Reproduktiivmeditsiini ümarlaud

Reedel toimus Arengufondis ümarlaud, kus arutati võimalusi edendada ühiselt Eesti viljatusravi-kliinikute ja biotehnoloogia ettevõtete (konkreetsemalt oli küll juttu Asper Biotechist) eksporti.
Meelde jäid Jaanus Pikani sõnavõtt sellest, kuidas Rootsis on ravimiteenuste ekspordile kaasa aidanud suur sisserännanute arv. Immigrantide kontakte ära kasutades on loodud sidemed arengumaades, kuhu pakutakse Rootsi kvaliteediga raviteenust. Ka Indrek Kask Asperist rõhutas väliskontaktide olulisust teadmismahuka tootmise käivitamisel.
Eesti kogemusest rääkides selgus aga, et üks projekt Vene klientide Eestisse viljatusravile kutsumiseks jäi katki selle pärast, et kliendid ei saanud Eesti viisat. Sellest kuuldes tekkis küll tahtmine tsiteerida klassikuid: "Tule taevas appi!"
Võiks ikka muude majanduse päästmise plaanide seas ära otsustada, et kui me oleme avatud kapitalile ja kaupadele, aga mitte inimestele, siis ei saa me ka kunagi riigiks, mille tugevus on inimeste ajudega loodud väärtusel.

Edward Hugh avalik kiri Eestimaa rahvastele

Tavaliselt ei blogi küll 2 korda päevas, aga üks põhjalikumaid (ja negatiivsemaid) Baltikumi majanduse jälgijaid ja analüüsijaid Edward Hugh on A Fistful of Euros blogis avaldanud järjekordse depressiivse visiooni Eesti majandusest pealkirja all: "Why You Need Devaluation - An Open Letter To The People Of Estonia". Lugege ja mõelge! Lugege ka kommentaare, seal läheb arutelu edasi.

Edward Hugh erineb paljudest majandusanalüütikutest selle poolest, et peab väga oluliseks demograafia rolli majanduse arengute prognoosimisel. Seda eriti Ida-Euroopas, kus viimastel kümnenditel on muutused olnud väga kiired.
Edwardi prognoos Eesti tulevikku on karm: kasvumootoriks olnud sisetarbimine on kokku kukkunud, tööpuudus suureneb, eksport on väga keeruline, kuna kõrge palgakasv ja euroga fikseeritud kurss on hävitanud meie konkurentsivõime. Isegi kui meie konkurentsivõime läbi palkade langetamise (mis on senini olnud liiga aeglane) taastub, võib siis juba olla liiga hilja, sest "kaotatud" aastate jooksul on praeguse iibe juures talumatult suureks muutunud ülalpeetavate suhe töö-ealistesse:

"when the recovery does come, if the Baltic countries are still stuck struggling with their pegs, the additional haemorrage out will be in young people looking for money to send home to their ageing and impoverished relatives, thus giving the whole demographic thing another turn of the screw."

Tervet artiklit lugedes näete, et selline arvamus on Edwardil ka faktide ja analüüsiga üsna hästi põhjendatud. Üsna mõtlemapanev lugemine.

Läti-hirm Eestis

Eelmisel nädalal rääkisin ühe lätlasest sõbraga, kes oli väga kohkunud Eestis levinud Läti-hirmust. Olles veetnud 3 päeva Tallinnas, jäi tal mulje, nagu oleks ta pärit kollatõvve-katku nakatunud, allpool vaesuspiiri elavast riigist.
Kõigepealt läks ta panka arveldusarvet avama. Nii kui teller kuulis, et tegemist lätlasega, tuli tal silmi kaastundev pilk ja ta hakkas uurima, kui halb ikka lätis elu on ja kas mu sõber ikka saab seal hakkama. Seejärel oli tal vaja teha mõned tööintervjuud, kus tuli ka alati esimesed 5 minutit murelikele tööotsijatele seletada, et Lätis veel inimesed nälga ega kollatõppe massiliselt ei sure.

Aga mis teha, kui meil hetkel suurimaks rõõmuks see, et Lätlastel läheb veel harvemini. Hoopis mu sõbral võinuks rohkem viisakust olla - ise tuleb külla ja kohe hakkab meie iluseid kujutelmi purustama.

