterly growth since 1999.

Tartu I Rulluisumaraton - Ansip 1 : Uri 0

Eile sai siis märk maha saadud Tartu I rulluisumaratonil, sellega võib 50 aasta pärast telekasse saada!
Vaatamata rõvedale vastutuulele poolel distantsil oli tegu siiski toreda üritusega. Saavutatud 94. kohta annab lootust, et ka järgmisel aastal saab esi-sajast startida.
Hinge jääb närima ainult kaotus Ansipile. Laskumisel 25. kilomeetri vahe-ajapunkti olin veel koos peaministri ja Uus Maa juhi Jaanus Laugusega ühes grupis. Kuna loobusin võimalusest arutada eesti majanduspoliitikat kardetud kinnisvarakrahhi valguses, jätkus laskumise lõpus veel jõudu Ansipil eest minna. Pärast vaheajapunkti tuli aga 7,2 km vastutuult. Andruse turvamees pakkus küll lahkelt oma kaitsvat seljatagust, kuid kui tuulele lisandus 1,2 km tõusu sain mina sellise haamri, et isegi ei mäleta, kes või mis must mööda läks. Kontrollisin ainult seda, et tagasi veerema ei hakkaks. Seega läbisin vastutuule otsa 2:11 aeglasemalt kui peaminister. Et Andrusel jaksu jagub näitas ka viimased 5,8 km, kus ta veel 1:57 võrra minust kiirem oli. Tugev mees see meie Andrus.
Aga päeva lõpuks võib rahule jääda - aeg 1:24:46, 94. koht ja väsimus kontides. Järgmiseks aastaks aeg ette sõidetud, on mille nimel trenni teha.
Järgmiseks stardiks Berliini Maraton. 8000 uisutajat korraga rajal - vägev!

Miks venelased teenivad nii vähe?

Olen korduvalt kurtnud hea statistilise analüüsi puudumise üle Eesti meedias. Tänases Päevalehes on selle mõnetiseks korvamiseks Ott Toomet refereerinud enda ja Kristjan-Olari Lepingu uurimustööd rahvuslikest palgaerinevustest Eestis.
Uuringus analüüsitakse statistiliselt eestlaste ja venelaste palgaerinevusi ja jõutakse järeldusele, et venelased teenivad meil 10-15% vähem kui sama soo, vanuse, haridustaseme ja ametikohaga eestlased.

Mis on selle põhjused?
Toomet:

"Kas väiksem palk võiks olla seotud halva eesti keele oskusega? Üllatuslikult on keeleoskuse roll väike. Üle poole venekeelsetest töötajatest arvab, et oskab eesti keelt mingilgi tasemel. Meeste palgas see aga peaaegu ei kajastu, naiste palgas kajastub mõnevõrra rohkem.
...
Ka Ida-Virumaa probleemid ei ole palgaerinevuste põhjuseks. Kõige suurem – isegi 20 protsenti – on sissetulekute vahe hoopis Tallinnas.
...
Üks võimalik seletus on asjaolu, et enamik juhtivaid amtikohti on eestlaste käes. Eesti ettevõttes on tavaline, et kontoris räägitakse eesti ja tsehhis vene keelt. Tööle võetakse väga palju tutvuste kaudu ja sageli eelistatakse endasuguseid inimesi. Eesti- ja venekeelsete tutvusringkonnad on aga suuresti lahus."

Kõik need põhjused on võimalikud, kuid siiski juhiks tähelepanu uurimustöö nõrkusele keele rolli analüüsimisel. Kasutatud küsitlustes oli keele-oskuse kohta ainult üks kriteerium - kas inimene oskab eesti keelt (1) kirjutada ja rääkida, (2) rääkida, (3) saab ainult aru. Kindlasti pole see piisav analüüs inimeste keeleoskuse kohta. Kui minult küsitaks sama vene keele kohta, siis klassifitseeriksin ennast 1. kategooriasse - tööga seoses kirjutan ja räägin vene keelt enam-vähem igal nädalal. Aga kindlasti ei saaks ma konkureerida võrdselt venelastega parimate töökohtade peale Venemaal. Ja seda mitte diskrimineerimise pärast vaid setõttu, et enamik kõrgemaid ametikohti nõuab kohaliku keele oskust kõrgel tasemel.
Seega ei saa ka nõustuda artikli järeldusega, et vene koolidesse eesti õppekeele sisse viimine ei aita kaasa ühiskonna integratsioonile või venelaste tõusule karjääriredelil.

