I really wanted to. To get a good sleep of eight hours that i need to be fresh in the morning.
Then at 11 pm i saw three completely dark helicopters flying over my house in military formation. After that i heard explosions, breaking glass, people shouting and the sound of chainsaws just couple of hundred meters away from my home. It went on for at least an hour.
I really would have liked to know in advance, that it is an anti-terrorist exercise.
Friday, April 28, 2006
Thursday, April 20, 2006
Taxing to social justice
In today's post, i would like to rebut a conversation i yesterday had with two of my friends on state paternalism.
Our particular topic of discussion was the state's right to limit smoking in public places. It is generally agreed that the damage done by smoking to one's health is a smokers own free choice. Excise tax is used to cover the costs incurred on health care system and simultaneously demotivate people from smoking by making it more expensive.
However, the case is more difficult with smoking in public places, say bars and pubs, where also non-smokers inhale the smoke and thus damage their health. This also increases the spending on healthcare, which rightheosly should not be carried by all taxpayers, including the ones staying at home or visiting non-smoking cafes. The response imposed by many governments around the world has been to ban smoking in public places altogether. But this rises the moral dilemma of restricting the rights of an individual (the smoker) for the benefit of society. After all the smoker has already compensated for his vice through excise tax, why should he pay for the passive smokers as well?
The socially correct outcome could be reached when we admit that it is the non-smoker's free choice to go to a bar where people smoke. It is his decesion to be a passive smoker, as no reasonable person could claim that he or she is forced to go there. But as this decision incures a cost on the society (through health damages), the person should cover these costs through a tax. Thus we should also tax passive smoking.
The way to do it would be through ticketing entrance to smoking bars or, more feasibly, by issuing taxed licenses according to the their turnover or size. This would firstly rise money for the health care costs of curing diseases resulting from passive smoking. But secondly, it would also give a cost advantage for non-smoking places, motivating non-smokers to convince their smoking friends to sit down in a smoke-free bar instead.
Implementing such system would not be difficult as well. Today all bars that sell alcohol need a licence and you do not find people drinking booze in cafes that don't have one. Similarly, as smoking in a smoke-free cafe would result in high penalty or closure of the business as well as lost customers (who after all despise smoking), smoking would not be tolerated in places that do not pay for the license.
So here as everywhere, people should be made to pay for all the costs they incur to society, but they should be left free to decide what is best for them.
Our particular topic of discussion was the state's right to limit smoking in public places. It is generally agreed that the damage done by smoking to one's health is a smokers own free choice. Excise tax is used to cover the costs incurred on health care system and simultaneously demotivate people from smoking by making it more expensive.
However, the case is more difficult with smoking in public places, say bars and pubs, where also non-smokers inhale the smoke and thus damage their health. This also increases the spending on healthcare, which rightheosly should not be carried by all taxpayers, including the ones staying at home or visiting non-smoking cafes. The response imposed by many governments around the world has been to ban smoking in public places altogether. But this rises the moral dilemma of restricting the rights of an individual (the smoker) for the benefit of society. After all the smoker has already compensated for his vice through excise tax, why should he pay for the passive smokers as well?
The socially correct outcome could be reached when we admit that it is the non-smoker's free choice to go to a bar where people smoke. It is his decesion to be a passive smoker, as no reasonable person could claim that he or she is forced to go there. But as this decision incures a cost on the society (through health damages), the person should cover these costs through a tax. Thus we should also tax passive smoking.
The way to do it would be through ticketing entrance to smoking bars or, more feasibly, by issuing taxed licenses according to the their turnover or size. This would firstly rise money for the health care costs of curing diseases resulting from passive smoking. But secondly, it would also give a cost advantage for non-smoking places, motivating non-smokers to convince their smoking friends to sit down in a smoke-free bar instead.
Implementing such system would not be difficult as well. Today all bars that sell alcohol need a licence and you do not find people drinking booze in cafes that don't have one. Similarly, as smoking in a smoke-free cafe would result in high penalty or closure of the business as well as lost customers (who after all despise smoking), smoking would not be tolerated in places that do not pay for the license.
So here as everywhere, people should be made to pay for all the costs they incur to society, but they should be left free to decide what is best for them.
