Tartu beware - Jüri Liim is after occupiers monuments!

Although i am not very supportive of Jüri Liim style nationalism, i think his hands-on approach to his fight against anything reminding communism is kinda cool. Last week he rented a movable crane and took down two Soviet-time monuments which he found insulting for independent Estonia (read here and here). As expected, the Russian media quickly rushed to condemn the removal of "two statues of Soviet World War II heroes". Considering that one of the two statues was for Hans Pöögelmann, who was killed by Stalin's order in 1938, it seems that for Russian media WWII is a very general and flexible term indeed.
However, i think Tartu should watch out now. So why should Liim stop at removing Soviet-time monuments from University back-yards, when Tartu displays former occupiers in the very center of the city. Firstly, there is the statue of Swedish conquerer Gustav II Adolf right behind the main university building. Swedes occupied most of the Estonia for most of the 16th and 17th century. More notably, there is the statue of Russian military chief Barclay de Tolly with a nice small park. Definitely these two guys were more responsible for the Swedish and Russian occupation than bunch of school-children participating (and dying) in WWII to whom the other of the removed monuments was erected. So if you see Liim renting a crane again, you should warn the Tartu city government.

Tallinn lost 400 million EEK in a court case

There were some discussion a little while ago that Tallinn plans to borrow 1 billion kroons (ca. €64m) without even having specific plans what to do with the money. Well, today Baltic Business News reports that:

in March the Supreme Court ruled that the City of Tallinn must revise 125 cases concerning former property of so-called Umsiedlers who owned property in Tallinn before World War II, but left it behind when they went to live in Germany. In all these 125 cases the City decided that the pre-war owner had no right to claim the property or compensation.
Most of the property in question is apartments and houses in attractive areas, mainly in central Tallinn or even Tallinn Old Town.

The issue is very contraversial, and i probably tend to side with the Tallinn City in this argument. But this is a longer story.
What is currently more interesting, however, is that the 125 cases may easily amount to some 10 000 m2 of prime real estate, which could be valued at some 400 million EEK (€26m) in total. Well that is quite an expense for the capital city (ca. 7% of 2008 budget) and quite an outflow of funds from Estonia. That is also more than half of the amount Estonia had to pay as the infamous "sugar fine".

Läti haldusreform

Vähemalt haldusreformi läbiviimise kohapealt paistavad lätlased meist ees olevat. Nimelt kirjutab ETV24, et Läti plaanib 500 omavalitsuse asemel moodustada 103 novadsit ja 9 vabariikliku linna. Kaotatakse ka senised 26 rajooni. Projekti sujuvamaks läbiviimiseks antakse igale "vabatahtlikult" ühinevale omavalitsusele riigi eelarvest 4,5 miljonit krooni toetust. Ehk peaks meilgi kaaluma altkäemaksuga omavalitsusi efektiivsemaks meelitada.

Lithuanian Commercial Register

I have recently tried to gather information about some Lihtuanian companies. As in Estonia and Latvia companies have to submit their full annual financial reports to local commercial register and these reports and ownership data are readily available, i was quite surprised that the Lithuanian commercial register only has the balance sheet, profit and loss statement and cash flow statement of each company. Also, i was unable to get any ownership data for most of the companies.
What more, as i was explained by a helpful employee of the company, such data is not available online so i had to send an e-mail about the companies i was interested in, then i was invoiced 1.45 EUR per page for the reports and then they mailed them to me by usual mail (it took a week to arrive). Well, it was nice that each of the copy had a stamp of the register, stamp "Kopija tikra" and a stamp with the name of the employee + handwritten date and signature (on every single page!) but that was not really what i needed.
In Estonia at least all the annual reports are scanned and posted on the register web-page and other information (including about management and owners) is available in standardized forms. However, as 1-2 euros is charged for downloading each report, you still have to sign some kind of contract and somehow transfer the funds to the register. So it might be a bit troublesome for a foreigner.
That made me think - are the 2 euros really worth it? Maybe it would be easier to make the companies to submit their reports electronically and make them automatically available for anyone interested free of charge. After all, it should be in the general interests of the state to provide transparent information about local businesses to potential foreign investors and counterparties in trade. (unless you believe that it is the government's role to protect our economy from the negative effects of international business and especially from all those foreigners buying up our companies).
But first of all, the Lithuanians should really reform their services in the commercial register and demand a little more thorough reporting from their companies. A helpful, active young lady (she sent one e-mail to me on Sunday evening) with good english and nice hand-writing is just not enough.