Kui see puudus välja jätta, on tegemist igati põhjaliku ja vajaliku uurimusega (mis erinevalt statistika-ameti analüüsidest on ka netist tasuta kättesaadav). Ka eestlastele on oluline aru saada, et kui 30% meie ühiskonnast on tööjõuturul alaväärtustatud, siis kannatab kogu ühiskond. Majanduslikult eduka riigi eelduseks on oma ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Niipea kui eelistatakse üht inimest teisele tema soo, rassi, rahvuse või suguluse, mitte aga suutlikkuse poolest, on see ressurside raiskamine ja väärtuse hävitamine.
Jään ootama uurimuse versioon kahte, kus oleks käsitletud ka keele rolli palgaerinevustes.

Vanags and Hansen predict more trouble for Latvia

Couple of months ago BICEPS in co-operation with Stockholm School of Economics in Riga published a report on inflation in Latvia. They have brought an interesting yet alarming correlation between Latvian wage growth lagged 15 months and produce price inflation (PPI):

They conclude that as PPI will also carry over to consumer price inflation (CPI), we must expect continous increase in CPI in next year and a half, which is definitely alarming considering the already high inflation in Latvia and the fact that in latest quarter wages rose ca. 33%.
CPI in Baltics (y-o-y):

Wages in Baltics (y-o-y):

These remarks are followed by macro economic theoretical analysis of Latvian inflation and measures taken by the government to cool it. According to my latest information from Latvia the government there has by now decided that they can do pretty much nothing and are just hoping for good luck.
I haven't found any similar research carried out in Estonia, but the situation seems to be very similar but with a 12 month lag. So for the time being the news from statistics departments are becoming more and more interesting reading.


P.S. Morten Hansen was my proffessor in micro and macro economics in SSE Riga and Alfs Vanags evaluated my first attempt of Bachelor thesis giving me 50% (i.e. passing) grade. (i failed the thesis nevertheless).

LR juuni number - inimene kui süsteemi ori

Lõpetasin just juuni kuu Loomingu lugemisega, kus on avaldatud Andrei Hvostovi jutustus Sillamäe elust 60ndatel ja Jaan Krossi mälestused. Mõlemad väärt lugemine. Veel enamgi aga Mihkel Muti arvustus (sisult küll pigem esse) Enn Soosaare Loomingu Raamatukogus ilmunud esseele "Isa ja poeg". Lisaks Soosaare kirjutisele on Mutt vaatluse alla võtnud ka teise hiljuti LR-is ilmunud raamatu - Jugoslaavia sõjakurjategijate protsessist kirjutava Drakulici "Nad ei teeks kärbselegi liiga".
Mõlemat raamatut seob tõdemine, et "totalitaarsete süsteemide võibolla suurim kuritegu inimsuse vastu on see, et need asetasid inimese situatsioooni kus tuli teha koletu valik, kus tuli reeta teisi, et ise elada", nagu kirjeldab Soosaar. Drakulic jõuab Jugoslaavia sõjakurjategijaid analüüsides sama mõtteni teist teed pidi: "Tavalised rahulikud inimesed muutusid korraga kurjategijateks. Kuidas on see võimalik. ... tegu ei olnud psühhopaatidega. Hulluks teeb asja see, et need olid tõepoolest kõige tavalisemad inimesed. ... Kas needsamad inimesed, kes praegu sõjakurjategijate üle kohut mõistavad, poleks ise vastavas situatsioonis samamoodi käitunud?"
Nii jõuabki Mutt oma arutluses kiusatuse teemani. Kui tema arvates on kohtutav olukord "kus tuleb valida kas tapetakse sind või pead ise tapma teisi", siis minu arvates on selline olukord veel suhteliselt inimlik ja mõlemad valikud moraalselt põhjendatavad. Hullud on need olukorrad, kus inimesed oma karjääri või eluõnne nimel on valmis saatma teisi inimesi surma, leides vabanduseks nende inimeste usu, maailmavaate või sobimatuse uude süsteemi.