Monday, April 17, 2006
Ilvese presidendikampaania
Näib, et Toomas-Hendrik Ilves on esimese eestimaise poliitikuna võtnud ette valimiskampaania rahvusvahelist meediat kaasates. Ja kohe kõrge lennuga.
Avalöögi andis Edward Lucas, Economisti Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent, kes 23. märtsi Päevalehes kirjutas Lennart Meri järelhüüdena Eestile kiitva, kuid ka veidi manitseva artikli, kus soovitas:
"Eesti poliitilised parteid peaks leidma järgmiseks presidendikandidaadiks usaldusttekitava isiku – sorava inglise keelega, aruka ja sarmika inimese. Väike vihje: püüdke ta leida mitte Tallinna keskpäraste poliitikategelaste seast, vaid vaadake kaugemale..."
Vaevalt jõudsid inimesed lehe läbi lugeda ja oma peas mõistades jõuda järelduseni, et nii ideaalne persoon võiks ju olla Ilves, kui kell 12 teatas Reformierakond täiesti ootamatult THI nimetamisest oma presidendikandidaadiks.
Sel nädalal on Economist astunud aga sammu edasi, nimetades juba Ida-Euroopa kiirelt arenevaid riike (esimesena mainitakse Eestit) Ilves-majandusteks.
Vat, mis tähendavad head sidemed ajakirjanduses. Jään huviga ootama Newsweekis lugu Eesti rüütellikust käitumisest operatsioonis Iraagi Vabadus.
Avalöögi andis Edward Lucas, Economisti Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent, kes 23. märtsi Päevalehes kirjutas Lennart Meri järelhüüdena Eestile kiitva, kuid ka veidi manitseva artikli, kus soovitas:
"Eesti poliitilised parteid peaks leidma järgmiseks presidendikandidaadiks usaldusttekitava isiku – sorava inglise keelega, aruka ja sarmika inimese. Väike vihje: püüdke ta leida mitte Tallinna keskpäraste poliitikategelaste seast, vaid vaadake kaugemale..."
Vaevalt jõudsid inimesed lehe läbi lugeda ja oma peas mõistades jõuda järelduseni, et nii ideaalne persoon võiks ju olla Ilves, kui kell 12 teatas Reformierakond täiesti ootamatult THI nimetamisest oma presidendikandidaadiks.
Sel nädalal on Economist astunud aga sammu edasi, nimetades juba Ida-Euroopa kiirelt arenevaid riike (esimesena mainitakse Eestit) Ilves-majandusteks.
Vat, mis tähendavad head sidemed ajakirjanduses. Jään huviga ootama Newsweekis lugu Eesti rüütellikust käitumisest operatsioonis Iraagi Vabadus.
Saturday, April 15, 2006
Andrus, Andrus, anna asu!
Kallis Andrus!
Olid hea linnapea Tartus. Rahvas oli rahul ja ka ajakirjandus väga ei tülitanud. Tegid siin sporti ja olid perega koos - ühesõnaga igati austatud ja hinnatud mees.
Toompeal on asjad keerulisemad, siin tuleb mõelda riigimehelikult. Eesti lähitulevikus on majanduspoliitiliselt kaks sammu, mis mõjutavad iga investori otsust, kes tahab Eestisse raha paigutada.
Esiteks, kehtiv valuuta. Võib küll vaielda, kui oluline on Eurole üleminek Eesti majanduse jaoks, aga on ilmselge, et olukorras, kus meie raha on niigi Euroga seotud, on rahavahetusest tulenev meie riigile positiivne. Seega on minu arvates mõistmatu, et Ansipi peamine sõnum 13. aprilli pressikonverentsil antud teemal oli, et Eurole üleminek 1. jaanuarist 2008 pole garanteeritud.
Kallis Ansip, ma kõik oleme juba aru saanud, et sina ei suuda selliseid asju garanteerida. Tõele au andes, peaministri ülesanne polegi väljastada garantiisid. Ma tahaks kuulda mida sinu juhitud valitsus kavatseb teha, et see aastal 2008 ikkagi õnnestuks. Või millal valitsus prognoosib, et Euro tuleb. Selle asemel kuuleme mingit häma majanduskasvu ja inflatsiooni korrelatsioonidest ja sellest kuidas valitsus ei saa midagi teha.