Päeva lause

"No kuulge, mis tähendab – meeldib avalik haldus? Eestlasele ei saa meeldida olla bürokraat."

Juhan Parts Eesti noorte rumalusest haridustee valikul. HEI nr. 2- 2008

Riigikogu palgavaidlus riivab minu õiglustunnet!

Minu arvates on Riigikogulaste aja viitmine selle peale, kes ja kuidas määrab Riigikogulaste palga, ajaraiskamine. Veel suurem ajaraiskamine on see, kui mingid targad inimesed hakkavad igal aastal või iga nelja aasta tagant oma aega kulutama sellele, et arutada ja vaagida riigikoguliikmete uut palka. Lõppude lõpuks on ju 5 000 krooni kuus siia või sinnapoole kuupalga muutust kuus ainult ca. 8 miljonit krooni aastas kogu Riigikogu peale. See on üsna tühiasi võrreldes 3,1 miljardiga, mille võrra vähendatakse lisa-eelarvega selle aasta eelarve kulusid.
Minu õiglustunnet riivab, et riigikogulased tegelevad nii mõttetu teemaga, aga ma olen oma riivatuses vist üsna üksi...

Estonian GDP growth - OMG!

That was much worse than i expected:

According to Statistics Estonia, by flash estimations gross domestic product (GDP) growth was 0.4% in Estonia in the 1st quarter of 2008 compared to the same quarter in the previous year.
...
The seasonally adjusted GDP at constant prices decreased by 1.9% in the 1st quarter of 2008 compared to the 4th quarter.

That is pretty hard landing. Quite on the level with Latvia and the worst quarter for at least 12 years (the worst quarter we saw during 1998 economic crisis was -1,0%).

Magnumil ei lubatud osta Saku Apteeki

Äripäev teatab:

Konkurentsiamet otsustas 8. mail keelata aktsiaseltsi Magnum kontserni kuuluva tütarettevõtja Terve Pere Apteek OÜ ja OÜ Saku Apteek koondumise.

Minu teada on see üks esimesi koondumisekeelde Eestis üldse. Siiani on Konkurentsiamet tegelenud peamiselt ikka lihtsalt dokumentide kogumise ja kontrollimisega. Kui eelmise nädala liigutus märgib Konkurentsiameti otsust hakata mängima mingit olulisemat rolli Eesti majanduses, siis on see ainult tervitatav.
Kuna ei tea antud otsuse tausta, ei oska ka täpsemalt kommenteerida. Kui Sakus on praegu mitu erinevat apteeki ja pärast tehingut oleks jäänud ainult üks, on otsus kindlasti põhjendatud. Pressiteatest (ja kes meil siis pressiteates sisulisi asju räägib) räägitakse küll pigem Tallinna ja lähiümbruse turust. Kui koondumise keelamise põhjus oli argumenteeritud sellega, et Saku apteegi ostmine vähendaks apteekide konkurentsi Tallinnas, siis see tundub natuke kauge põhjendus. Vaevalt, et hakkaksin selle pärast Sakusse sõitma, et seal rohud paar krooni odavamad. Aga mina pole ka kindlasti apteekide põhiklientuur.
Huvitav on ka veel see, et apteekide turg on riiklikult üsna reguleeritud just nimelt konkurentsi vastu. Apteekide litsentside arv on piiratud, kuigi nende tahtjaid palju. Kusjuures litsentside vähesuses pole määravaks teguriks mitte apteekide suutmatus nõuetele vastata, vaid lihtsalt riiklik otsus apteekide arvu vähendada. Kas poleks lihtsam tihedamat konkurentsi tagada vabama litsentside jagamisega, kui Konkurentsiametipoolsete ettekirjutustega?