Esimesed valguskiired maailma-majanduses?!

Danske Banki viimases Business Cycle Monitoris on juhitud tähelepanu esimestele positiivsetele märkidele globaalses majanduses:

Overall signs of a bottom in the global industrial cycle have continued in the February indicators. China has been leading the way showing a further rise in PMI and the US managed to eke out a small rise in ISM – despite declines in some regional surveys. In Europe data have been more mixed, with manufacturing PMI falling in both Euroland and the UK. OECD's leading indicators are showing signs of bottoming out in most regions and a stabilisation in commodity prices and the Baltic Freight Index offers further evidence for stabilisation in manufacturing production.
...
Going forward we continue to look for a further rise in leading indicators as the inventory draw down comes to an end and the massive stimuli worldwide starts to kick in. We expect the rise to be strongest in Asia and the US, while European indicators will likely show a more muted increase."

Need kolmetähelised lühendid tähendavad erinevaid majandususaldusindekseid (business confidence indicators) ja on tihti kõige kiiremad indikaatorid majanduskeskkonna muutumisest. Arvestades nende indikaatorite madalat taset, näitavad täheldatud positiivsed muutused küll kõigest seda, et majandus jätkab langemist, kuid aeglasemalt kui enne. Aga asi seegi.

Enne kui positiivsed arengud Ameerikast läbi Euroopa meieni jõuavad läheb aga paraku veel kaua aega - Eesti majandususaldusindeks kukkus veebruaris kolinal kõigi aegade madalamale tasemele.

Aarne Üksküla ei taha preemiaks saadud miljonit!

Tänane Postimees kirjutab, et esmaspäeval kultuuritegelaste elutööpreemiad saanud Aarne Üksküla ja Arvo Pärt kinkisid preemiaks saadud miljon krooni heategevuseks. Üksküla kommenteerib:

«Miljon, eks ole, oli see ju? See oli minu jaoks midagi hirmsat, sest ma mitte ei vihka raha, vaid ma kardan... mulle ei meeldi, kui mul on rohkem raha, kui ma vajan seda.»

Tegemist kindlasti kummardust vääriva žestiga kahe sümpaatse ja Eesti kultuuri edendanud vanahärra poolt. Samas, kui preemia laureaadid ei vaja seda raha, siis miks seda üldse jagada? Kas riik peaks olema solvunud, et raskel ajal välja käidud preemiaraha ei taheta vastugi võtta? Mis on üldse elutööpreemiaga kaasas käiva rahasumma eesmärk?

Ehk oleks mõistlikum anda laureaatidele miljon krooni asemel eripension. Statistikaameti andmetele tuginedes on tänastel laureaatidel jäänud veel keskmiselt 9,3 aastat elada. Seega võiks hirmutava miljon krooni asemel anda neile parem 9 000 krooni kuus. Riigi jaoks kulu sama, aga laureaatidele aga ehk lihtsam koorem kanda.

Kas Tallinn peaks Admiraliteedi basseini ala tagasi ostma?

Eelmisel nädalal tuli uudis, et Tallinna Admiraliteedi basseini äärsete kinnistute omanikud Ühendatud Kapital ja Skanska EMV taotlevad taas Tallinnalt pikendust, kuna ei suuda suurarendusele finantseerijat leida.
Tegemist on kinnistutega, mis asuvad Admiraliteedi basseini otsas ja kuhu on planeeritud ehitada suures koguses kortereid (ca 1000), büroosid ja kaubanduspindu. Tegemist on olulise piirkonnaga linna arendamisel, kuna likvideerib koleda tühermaa vanalinna ja sadama vahel. Maa-ala müüdi Ühendatud Kapitalile 2000. aasta suvel 100 miljoni krooniga, müügitingimused nõudsid ehituse algust 9 kuud peale detailplaneeringu kehtestamist. Planeering kehtestati 2006. aasta 1. novembril, kuid 2008. aastal anti arendajatele ehitusega alustamiseks ajapikendust. Nüüd on ka see aeg otsa saanud.