Aga võib-olla oleks aeg mõelda, et äkki meie majandus ongi üle-kuumenemas ja valitsus peaks ikkagi mõtlema inflatsioonipidurdusmeetodite rakendamisele. Või kui Ansipi juhtitud valitsus plaanib jätkuvat kiiret majanduskasvu veel mitmeks aastaks, siis mis valemiga me üldse Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täidame enne kui meie majanduskasv Euroopaga samasse sammu jõuab. Kui nii, siis äkki tuleks ikkagi välja öelda, et Vabariigi Valitsuse seisukoht on, et enne aastat 2015 me Euroga ei liitu?
Teine teema on ettevõtte tulumaks. Vastavalt liitumisläbirääkimistele Euroopa Liiduga, peame me alates 1. jaanuarist 2009 kehtestama ettevõtte tulumaksu. Täna on sinnani jäänud natuke üle kahe ja poole aasta, kuid valitsusel puuduvad isegi esialgsed kavandid, milline võiks meie maksusüsteem välja nägema hakata. Valitsus pole antud teemat tõsiselt arutanudki, rääkimata avalikest aruteludest, mis kaasaksid erinevaid huvigruppe. Millal plaanib valitsus teha ettepanekud tulumaksu muudatuste osas või millal plaanitakse vastav seadus vastu võtta? Keegi ei tea...
Kallis Ansip, vahepealne Euroopa Liiduga liitumise-järgne kodurahuvalitsuste aeg on läbi saamas. Vaja on tegusid, mis nõuavad taaskord otsustusvõimelisi inimesi. Ehk lähed Taaralinna tagasi ja lased teistel tegutseda.
Või kuidas suhtute teie riiki, mis reklaamib ennast kui liberaalse majanduse ja selge maksusüsteemiga riik, kuid ei oska öelda, milline valuuta ja milline maksusüsteem valitseb 3 aasta pärast?
Teistest Andurse (või võiks öelda Teise Andruse?) saavutustest möödunud aastal loe Miku blogist.
Olid hea linnapea Tartus. Rahvas oli rahul ja ka ajakirjandus väga ei tülitanud. Tegid siin sporti ja olid perega koos - ühesõnaga igati austatud ja hinnatud mees.
Toompeal on asjad keerulisemad, siin tuleb mõelda riigimehelikult. Eesti lähitulevikus on majanduspoliitiliselt kaks sammu, mis mõjutavad iga investori otsust, kes tahab Eestisse raha paigutada.
Esiteks, kehtiv valuuta. Võib küll vaielda, kui oluline on Eurole üleminek Eesti majanduse jaoks, aga on ilmselge, et olukorras, kus meie raha on niigi Euroga seotud, on rahavahetusest tulenev meie riigile positiivne. Seega on minu arvates mõistmatu, et Ansipi peamine sõnum 13. aprilli pressikonverentsil antud teemal oli, et Eurole üleminek 1. jaanuarist 2008 pole garanteeritud.
Kallis Ansip, ma kõik oleme juba aru saanud, et sina ei suuda selliseid asju garanteerida. Tõele au andes, peaministri ülesanne polegi väljastada garantiisid. Ma tahaks kuulda mida sinu juhitud valitsus kavatseb teha, et see aastal 2008 ikkagi õnnestuks. Või millal valitsus prognoosib, et Euro tuleb. Selle asemel kuuleme mingit häma majanduskasvu ja inflatsiooni korrelatsioonidest ja sellest kuidas valitsus ei saa midagi teha.
Aga võib-olla oleks aeg mõelda, et äkki meie majandus ongi üle-kuumenemas ja valitsus peaks ikkagi mõtlema inflatsioonipidurdusmeetodite rakendamisele. Või kui Ansipi juhtitud valitsus plaanib jätkuvat kiiret majanduskasvu veel mitmeks aastaks, siis mis valemiga me üldse Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täidame enne kui meie majanduskasv Euroopaga samasse sammu jõuab. Kui nii, siis äkki tuleks ikkagi välja öelda, et Vabariigi Valitsuse seisukoht on, et enne aastat 2015 me Euroga ei liitu?