Latvia is landing hard!

Yesterday, Latvia reported its flash estimate of GDP growth:

In accordance with flash estimate published the CSB, which is based on currently available statistical data and econometric models, the Gross Domestic Product (GDP) increased by 3.6%, compared to first quarter of 2007.

3.6% is a pretty scary figure considering that it includes the high growth 2nd and 3rd quarter of 2007.
As Latvia does not reporte seasonally adjusted figures, those interested in quarterly changes are left to do their own calculations. According to my calculations Q1 2008 saw a 4,2% (non-seasonally-adjusted) quarterly contraction in economic activity. On average from 1996 to 2007, the first quarter in Latvia had 2,1% slower growth than the average quarterly growth. So as 2,1% - 4,2% = -2,1 so i believe that

in Q1 2008 Latvian economy contracted 2,1%

That is definitely hard landing! I mean this is quarterly contraction, not annual. USA for example likes to report quarterly GDP figures in annualised rates. That would be 8,4% for Latvia now!
Okay, that figure should be taken with a pinch of salt. Firstly, my calculations are not exactly proper statistical seasonality analysis. Nor did i correct for any changes in working days. Latvian Abroad blogger reaches for a little softer 1,9% economic contraction, but these were also back-of-the-envelope calculations.
Secondly, this is just the first estimate and during periods of quick change, these estimates can be off by a wide margin.
Thirdly, some people believe that q-o-q growth rates in such a small economy as Latvia is nonsense anyway - the effects of large transactions can strongly influence the figures and the statistical adjustments can be really irrelevant as there is less seasonality and more one-time fluctuations.
For those interested in the developments, i suggest to follow the Baltic Economy Watch and Latvian Abroad blogs for best available up to date economic analysis of the country. The updated figures for Latvian GDP will be published on June 9th. Estonian flash estimate of GDP growth will come on May 14th.

Danske new forecasts for the Baltics

Today, Danske Bank has issued new macroeconomic forecasts for Estonia, Latvia and Lithuania. Shortly, Danske predicts 2,5% GDP growth for Estonia for 2008 and 3% for 2009. They also estimate that currently the long term trend growth rate for Estonia should be around 3-4% due to high imbalances in the economy. For Latvia, Danske has even gloomier picture with 2-3% GDP growth for this year and 2% in 2009.
Lithuania is expected to grow 5% in 2008 and 4% in 2009. To me it seems that the main reason for higher forecasts for Lithuania is that the slowdown started later there, so the forecasts might come down as they have for Estonia and Lithuania. 5% seems especially optimistic after the -0,2% growth in Q1 of 2008.

One interesting graph i found was the share of private consumption in GDP:
Estonia:










Latvia:

Lithuania:


I never thought that the private consumption is that much smaller in Estonia than in neighbouring countries and that it has been actually falling during last 5 years (which is quite different from the other Baltic States). If it is really so, that should mean that less money has spent on pointless TV-sets and restaurant bills in Estonia and more has been invested...
But this is just one piece of the whole picture and i really don't know what to think about it yet. Just interesting...

Tänased uudised

Üha enam uudiseid saan ma blogosfääri vahendusel. Ja selgub, et pikkade pühade ajal on nii mõndagi juhtunud:
Leiboristid said näiteks UK kohalikel valimistel kolmanda koha. Päris halb tulemus valitsevale parteile "kahepartei" süsteemis. Ja Livingstone jäi Londoni linnapea kohast ilma. Selleks saab nüüd Boris Johnson.
Lätlased jälle on mures oma salatite pesemise pärast.
Aga enamus uudiseid ja blogisid veel lugemata, niiet sealt leiab kindlasti veelgi huvitavat.