Kui maatüki erastamise hetkel peeti oluliseks, et piirkonda hakataks kiiresti arendama, tunduks loogiline, et sellest nõudmisest ei taganeta. Kui arendaja ei suuda oma ülesandeid täita, tuleb lugeda leping lõppenuks ja kinnistu tagasi osta. 100 miljonit krooni on ka tänases seisus üsna odav hind selle kinnistu eest - tõenäoliselt õnnestuks leida uus ostja, kes nõus ka ehitusega õige-aegselt algust tegema. Selline lahendus oleks ka õiglane teiste arendajate suhtes, kes maa-ala oksjonil osalesid ja arvestasid kohustusega kinnistut õige-aegselt arendama hakata. Viidata finantskeskkonna halvenemisele pole eriti pädev, kuna lepingu mõte oligi ju see risk panna ettevõtte kanda - kui vahepeal finantskeskkond võrreldes 2000. aastaga oluliselt paranes, siis ei kavatsenud ju Ühinenud Kapital linnale raha juurde maksta väliskeskkonna paranemise tõttu.

Teisalt jälle on Ühendatud Kapital teinud kinnistu arendamises ära suure töö - koostatud on detailplaneering, mille kontseptsiooni töötas välja valdkonna juhtivaid ettevõtteid maailmas - Chapman Taylor. Tänaseks on olemas hoonete idee-lahendused, mis on leidnud heakskiitu kõigis vajalikes instantsides. Admiraliteedi ala arendusprojekti direktoriks on Heiki Kivimaa, kes oma soovi linnaruumi ilmestada on tõestanud Rotermanni Kvartali projektijuhina. Kõik see annab alust uskuda, et Ühendatud Kapital plaanib piirkonna välja arendada Tallinnale vastuvõetavalt, ehkki mõningase viivitusega. Uue konkursi puhul võib küll leida arendaja, kes hakkab tööga kiiremini peale, kuid teadmata on alustatava arenduse kvaliteet. Samuti ei taga ehitusega varem alustamine ju ehituse varasemast valmimist.

Nii ongi linnavalitsus justkui keerulises seisus. Kuigi olen veendunud, et ehitustähtaega pikendatakse, tuleks linnavalitsusel (ja teiste võimuorganitel) tõsiselt edaspidi mõelda erastamislepingutesse pandavate tingimuste mõttekust. Piiravad tingimused, mida ellu viia ei suudeta või taheta on kahjulikud nii erastajale kui ka konkreetse projekti arendamisele.

Mobile Peer Awards - Fortumo siiski ei võitnud

Eelmisel nädalal kirjutasin, et Tartu firma Fortumo osaleb prestiižika Mobile Peer Awardsi finaalis. Nüüd on võitjad selgunud ja Fortumo nende hulgas paraku ei ole. Parimateks ja lootusandvamateks ettevõteteks mobiilinduse vallas erinevates kategooriates valiti:
Babajob.com - mobiiltelefoni abil töötav tööotsimis-sait Indias.
Orbster - Saksa firma, mis teeb GPS-põhiseid real-life mänge.
Fring - mis paneb Skype'i, MSN'i, Google Talk'i jm. mobiilile.
PopCatcher - Rootsis arendatud applikatsioon, mis lindistab raadiost lugusid (eh??)
Unkasoft - lahendus, mis paneb reklaami alla-laetavatele mobiilimängudele.

Ainult firmade kirjelduste põhjal on raske mingeid järeldusi teha - eks kohapeal omasid olulist mõju ka firmade presentatsioonid. Meeldiv on see, et firmad on väga erinevatest riikidest, mis näitab, et innovatsioon on siiski globaalne. Ja õnnitlused Fortumole, et ka Eesti sellisesse seltskonda pääses!