Intrigeeriv on ka Muti põhjendus relgiooni vajalikkusest:

"Ma ei väsi imestamast mõne oma noorema kolleegi üle, kui nood väidavad, et ei ole vaja religiooni, et saab olla eetiline inimene täiesti ilma selleta. Muidugi saab, aga see tee on ju vähestele. Nemad ise, kes nad nii räägivad , on tugevad vaimuinimused, hingehariduseg ja selgorooga. Aga kas nad ikka ei näe, et enamalt jaolt on imimesed nõrgad, pimedad ja alasti"

Kõige selle peale (aga eelkõige Krossi, Soosaare, jt. memuaare lugedes) on olen ka ise vahel mõelnud - kes oleks mina olnud, kui oleksin üles kasvanud 30 aastat varem? Dissident, mustal turul äritseja, kolhoosi direktor või kompartei aktiivne juhtivtöötaja - raske öelda.

Üliõpilaskondade liit hariduspoliitikast

Mulle jääb pidevalt arusaamatuks Eesti õpilas- ja üliõpilasomavalitsuste liitude tegevus. Üks mu tuttav väitis kunagi, et nende organisatsioonide vajalikkus ühiskonnas seisneb selles, et teatud rahututele noortele antakse võimalus poliitiliste intriigide punumiseks ja sisevõitluste korraldamiseks kohas, kus see kedagi ei puuduta. Et siis pole seda hiljem vaja päris-poliitikas katsetama hakata.
Eelmisel nädalal, aga pisitis üks selline intriigitseja jälle pea välja ja otsustas oma ideid laiema avalikkusega jagada. Nagu ikka, ei eelnenud sellele sisulist analüüsi:

"Kuidas saavutada ühiskonna, teaduse ja tööjõuturu tänastele vajadustele vastavat ja jätkusuutlikku kõrgharidusõpet? Lihtne vastus oleks raha, ja väga palju raha
....
Riiklik rahastus on ja jääb katma suurimat osa Eesti kõrgharidussüsteemi maksumusest, sest nii suurt finantskoormust suudab taluda vaid riik."

Miks? USA-s suudab ju küll era-sektor finantseerida suure osa kõrgharidusest ja tulemused on parimad maailmas. Samuti on erasektor suutnud võtta enda kanda veel suuremad finantskoormused energeetikas, ravimiarenduses, transpordis ja mujal.

"See arusaam on kooskõlas ka põhimõttega, et haridus on avalik hüve. Kui Eesti riik soovib oma ühiskonda ja majandust edendada, on tarvis ka kõrgelt haritud inimesi ning riik peaks olema valmis nende eest ka maksma."

Ma arvan, et eelkõige võidab heast haridusest ikka hariduse saaja ise, kasu ülejäänud ühiskonnale on pigem kaudne. Samuti võiks öelda, et riik peaks kinni maksma ka laste kasvatamise (samuti ju riigile vajalik), aga ka tööl käimise. Kui sa oled selle ühiskonna õnneliku vähemuse hulgas, kelle geenid ja kasvu-keskkond on võimaldanud sul areneda inimeseks, kes suudab omandada kõrghariduse, siis peaks olema piinlik mängida märtrit ja leida, et sa oled riigile kuidagi erakordselt kasulik kodanik, keda riik peaks teiste arvelt abistama.

"Ettevõtlusest tulevat raha saab suureneda läbi valdkondlike sihtfinantseeringute ja rakendusuuringute. Üksikisiku rahaline panus haridusse tuleb kas läbi annetuste või õppemaksude. Annetused on ebaperioodilised ja seega ei saa neid eelarvesse planeerida."

Kas ma saan õigesti aru, et Eesti Üliõpilaskondade Liidul on hariduspoliitika nõunik, kes pole üldse uurinud teiste riikide hariduse rahastamise mudeleid. Ameerika parimatel ülikoolidel tuleb väga märkimisväärne raha eelarvesse nii ettevõtete kui eraisikute annetustest. Samuti on ettevõtted huvitatud varakult pääsemaks ligemale tulevastele töötajatele. MIT ja Stanford on suutnud edukalt raha teenida ka teadustulemuste litsentseerimistasudest. Aga mis kuradi valdkondlikud sihtfinantseeringud ja rakendusuuringud?!
Kui sa internetti kasutada ei viitsi, siis mine tee üks reis Lätti SSE Riga-sse, uuri kuidas selle kooli rahastamine on korraldatud ja kuidas üritatakse erasektorit kaasata. Ameerika mõõtu välja ei anna, aga vähemalt peaks natuke silmaringi laiendama.

Õppemaksud isiklike õpingute eest vähendavad vähemkindlustatute ligipääsu avalikule hüvele.