Gräzini arusaam turumajandusest on vildakas

Nagu aru olen saanud, pole Reformierakond enam ammu liberaalset majanduspoliitikat toetav uuendusmeelne erakond vaid üha enam sotsiaaldemokraatlikusse populismi kalduv. Nüüd on Gräzin võtnud nõuks hakata rääkima äri õiglusest ja röövkapitalistide eba-eetlistest tegudest lihtsate elanike kallal.
Gräzini väitel on 60 000 inimest langenud SMS-laenude ohvriks (kangesti tahaks viidet). Mida tähendab Gräzini jaoks ohvriks langemine? Peamiselt seda, et SMS-laene reklaamitakse pettusega, kuna ei avaldata nende aastaintressi. Kuigi üldjoontes olen nõus, et mida rohkem infot klient saab, seda parem. Aga samas - kui oluline on sms-laenu puhul aasta intress. Kui mul on vaja 2000 krooni, siis minu jaoks on oluline, kui palju ma palgapäeval tagasi pean maksma, mitte aasta-intress. Kindlasti ei ole laen minu jaoks kaks korda soodsam selle pärast, et mul on palgapäevani kaks korda rohkem aega kui samas hädas oleval sõbral (kuigi aastapõhine intress on ju 2 korda väiksem). Sama tobe oleks nõuda, et apteegis peaks ravimite juures olema ka kilohind, muidu saavad inimesed petta.
Lisaks väidab Gräzin, et

Lisaks pettusele (valereklaam) ja amoraalsusele on kiirlaenude aluseks ka olulise eraõigusliku põhimõtte rikkumine. Tehingust saadav tulu peab olema mõistlik ja tehing sõlmitud enam-vähem võrdsete poolte vahel. Kõnealusel juhul on sõlmijateks võimas rahatuus ja meeleheitel olev inimene, kellelt tahetakse võtta viimane. Võlaõigusseadus ütleb otse: tehing ei tohi olla moraalipõhimõtete vastane ja tsiviilõiguse üldosast (§ 86) teame, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine.

Sellised mõtted sobiksid hästi sotsialistliku riiklikult reguleeritava majanduse juhtimiseks, aga kindlasti mitte maailma majandusevabaduse indeksites esikohta jahtivale riigile. Minu arvates on tehingust saadav mõistlik tulu selline, mida mõlemad tehingu pooled on nõus vabatahtlikult maksma. See tulu on erinev erinevates olukordades ja erinevates tehingutes. Tihti ei sõltu see üldse tehingu pooltest ega tehingu iseloomust vaid välistest mõjuritest - nii näiteks on täna kodulaen kallim lihtsalt selle pärast, et Euribor on tõusnud! Minu arvates täiesti eba-õiglane, aga siiski ei leia ma, et see oleks heade äritavadega vastuolus.
Kuidas aga Gräzin põhjendab, et Hansapanga ja laenaja vaheline tehing on tehtud võrdsete osapoolte vahel, aga sms-laenukontori ja laenaja vahel laiutab meeletu ebavõrdsus. Parimaks võrdsuse ja mõistliku tulu teenimise tagajaks on konkurents, mistõttu on tervitatav, et sms-laenukontoreid on tekkinud kiiresti ja palju - kui sellest äris oleks õiglane tulu märkimisväärselt madalam, oleks konkurendid ka madalamat hinda pakkumas.
Kui aga Gräzini argument on selles, et lihtsalt sms-laenu võtja on meeleheitel inimene, kes teeb tehinguid, mis on talle kahjulikud ja pankade "õiglus" väljendub sellistele inimestele laenamisest keeldumises, siis on see lausa jabur. Sel juhul peaksime keelama ka näljasele inimesele leiba müümast - "enne mine saa kõht täis, muidu ostad veel liiga kalli hinnaga"!
Aga ehk on asi hoopis selles, et osavate poliitikutena on Reformarid otsustanud oma valijaskonda vahetada. Kui tõusval turul tuli keskenduda edukatele õlale patsutamisele, siis nüüd on poliitilise valuutana tegijad nende hääled, kes tunnevad, et hakkab halvemini minema.