Teine teema on ettevõtte tulumaks. Vastavalt liitumisläbirääkimistele Euroopa Liiduga, peame me alates 1. jaanuarist 2009 kehtestama ettevõtte tulumaksu. Täna on sinnani jäänud natuke üle kahe ja poole aasta, kuid valitsusel puuduvad isegi esialgsed kavandid, milline võiks meie maksusüsteem välja nägema hakata. Valitsus pole antud teemat tõsiselt arutanudki, rääkimata avalikest aruteludest, mis kaasaksid erinevaid huvigruppe. Millal plaanib valitsus teha ettepanekud tulumaksu muudatuste osas või millal plaanitakse vastav seadus vastu võtta? Keegi ei tea...
Kallis Ansip, vahepealne Euroopa Liiduga liitumise-järgne kodurahuvalitsuste aeg on läbi saamas. Vaja on tegusid, mis nõuavad taaskord otsustusvõimelisi inimesi. Ehk lähed Taaralinna tagasi ja lased teistel tegutseda.
Või kuidas suhtute teie riiki, mis reklaamib ennast kui liberaalse majanduse ja selge maksusüsteemiga riik, kuid ei oska öelda, milline valuuta ja milline maksusüsteem valitseb 3 aasta pärast?
Teistest Andurse (või võiks öelda Teise Andruse?) saavutustest möödunud aastal loe Miku blogist.
Monday, April 10, 2006
Jälle see Aava
Kui Katrin Aava eelmise hariduskava-teemalise artikli osas sai läbi mõttevahetuse ja Economisti artikli ka minu seisukoht veidi pehmendatud, siis nüüd on Aava käsile võtnud majandusarengu teooriad. Ja seda ma juba nii jätta ei saa...
Ma olen ajapikku taibanud, et humanitaar-inimese jaoks on neo-liberaalsus lihtsalt üks sõimusõna, mida saab kasutada kõige kohta, mis tundub halb, sõltumata selle olemusest. Selline lähenemine on küll mõneti segadust-tekitav ja minu arvates tugevalt taunitav, aga keskendun tänases sissekandes pigem Aava argumentatsioonile.
Ma olen ikka arvanud, et hea ajakirjanduse ja ka hea arvamusloo juurde käib põhjendatud argumentatsioon ja väidetele tõestusmaterjali pakkumine. Kui Aava väidab, et "Globaliseerumine toob kaasa enneolematu ebavõrdsuse," siis võiks ehk pakkuda ka veidi faktimaterjali. Erinevad uuringud näitavad vastupidist: 1) vaesemad riigid võidavad globaliseerumisest rohkem ja 2) globaliseerumise käigus maailma rikkuse ebavõrdsus väheneb. Mõningast analüüsi antud teemal võib leida siit.
Sellise bluffiva avaldusega on eriti halb välja tulla siis, kui artikli lõpu poole tahad tuua näideteks Taiwani, Lõuna-Korea, Singapuri, Iirimaa ja Soome, mis on kõik ühed maailma kõige globaliseeruvamad riigid üldse.
Samuti kurdab Aava, et "Eesti eraldab sisemajanduse kogutoodangust kõrgharidusse kaks korda vähem ressursse kui näiteks Soome. Teaduse rahastamises jääme teiste Euroopa Liidu maade tasemest kolm kuni seitse korda maha." Tuletaks lugejatele meelde, et mõlema näitaja poolest jäävad Euroopa Liidu riigid pika puuga Ameerika Ühendriikidest maha. Sellest samast riigist, kus tänu globaliseerumisele ja/või uus-liberalismile ja/või neokonservatiivsusele "kuulub ühele protsendile elanikkonnast 35 protsenti kogu rikkusest". Mis siis millega seotud on ja mida me täpselt tahame?
Lugupeetud TLÜ kasvatusteaduskonna doktorant Katrin Aava, enne kui hakkad majandusalal sõna võtma, tee endale selgeks mõned põhitõed:
1) majandusinimesed kasutavad sõnade neo ja ultra ning liberaalsus ja konservatiivsus ühendeid mitte intellektuaalsete sõimusõnadena vaid ühiskonnafilosoofiliste terminitena, ja sellistena on neil tähendused, mis üksteisest erinevad.
2) majandusteaduses, kuigi olemuselt ühiskonnateadus, armastatakse toetuda faktidele ja loogilisele argumentatsioonile. Erinevaid uurimusi, statistilist analüüsi on leida piisavalt, seega on kombeks neid oma faktide tõestuseks ka esitada.