SKP langused kogu maailmas

Pärast mõtisklemist Baltiriikide majanduslanguste kohta, on huvitav tõdeda, et me ei ole üksi. Eelmisel nädalal avaldasid oma IV kvartali SKP numbrid ka Saksamaa ja Jaapan, kus numbrid olid pea sama kurvad.
Saksamaa majandus langes kvartaliga 2.1%. Sellega võrreldes on ju Leedu -2.4% täitsa OK.
Veelgi suurem uudis tuli, kui Jaapan teatas lausa 3.3% majanduslangusest neljandas kvartalis (NB! kõik numbrid on siin kvartaalsed võrdlused). Sellega võrreldes pole enam ka Eesti - 4.2% väga kohutav.
On ju Saksamaa ja Jaapan ühed maailma suuremad majandused, rikkad ja võimsad riigid. Samuti polnud neis riikides viimastel aastatel suurt kinnisvara- ja tarbimisbuumi, mille lõhkemine majandust halvanuks. Vastupidi - tarbimine ja laenukasv oli madal, kaubandusbilanss positiivne. Neist räägiti kui riikidest, kes on kõige paremini valmis globaalseks majanduskriisiks tänu oma kainele mõistusele headel aastatel.
Nüüd selgub aga, et ka ekspordile keskendumine ei aita. Mõlemad riikide majanduslangus on tingitud just tööstuse aeglustumisest seoses eksporditurgude kokku kukkumisega. Jaapanis langes kaupade väljavedu IV kvartalis lausa 13.9%. Üha enam selgub, et globaalses majanduskriisis ei pääse keegi ja säästmine buumi ajal ei ole kedagi aidanud.
Kuna Jaapan pole ka varasematel aastatel kiire kasvuga hiilanud, siis on viimaste kvartalite langus viinud riigi majanduse tasemele, kus see oli 2005.a IV kvartalis. Sellega võrreldes on meil ju lausa hästi - oleme kukkunud kõigest 2006.a. II kvartali tasemele.

Tartu Maratonil 2333. koht

Selle aasta Tartu Maraton on nüüd seljataga. Üldiselt jäin tulemusega rahule, ajaks kujunes 5:27 (stardijoonest mõõdetud neto-aeg 5:24). Koht oli 2333 ehk võistlejaterivi üsna keskel.
Silja Spordis määritud suusad olid igati tasemel - aitäh määrdetiimile.
Eks ta üsna väsitav oli - juba aastaid pole nii pikka pingutust ette võtnud, aga kokkuvõttes ikka hea meel, et lõpuni vastu pidasin. Eks järgmisel aastal jõuab tulemust parandada.
Keda täpsemalt huvitab saab lugeda meie sõpruskonna spordiblogist, millel veel nime pole.

Q4 Eesti SKP -9,4%; tööpuudus 7,6%

Täna avaldas Eesti statistika-amet IV kvartali SKP kasvu ja tööpuuduse numbrid.

SKP kahanemine oli hirmuäratav -9,4% võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga ja -4,2% võrreldes III kvartaliga (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud). Mõlemad numbrid on üsna kohtuvad. Alates 2008.a. I kvartalist on Eesti majanduskasv olnud negatiivne -0.9...-1.5% kvartalis, nüüd kukuti 4.2% peale. Samuti näeb number kurb välja võrreldes naaberriikidega - Leedu kvartaalne kukkumine oli miinus 2.4%. Läti kohta info puudub, kuid arvestades, et aastane kasv kukkus Lätis -4.2% pealt III kvartalis -10.5% peale IV kvartalis, siis on meie kukkumine -3.5% pealt -9.4%-le üsna samast klassist. Ja Läti pidi ju puhta p***** olema!

Tööpuudus suurenes IV kvartalis 6.2% pealt 7.6%-ni, lisandus 9 600 töötut. Erinevalt eelmisest kvartalist vähenes nüüd ka tööga hõivatute arv - 8 000 inimese võrra. Drastilised vähendamised toimusid töötlevas tööstuses: -14 500 ja ehituses: -8 000 inimest. Huvitaval kombel näitasid suurt tõusu Hulgi ja jaekaubandus (+12 900) ja haridus (+8 7000).

Samas on tähelepanuväärne, et viimase 12 aasta jooksul pole kordagi olnud inimestel olnud nii suurt töötahet - tervelt 67.7% 15-74 aastastest inimestest on tööturul, kas tööga hõivatuna või tööd otsivana.