Lithuania in recession?

In March i wrote that it seems that the economic growth was negative in Latvia in 4th quarter of 2007. The problem in Latvia is that the statistics department there does not publish seasonally adjusted figures.
Lithuania is the first Baltic country to publish its GDP flash estimate for the first quarter of 2008 (Latvia will follow on May 9th and the slow Estonians only on May 14th). And the news aint good from Vilnius - in the first quarter the Lithuanian economy contracted by 0,2% - seasonally and working days adjusted. This is the first quarter of negative growth since 1999. We need to keep in mind that this only the first estimate so it might be significantly adjusted. Also, the usual definition for recession is two consecutive quarters of contraction.
But the news is nevertheless significant. Lithuania has been considered the least overheated economy of the Baltics. And so the expected slowdown should be milder as well. The economic growth in Q4 was 1,3% compared with 0,8% in Estonia and 0,0% in Latvia.
We need to wait to see what it means for the other Baltic States. During Q1 the only good news about the Estonian economy has been remarkable lessening of the deficit in trade balance. Can our export sector really hold up to the high inflation and salary growth?

Ausa äri võimalikkusest Eesti Vabariigis

Jüri Saar kirjutab oma blogis, et Arengufond kaalub oma esimese investeeringuna firmat NarTest Technologies, mille omanikeringi kuulus viimase ajani ka Arengufondi nõukogu liige Indrek Neivelt. Kuigi vahetult enne raha taotlemist fondist müüs Neivelt huvide konflikti vältimiseks oma osaluse, olen nõus Saarega, et see muudab vähe. Saare arvamus on, et

"Ma ei saa ka mööda sisetundest, mis ütleb, et kui NarTest osutub edukaks, siis peab hr.Siff kindlasti ka endist nõukogu liiget meeles millegi enam kui hea sõnaga."

Minu arvamus on, et optsiooni- või futuurlepinguid ei pea äriregistris registreerima ja seega me ei tea, millised on tegelikult Neivelti huvid NarTesti tulemustest. Kuna Neivelt pole (minu teada) ka ühelgi riiklikul ametikohal, ei pea ta esitama ka oma majanduslike huvide deklaratsiooni (kui ta seda siiski peab tegema, siis tuletaks talle meelde, et ka optsiooni- ja futuurlepingud on majanduslikud huvid). Seega selge huvide konflikt tõepoolest.
Aga teema on Eesti ärikeskkonnas märksa laiem. Kas Urmas Sõõrumaa oleks tohtinud olla Eesti Energia nõukogus? Miks Eesti biotehnoloogia ettevõtetes kajastuvad samad nimed, kes on juhtivatel positsioonidel ülikoolides? Lisaks osalevad samad inimesed ekspertidena EASi teadus- ja arendusprojektide rahastamise hindamistel. Kõigest sellest võiks välja lugeda korrumpeerunud ühiskonda, kus kõik hoovad on koondunud kitsa suletud sõpruskonna kätte, kes meie niigi piiratud ressurse lihtsalt omavahel (ümber) jaotab.
On aga ka teine seletus - Eesti on lihtsalt liiga väike. Eraldi võetuna on ju loogiline, et Indrek Neivelt on Arengufondi nõukogus ja samuti on loogiline, et ta investeerib huvitavatesse ettevõtmistesse Eestis. Loogiline on ka, et EAS kasutab oma ekspertidena parimaid kättesaadavaid eksperte ja loogiline on, et samu parimaid eksperte tahavad endale ka kõik Ülikoolid ja valdkonna ettevõtted. Kui me nõuaksime Arengufondi nõukogu liikmetelt ja muude rahastamiste otsustajatelt täielikku sõltumatust, saaksime sinna inimesed, kes pole kas valdkonnaga üldse kokku puutunud või keda teised inimesed ei väärtusta. Seoses meie väiksusega on meil lihtsalt liiga vähe häid inimesi igas valdkonnas.
Seega ongi parim, mis saadakse teha, et sellised inimesed taandavad ennast otseselt nendega seotud projektide arutamiselt ja me usaldame Arengufondi ja muude rahajagajate juhtkonna suutlikkust võimalikule mõjutamisele vastu hakata. Ja loomulikult on oluline roll ka meedial, et sellised kahtlusttekitavad seosed välja tuua ja otsustamisprotsessidele valgust heita, nõudes otsustajatelt läbipaistvust ja põhjendatust.