Enne järgmist artiklit võiks Aava (ja miks mitte kõik arvamuslugude kirjutajad) läbi mõelda:
1) mida nad öelda tahavad,
2) miks nad seda ütlevad ja
3) miks see, mis nad ütlevad õige on
Seni endisalt ultra-neo-liberaalne,
Raiko
Ma olen ajapikku taibanud, et humanitaar-inimese jaoks on neo-liberaalsus lihtsalt üks sõimusõna, mida saab kasutada kõige kohta, mis tundub halb, sõltumata selle olemusest. Selline lähenemine on küll mõneti segadust-tekitav ja minu arvates tugevalt taunitav, aga keskendun tänases sissekandes pigem Aava argumentatsioonile.
Ma olen ikka arvanud, et hea ajakirjanduse ja ka hea arvamusloo juurde käib põhjendatud argumentatsioon ja väidetele tõestusmaterjali pakkumine. Kui Aava väidab, et "Globaliseerumine toob kaasa enneolematu ebavõrdsuse," siis võiks ehk pakkuda ka veidi faktimaterjali. Erinevad uuringud näitavad vastupidist: 1) vaesemad riigid võidavad globaliseerumisest rohkem ja 2) globaliseerumise käigus maailma rikkuse ebavõrdsus väheneb. Mõningast analüüsi antud teemal võib leida siit.
Sellise bluffiva avaldusega on eriti halb välja tulla siis, kui artikli lõpu poole tahad tuua näideteks Taiwani, Lõuna-Korea, Singapuri, Iirimaa ja Soome, mis on kõik ühed maailma kõige globaliseeruvamad riigid üldse.
Samuti kurdab Aava, et "Eesti eraldab sisemajanduse kogutoodangust kõrgharidusse kaks korda vähem ressursse kui näiteks Soome. Teaduse rahastamises jääme teiste Euroopa Liidu maade tasemest kolm kuni seitse korda maha." Tuletaks lugejatele meelde, et mõlema näitaja poolest jäävad Euroopa Liidu riigid pika puuga Ameerika Ühendriikidest maha. Sellest samast riigist, kus tänu globaliseerumisele ja/või uus-liberalismile ja/või neokonservatiivsusele "kuulub ühele protsendile elanikkonnast 35 protsenti kogu rikkusest". Mis siis millega seotud on ja mida me täpselt tahame?
Lugupeetud TLÜ kasvatusteaduskonna doktorant Katrin Aava, enne kui hakkad majandusalal sõna võtma, tee endale selgeks mõned põhitõed:
1) majandusinimesed kasutavad sõnade neo ja ultra ning liberaalsus ja konservatiivsus ühendeid mitte intellektuaalsete sõimusõnadena vaid ühiskonnafilosoofiliste terminitena, ja sellistena on neil tähendused, mis üksteisest erinevad.
2) majandusteaduses, kuigi olemuselt ühiskonnateadus, armastatakse toetuda faktidele ja loogilisele argumentatsioonile. Erinevaid uurimusi, statistilist analüüsi on leida piisavalt, seega on kombeks neid oma faktide tõestuseks ka esitada.
Enne järgmist artiklit võiks Aava (ja miks mitte kõik arvamuslugude kirjutajad) läbi mõelda:
1) mida nad öelda tahavad,
2) miks nad seda ütlevad ja
3) miks see, mis nad ütlevad õige on
Seni endisalt ultra-neo-liberaalne,
Raiko
Thursday, April 06, 2006
You just don't do that
BBC reports:
Hamas officials say Israeli police have detained a cabinet minister from the new Hamas-led Palestinian government. Khaled Abu Arafa, minister of Jerusalem affairs, was arrested on the outskirts of East Jerusalem, the officials said.
The French news agency AFP says Mr Arafa was detained at a checkpoint at the entrance to al-Azaria, a suburb of East Jerusalem.
In a democratic world you don't just arrest other countries democratically elected leaders. What kind of peace or co-operation can Isreal expect from people whose choices it doesn't accept and whose right for self-determination it violates?!
The world denounces Palestine and cuts its aid because Hamas rejects Isreal's legitimacy, but doesnt Isreal do the same about Palestine? It was a good step to pull out from Gaza, but pretty pointless if the government is not even given an opportunity to set up a functional state.