Eesti start-up Fortumo Mobile Peer Awardsi finaalis

Hiljuti kirjutas Mobile Monday Estonia blog, et kaks Eesti start-up'i - Nutiteq ja Fortumo, on registreerunud Mobile Peer Awardsile. Mobile Peer Awards on rahvusvaheline uute mobiilitehnoloogia lahendusi pakkuvate ettevõtete võistlus, mis ise peab ennast üheks olulisemaks valdkonna ürituseks üldse. Nagu võib näha ka MoMo Estonia kodulehelt, ei ole Nutiteqil oma idee presenteerimine just tugevamaid külgi ja nii jäi neile ka ürituse finaaliuks suletuks. Seda tähelepanuväärsem on aga Fortumo jõudmine 20 rahvusvahelise firma hulka, kes esitavad oma ettevõtet 16. veebruaril Barcelonas!

Fortumo on ise-enesest Tartu firma Mobi poolt arendatud teenus "My M-Business", mis nüüd on tõstetud uude spin-off firmasse. Teenuse sisuks on pakkuda lihtsatele inimestele võimalust seada 5 minutiga üles ise-enda tasuline sms-teenus. Selleks võib olla siis mingi muu teenuse müük sms'i kaudu või mingi tarbijamäng või muu suhteliselt lihtne vidin.
Koostöös mobiilioperaatoritega on teenus täna toimiv 13 eri riigis. Seda võimalust on kasutanud 15 953 teenusepakkujat, kes on loonud kokku 44 252 sms-teenust. Teenus (sms-lahenduse loomine ja ülesseadmine) on tasuta, Fortumo võtab teatud protsendi sms'i hinnast. Joonisel on selleks protsendiks märgitud >2% ja operatoorite osaks 40-45%. Teenust looma hakates on aga näha, et see sõltub suuresti riigist ja sms'i hinnast, aga ca. 50-60% läheb üldiselt Fortumo ja telekomide vahel jagamisele (Rumeenias, Hiinas ja Malaisias võetakse lausa 70% käest). Fortumo osa on seejuures nähtavasti suhteliselt väike.

Tegu pole küll väga uue ettevõttega, aga siiski hea näitega, et ka majanduskriisi ajal tegeletakse Eestis ettevõtmistega, mis omavad suurt ekspordi-potentsiaali. Ja Mobile Peer Awards on tunnustuseks, et tegu pole lihtsalt mõne Lääne ärimudeli kopimisega, vaid teenusega, mis on huvipakkuv ka rahvusvahelises kontekstis. Hea töö!

Mobile Peer Awardsi lehel on üleval ka teiste finalistide videotutvustused. Minu lemmikud:
ShopSavvy - mobiilipõhine hinnavõrdlussüsteem, mis saab info toote ribakoodist tehtud fotost. Tõeliselt leidlik mobiiltelefoni võimaluste integreerimine - foto, internet, positsioneerimine.
aka-aki - parim tutvustusvideo.
Tõenäoliselt on äriliselt parimad projektid hoopis mõned B-2-B lahendused, aga need pole lihtsalt nii coolid.

Kulude kärpimine on-line meedias

Täna supsatas postkasti igapäevane Baltic Business News viie tähtsama uudise kokkuvõte:


Tundub, et ka nemad proovivad kulusid kokku hoida ja toodangu mahtu vähendada.

Lennufirmad Baltikumis

Leedu lennufirma flyLAL läks paar nädalat tagasi pankrotti. Leedu riik ei olnud nõus raskustes ettevõtet ka 1 liti eest üle võtma. SAS on samuti raskes seisus, koondab inimesi, müüb (või annab tasuta ära) osalusi tütarettevõtetes. Estonian Air on olnud probleemides juba kuid. Siiani püsiti veel SASi rahasüstide toel, aga nüüd soovivad nemadki ettevõttest välja saada. Lennundusameti eksjuht Toomas Peterson arvab, et Estonian Air ei ole kellelegi huvipakkuv. Ettevõtte sulgemine lähiajal ilma valitsuse toeta tundub üsna reaalne.

Aga oma 47% osaluse lätlaste AirBalticus müüs SAS 14 millioni lati (€20m, 313MEEK) eest. See teeb kogu ettevõtte väärtuseks 42 miljonit Eurot ehk 663 miljonit krooni. Umbes sama palju on täna väärt Eesti suurim ehitusfirma Merko. Ostjaks on ettevõtte tegevjuht Bertolt Flick.