Rafting in Jägala, Estonia

Couple of picture of my recent trip to Jägala river with friends.
Although the high water is supposedly over (or will be over soon), i can strongly suggest the rafting trip by www.retked.ee.

Eesti eesmärgid EL-i energiapoliitikas

Marko Mihkelson väidab oma blogis, et

Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapaketis on Eestile väga oluline kaitsta kaht peamist seisukohta: kaitse kolmandate riikide odava (ehk vähemkeskkonnasõbralikuma) elektri eest ning põlevkivienergeetika erisuse saavutamine seoses heitgaaside piiramisega. Seda on valitsusele rõhutanud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.

ja väidab, et Eesti välispoliitika on ses osas läbi kukkunud, kuna need teemad pole leidnud kajastust 19. Euroopa Ülemkogu lõppjäreldustes .
Minule jääb küll arusaamatuks, miks just need kaks küsimust Eestile nii olulised on? Esiteks on väga silmakirjalik panna ühesse lausesse eesmärk karistada kolmandaid riike keskkonda saastava energia tootmise eest ja siis nõuda endale erandit just sellise energia tootmiseks. Kogu heitgaaside piiramise ja maksustamise mõte on ju selles, et sundida ettevõtteid leidma võimalusi loodussäästlikumaks tootmiseks. Miks on Eesti põlevkivi millegi poolest erandiväärilisem kui näiteks Saksa süsi, Norra nafta või Soome metsatööstus. Loogika peab olema ühtne - kes saastab see maksab. See annab turueelise puhastele tootmisliikidele võrreldes enam reostavatega. Kui anname erandi põlevkivile, teeme sellega karuteene meie endi tuulel, puidul ja turbal põhinevatele energiatootmisele.
Samuti on teine eesmärk: takistada energia importi kolmandatest riikides, kuna see on vähem keskkonnasõbralik - kahtlane. Kyoto protsessi käigus on tehtud arenevatele riikidele kompromiss, lubades neil saastada rohkem kui arenenud maad selleks, et neil oleks võimalik oma arengus kiiremini edasi liikuda. Selline kompromiss muutub mõtetuks, kui seda hakatakse takistama ja torpedeerima mingisuguse muu seadusandlusega. Et läbirääkimiste laua taga lepime küll milleski kokku, aga siis kodus teeme ikka mingid muud seadused, mis kokkuleppe mõttetuks teevad ja millest me enne ei rääkinud. See teeb edaspidised läbirääkimised väga keerukaks.
Kui aga soovitakse karistada riike, kes ka ise Kyoto protsessi eiravad, siis seal võiks ehk tõepoolest rakendada imporditolle mahus, mis hinnanguliselt vastab energiat tootnud riigi loodussaastele. See võiks olla ka motivatsioonifaktor Kyoto protokolli ratifitseerimiseks.
Siiski jääb minu jaoks arusaamatuks, kus on meile äkki tekkinud kaks sellist ilmselt küsitavat välispoliitilist eesmärki. Samuti tekib mul väike hirm, et nende eesmärkide täitmiseks kära tõstes võime hoopis narri rolli jääda.