Siis tuleb mõelda sellele, kuidas nende vähemkindlustatute kindlustunnet suurendada (toetused, riiklikult tagatud laenud, jne), aga mitte tuugalt kinni taguda kõigi üliõpilaste haridus.
Just isikliku panuse suurendamine on Eesti seni liig vähe kasutatud ressurss hariduse rahastamisel. See suurendaks inimeste vastutusttunnet oma valikute suhtes ja samas võimaldaks ka pakkuda paremat haridust. Kindlasti oleks Eestis ruumi ka ühele kvaliteetsele era-ärikoolile - üha enam tekib ühiskonnas inimesi, kes oleks valmis maksma kvaliteetsema hariduse eest, kui mujalt koolides pakutakse. Samuti on meil jätkuvalt puudu just-nimelt ärikooli praktilise suunaga hea majandusharidusega inimestest.
Nii et rohkem raha haridusse küll, aga eelkõige eraraha!

Negative feedback to my blog

When i wanted to post on my blog last week, i received a following message:

"This blog has been locked by Blogger's spam-prevention robots. You will not be able to publish your posts, ...
The ease of creating and updating webpages with Blogger has made it particularly prone to a form of behavior known as link spamming. Blogs engaged in this behavior are called spam blogs, and can be recognized by their irrelevant, repetitive, or nonsensical text..."

But some people just can't read hints, however obvious they are. So i go on blogging.

Ärge säästke energiat või kliimat, säästke inimesi!

Jätkuks minu eelmisele postile soovitaks lugeda ka mõne aja tagust Bjørn Lomborgi artiklit 6. juuli Päevalehest, kus ta arvab, et kuigi kliima soojenemine on paha asi, ei tähenda see veel, et me peaksime selle peatamiseks kulutama 180 miljardit dollarit. Kõik kliimaaktivistid voiks tutvuda artiklis viidatud Kopenhaageni konsensugrupi analyysidega ja kysida endalt, kas poleks siiski olulisem tegeleda tänaste reaalsete probleemide lahendamisega homsete võimalike hädade asemel.
Nii et võibolla oleks veel mõistlikum selle teemaga üldse mitte tegeleda - kõik on suhteline.

Eesti CO2 kvoodist

Paar nädalat tagasi kerkis Eestis üles hala Eesti liiga väikse CO2 kvoodi üle. Lisaks siia tagantjärgi ka oma kommentaari.
Minu arvates on nõme nutta selle üle, et Eesti sai vähe kvooti, kui eelmises kvoodi me suuresti müüsime maha, justkui oleksime kõvad säästjad. Tegelikult muidugi asi selles, et eelmine kvoot anti 1990 aasta saastamise mahtude järgi, kus sovjetiaegne raiskamine polnud veel lõppenud. Sellist CO2 kogust ei suutnud 2005ndal aastal aga isegi Eesti Energia toota. (vt. ka minu selleteemaline post eelmisest aastast). Seega on ju üsna loogiline, et sel aastal saime väiksema CO2 kvoodi - on ju kogu süsteemi mõte ikkagi vähendada saastamist, mitte tekitada uut liiki subsiidiumit endiste saastajate hüvanguks.
Aga veel nõmedam on muidugi see, et igasuguse kvootide taotlemise, põhjendamise ja vaidlustamise asemel võiks kogu selle süsteemi lahendada parem kvootide oksjoni teel. Juba üksi kokkuhoid, mis tekiks sellest, et sajad kallipalgalised töötajad energiasektoris ja ametnikud Euroopa Komisjonis ei peaks tegelema nutikate argumentide välja mõtlemisega saastekvootide põhjendamiseks, oleks seda väärt. Rääkimata süsteemi efektiivsusest ja suuremast õiglusest.
Ja lõpuks, miks üldse on vaja mingeid kvoote. Kogu asja mõte on ju selles, et saastamine on paha. Üsna kindlasti pole atmosfääril vahet, kas sinna saabuv CO2 molekul on kvoodiga või ilma. Seega oleks ehk mõistlikum lahendus lihtne CO2-maks. Kes saastab, see maksab. Selline maks töötaks tänasest süsteemist paremini ka rohelise energia investeerimise toetamisel. Kui tänane volatiilne CO2 turuhind tähendab, et rohelise energia investor ei tea, milline konkurentsieelis tal saastaja ees tekib, siis maksu stabiilsus annaks säästvale tootjale rohkem kindlust.
Seega võiks Eesti loobuda rehepapilikust kiusuajamisest ja oma vaimujõudu kasutada pigem Euroopa Liidu suunamiseks mõistlikumate lahenduste poole.