Hamas officials say Israeli police have detained a cabinet minister from the new Hamas-led Palestinian government. Khaled Abu Arafa, minister of Jerusalem affairs, was arrested on the outskirts of East Jerusalem, the officials said.
The French news agency AFP says Mr Arafa was detained at a checkpoint at the entrance to al-Azaria, a suburb of East Jerusalem.
In a democratic world you don't just arrest other countries democratically elected leaders. What kind of peace or co-operation can Isreal expect from people whose choices it doesn't accept and whose right for self-determination it violates?!
The world denounces Palestine and cuts its aid because Hamas rejects Isreal's legitimacy, but doesnt Isreal do the same about Palestine? It was a good step to pull out from Gaza, but pretty pointless if the government is not even given an opportunity to set up a functional state.
Monday, April 03, 2006
Kuidas Falcki mehed meile jälle tünga tegid
Vahest mul on tunne, et kui Falcki ei oleks, peaks Äripäev ta välja mõtlema. Millest nad muidu kirjutaks. Täna sai 4 lehekülge ära täidetud.
Täna siis sellest, et Falck olla Tallinna linna parkimisteenuse hanke enda näo järgi korraldanud ja täiesti eba-ausalt tasku pistnud. Hange sai kohe nii ära timmitud, et osaleda suutsid ainult Soome parkimisfirma, Eesti turvafirma ja Eesti mobiilioperaator.
Sellises eba-ausas konkurentsis tegi Falck pakkumise, mis on linnale vähemalt 8 miljonit krooni kasulikum kui paremuselt teine pakkumine, arvuta kuidas tahad. Aga kuna Falck esitas pakkumises nõutud numbrid ebastandardsel kujul, siis oleks saanud Falcki pakkumise tühistada. Linn aga tunnistas Falcki pakkumise hoopis parimaks. Ju ikka sellepärast, et Falckile magus pirukas kätte mängida. Sest selge on ju see, et kui tegemist ei oleks tellimustööga, oleks iga linna-ametnik valinud 8 miljonit krooni kallima kogemusteta teenusepakkuja.
Asja mõjutas tõenäoliselt ka Urmas Sõõrumaa isiklikult. Tegemist on ju ometigi 0,7%-ga Falck Balticsi aastakäibest.
Kallis Raimo Ülavere. Vasta nüüd palun ausalt kahele küsimusele:
1) Kas sa mõtlesid selle loo tõesti täiesti ise välja või aitas natukene keegi põhja-poolt mõelda ka?
2) Kas sinu arvates on tegemist sellise õiglase, mõlema poole argumente võrdselt kajastava looga, või plaanisidki siukest ära-panemise värki teha?
Täna siis sellest, et Falck olla Tallinna linna parkimisteenuse hanke enda näo järgi korraldanud ja täiesti eba-ausalt tasku pistnud. Hange sai kohe nii ära timmitud, et osaleda suutsid ainult Soome parkimisfirma, Eesti turvafirma ja Eesti mobiilioperaator.
Sellises eba-ausas konkurentsis tegi Falck pakkumise, mis on linnale vähemalt 8 miljonit krooni kasulikum kui paremuselt teine pakkumine, arvuta kuidas tahad. Aga kuna Falck esitas pakkumises nõutud numbrid ebastandardsel kujul, siis oleks saanud Falcki pakkumise tühistada. Linn aga tunnistas Falcki pakkumise hoopis parimaks. Ju ikka sellepärast, et Falckile magus pirukas kätte mängida. Sest selge on ju see, et kui tegemist ei oleks tellimustööga, oleks iga linna-ametnik valinud 8 miljonit krooni kallima kogemusteta teenusepakkuja.
Asja mõjutas tõenäoliselt ka Urmas Sõõrumaa isiklikult. Tegemist on ju ometigi 0,7%-ga Falck Balticsi aastakäibest.
Kallis Raimo Ülavere. Vasta nüüd palun ausalt kahele küsimusele:
1) Kas sa mõtlesid selle loo tõesti täiesti ise välja või aitas natukene keegi põhja-poolt mõelda ka?
2) Kas sinu arvates on tegemist sellise õiglase, mõlema poole argumente võrdselt kajastava looga, või plaanisidki siukest ära-panemise värki teha?
Subscribe to:
Posts (Atom)