Latvia in recession?

It seems that q-o-q economic growth was negative in 4th quarter of 2007 according to the updated figures in Latvia. As Edward Hugh notes, the figures are not seasonally adjusted (as Latvian Statistical Office does not publish such data), but as the seasonality in the figures is not big it shouldn't matter much.
Estonia was 0,8% up in last quarter (seasonally adjusted), but as retail sales grew only 1% in January in real terms and construction has been slowing as well, there is a big chance that the economic growth will fall further in Estonia as well.

US elections - first tentative bitch slaps

Looking for good election coverage? As always, check the Colbert Report!

Veel riigikogulaste palgast

Kuna minu eelmine postitus sai lausa kaks kommentaari, siis oma postituste arvu tõstmiseks vastan neile uue kirjega.

Lauri:

neljakordse keskmise palga põhimõte pärineb taasiseseisvumise ajast ja sel ajal tagas selliselt saadud number võimaluse riigikogulasel väliskolleegide foonil "mitte kaltsakana välja paista". Praegune keskmine palk annab väidetavalt aga neljaga korrutades juba numbri, mis masside õiglustunnet riivab.

No eks elu ongi ebaõiglane ja töökohad, kuhu on keerulisem pääseda on rohkem tasustatud, kui vähem eripäraseid võimeid nõudvad. Võib ju jäädagi argumenteerima, et tööline on sama tähtis kui (riigi)juht ja peaks seega saama ka samapalju palka. Paraku kõik katsed panna töölised riiki juhtima on lõppenud läbikukkumisega. Selleks, et meil oleks riigitüüri juures inimesed, kes suudavad riiki hästi juhtida, peab selleks olema ka palk, mis laseb neil oma sõprade/tuttavat foonil "mitte kaltsakana välja paista".

ML:

Minu ettepanek oleks siduda riigikogulase palk miinimumpalgaga. Olgu see kasvõi ca 20 min.palka. Või siis teine variant - siduda palk mediaanpalgaga ehk selle numbriga, mida tegelikult saab kõige suurem osa inimestest.

Miinimumpalgaga sidumine pole hea mõte, kuna see ei sõltu niivõrd riigi majanduslikust olukorrast vaid pigem poliitikute suvast, poliitilisest vaatenurgast või populismist. Nii saaksime olukorra, kus riigikogu/valitsuse liikmed ei lähtuks miinimumpalga määramisel enam sotsiaalmajanduslikust argumentatsioonist vaid oma isiklikust huvist.
Mediaanpalgaga võiks siduda küll, täna lihtsalt statistika-amet ei kogu seda eriti, kuna seda pole võimalik sama objektiivselt määrata kui keskmist palka. Ehk siis objektiivsuse ja täpsuse nimel on ohverdatud veidi õiglust. Ma usun, et lõppetulemust see eriti ei muudaks nagunii.

Üldse huvitava ideega on välja tulnud Hannes Rumm:

Soome parlamendi ehk Eduskunna liikmete palga määrab kolmeliikmeline komisjon. Komisjoni kuuluvad kaks presidendilt pikaajalise töö eest riigi ja ettevõtluse arendamisel aunimetuse pälvinud inimest ning üks õigusteaduste doktor. Komisjoni koosseisu määrab parlamendi juhatus ning selle otsus edasikaebamisele ei kuulu.