Pulleritsu provokatsioon ja homode paraad

Kui Indrekult küsiti, kas ta usub jumalat, vastas ta: "Ma arvan, et ma usun".
"Ära ütle nii," kostis see peale Maurus. "Kui sa arvad, siis sa pead seda põhjendama, kui sa lihtsalt usud, siis on see isiklik asi, seda ei pea põhjendama."*
Sama moodi on vihkamisega. Mõni vihkab juute, teine matemaatikat, kolmas oma ema, Pullerits "omasooiharaid". See on okei, kui seda ei kiputa põhjendama ega laialt kuulutama.
Aga Pullerits nii ei saa. Ikka vaja Postimehe kirjutada artikkel ja proovida oma vihkamist argumenteerida. Tema kogu artikkel on ülesehitatud "valgustavale" avastusele, et homoparaad Tallinna kesklinnas on provokatsioon. Istu, Priit! Tubli, oled jõudnud õige lahenduseni! Sellega provotseeritakse inimesi mõtlema ja mõistma.
Aga argumentatsioon siiski vähekene lonkab - võinuks oma vihkamisega omavahele jääda.
Näiteks arvab Pullerits, et "Seksuaalsed eelistused võiks siiski jääda igaühe intiimasjaks, mida ei peaks kaaskodanikele nina alla hõõruma." Justkui ei oleks suur osa reklaami kampaaniatest, aga ka inimeste (ööklubi)riietusstiilist üles ehitatud seksuaalsete eelistuste kaaskodanikele nina alla hõõrumisele. Küll aga tuleb homoseksuaalsust nina alla hõõruda neile, kes peavad õigustatuks selle alusel diskrimineerimist. Nii nagu talupojad on mõisnikele nina alla hõõrunud talupojaks olemist ja neegrid valgetele neegriks olemist ja naised meestele naiseks olemist. Sellistel demonstratsiionidel põhinebki rahumeelne vastuhakk ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele.
Samuti väidab Pullerits, et vildakas on ürituse eesmärk - homoseksuaalsusest teavitamine: "Ei usu, et Eestis leidub ühtainustki inimest, kes kahtleks omasooiharate eksistentsis." Kindlasti tead sa aga, et Eestis leidub hulganisti inimesi, kes peavad homosid väärastunud vähemuseks, kes ei saa elus normaalselt hakkama ja kes tuleks vaimse puudulikkuse tõttu ühiskonnast eraldada. Just sellistele inimestele ongi vaja näidata, et nad eksivad.
Ja siis on veel minusugused inimesed, kes arvavad, et homodel on Eestis hea elada - keegi neid ei vihka ega diskrimineeri. Ka nende jaoks on vaja seda paraadi, et näidata, et meie ühiskonnas on piisavalt inimesi, kes on valmis pilduma teisi inimesi kivide või sõnadega pelgalt nende seksuaalsete eelistuste pärast.
Pulleritus rahustuseks võin öelda, et riikides, kus ühiskond on homode olemasolu aktsepteerinud ja ei solvuta nende soovist paraadi korraldada, kaotavad ka homoparaadid oma sisu ja hääbuvad. Ma loodan, et Pullerits ei pea kaua ootama.
Seniks aga võiks kultuuripealinnaks pürgiv Tallinn valju ja selge häälega toetada homoparaadi kui näidet mõtteviiside vabdusest Eesti pealinnas.


P.S.:

Kuigi pärast Varssavist lahkumist on Lisette blogi igavaks läinud (ükski mees ei viitsi lugeda päevast-päeva armastusest, isegi kui see on lesbiline), soovitan ma lugeda tema 16. juuli sissekannet ja toetama Gay Pride'i.

Samal teema tasub lugeda ka Reimo Metsa artiklit EPl'is, mis küll üldiselt põhineb väga esmaste argumentide kordamisel (homod pole pedofiilid, homod on alati olemas olnud). Aga võib-olla on sedagi tänases Eesti ühiskonnas vaja.

Taunimisväärne on aga politsei soovitus homoparaadi vanalinnast eemale hoida. See kõlab küll otsese viitena politsei suutmatusele oma ülesannete täitmisel. Huvitav, kas George Bushile saadeti ka soovitus Tallinnast turvakaalutustel eemale hoida.

Kogu selle jutu asemel võinuks te lugeda Giustino blogi.

___________________________________________

* tsiteeritud mälu järgi ja suvaliselt