Ütleme siis otse välja, et palga määrab riigikogu ise. Miks see hea mõte pole, kirjutasin eelmises sissekandes.
Edasi heietab Hannes Rumm pikalt sellest, kuidas kõige õigem oleks ikka luua mingi komisjon või tarkade meeste kogu, kes riigikogulaste palku määraks. Kui äriühingute puhul on selge, et kui omanik (läbi nõukogu või otse) määrab oma juhtivtöötajate palkasid, siis teeb ta seda sisuliselt oma taskust. See tagab, et palk ei ole liiga suur (siis jääks omanik vaeseks) ega liiga väike (siis ei leia asjalikke inimesi). Kes tasakaalust tükk aega mööda paneb, see astub konkurentsist varsti kõrvale. Majandussüsteemid, kus omanike kontroll on muutunud häguseks ja nõukogule jäetud vabad käed, on varsti avastanud, et juhtkond teenib ülikõrgeid tasusid, mis pole kuidagi seotud tehtud töö tulemuslikkusega. Nii on viimasel aastakümnel juhtunud näiteks paljude börsifirmadega USAs ja mujal.
Seega olen üsna veendunud, et
a) igasuguste komisjonide moodustamine ei vähendaks riigikogulaste palku, kuna komisjon maksab seda tasu kellegi teise taskust
b) selline komisjon annaks nende liikmetele järjekordse mõttetu hoova poliitiliste eeliste väljakauplemiseks ("mina tõstan sinu palka, aga sina toetad minu ideid riigikogus")
c) kui me vähendaksime riigikogulaste brutopalka 25%, hoiaks see riigile kokku 11,3 miljonit krooni aastas (vrdl. Eesti riigi eelarve on ca 90 miljardit krooni). Palun ärge moodustage Eesti targematest peadest komisjoni, kes peab igal aastal läbi arutama, analüüsima ja avalikkuses põhjendama nii tühist teemat.

Seega efektiivsuse huvides jätkem riigkogulaste palgasüsteemi muutmata! Ja kelle õiglustunne seda välja ei kannata mingu kuskile mujale. Valgevenes pidi väidetavalt hästi ilus olema. Ja president on pätitegemise isiklikult ära keelanud.

Toetan riigikogulaste palgatõusu!

Vastukajaks Postimehe algatatud allkirjade kogumisele riigkogulaste palgatõusu vastu, tahan mina avaldada arvamust, et tänane süsteem, kus riigikogulaste palk on seotud Eesti keskmise palgaga, on mõistlik ja võiks sellisena jätkuda.
Mulle jääb arusaamatuks, mille vastu antud süsteemi puhul protestitakse. Kas põhjuseks on lihtsalt asjaolu, et igasugune palk, mis on 4 korda suurem kui Eesti keskmine on ebaõiglane? Vaevalt, sest siis tuleks ju teha hoopis ettepanek kehtestada maksimumpalk. Kas selle vastu, et riigikogu liikme töö on liiga lihtne ja ebaoluline, et nii kõrget palka maksta? Et tänane kõrge palk meelitab sellele tööle põhjendamatult häid ja kompetentseid inimesi, kes võiksid pigem tegutseda rohkem väärtust lisavatel elualadel? Või hoopis sellepärast, et see mõnituhat krooni riigikogulase kohta on Eestile niivõrd suur kulu? Kindlasti on Eestis suuremaid raha raiskamisi, millega tegeleda, aga kui mitte, siis ma usun, et pigem võiks vähendada riigikogu liikmete arvu kui nende palku.
Mis aga lausa häiriv on see, et Postimees ei ole oma aktsiooni algatades välja pakkunud ühtki alternatiivi. Ei saa ju lihtsalt kaotada riigikogu liikmete palgatõusu mehhanismi, asendamata seda millegi muuga. Minu arvates oleks jabur naasta varem kehtinud süsteemi juurde, kus riigikogu liikmed iga aasta mitu nädalat tegelesid sellega, et arutasid ja argumenteerisid oma järjekordset palgatõusu. Sellise mõttetu aja raiskamise vältimiseks ongi vaja riigikogulaste palk indekseerida ja mis on õiglasem, kui siduda see ülejäänud inimeste palgaga?
Ehk seni, kuni teil pole endal ühtki paremat ideed, siis lõpetage see mõtetu pläma palgasüsteemi ebaõiglusest ja tegelega Eestile oluliste küsimustega.