Pikalt on räägitud, et AirBaltic saab avada nii palju rahvusvahelisi liine tänu Läti valitsuse toele. Estonian Air samas tegutseb puhtalt äriloogika järgi, mis tähendab vähem otselende ja tihedamat ühendust Kopenhaageniga, kust saab mujale ümber istuda.
Ise-enesest on võimalik riikliku dumpinguga ju paljugi korda saata. Aga see tuleb üldjuhul kohe välja kui ajad lähevad raskeks ja riik enam majanduslikult mõttetule tegevusele peale maksta ei suuda. Seega on hämmastav, et turu halvenedes on kahe naaberriigi "kommertsiaalsetel alustel" tegutsenud lennufirmad käpuli aga AirBaltic on väärt 42 miljonit Eurot.

Midagi peavad lätlased olema siin ikkagi õigemini teinud kui meie+SAS. Äkki sobiks Estonian Airi uueks osanikuks hoopis Air Baltic?

Arctic Start-up Evening Tallinnas

Eelmisel nädalal toimus Tallinnas, Von Krahli baaris Arctic Start-up Evening. Tegemist on üsna omanäolise üritusega - õhtul kell 6 kogunevad asjast huvitatud inimesed baari kokku ja joovad õlut. Lava peal tutvustavad ennast neli uut ettevõtet (Scred, Edicy, Snoobi, Nutiteq), hiljem arutab diskussioonipaneel (Tamkivi, Martinson, Taneli Tikka) VC-majandusest ja start-up'ide olukorrast.
Üritus oli tasuta ja seda reklaamiti pea-aegu ainult korraldajate sotsiaalses võrgustikus (blogid, facebook jne.) Vaatamata (või pigem tänu) sellele tulid kohale inimesed kogu Eesti tehnoloogiapõhiste start-upidega tegelevalt maastikult. Rahva hulk ja huvitavate organisatsioonide/inimeste esindatus oli märksa tugevam, kui samasuguse suunitlusega EASi, Connect Estonia või Tehnopoli korraldatud üritustel.
Ettekannete järel ja vahepeal sai juua õlut ja arutada teiste kohalviibijatega industry-trende.
Väga huvitav üritus! Tänud korraldajatele ja jõudu uute ürituste korraldamisel.

Stasticians please help - is situation in Lithuania awful or excellent?

Today Lithuania reported its 4th quarter 2008 GDP growth flash estimate. The first of the Baltic countries to do so.
Lithuanian Department of Statistics reports that in IV quarter 2008, against III quarter 2008, seasonally and working day adjusted, GDP decreased by 2.4 per cent.
-2.4% q-o-q?! Wow, that's bad! Taking into account that Lithuania was until Q3 considered the best of the Baltics States. Their economy had been growing all the way until Q3 2008 (whereas Latvia has been in the negative territory since Q4 2007 and Estonia since the beginning of 2008). To put the figure into perspective, Estonia's economy has not fallen by more than 1% in any single quarter during the recession.

But then the Lithuanian Department of Statistics adds: After random fluctuations have been eliminated, the GDP fell by 0,2% q-o-q!

What "random fluctuations"?! I don't understand anything! Is the economy quite OK, or in very steep decline?

Kuidas suurendada avaliku sektori tootlikkust

Viimasel nädalal olen pidanud tegelema kahe mõttetu probleemiga.
Esiteks esitasin hiljuti Kinasera EASi eeluuringu aruande, mille raames saime veidi alla 300 000 krooni toetust. Aruandluse raames tuli esitada tööjõukulude arvestuse tabel ja näidata pangas vastavad maksekorraldused. Tegin ilusa Exceli, kus arvutasin valemitega erinevad read välja ja summerisin kokku. Selgus aga, et raamatupidaja oli makseid arvestades arvutanud iga väljamakse (netopalk, tulumaks, sotsmaks, töötuskindlustus, jne.) eraldi ja ümardanud selle krooni täpsuseks. Kokku tuli väljamaksete ja minu exceli vahe 2 krooni. Selle kohta tuli ka EASilt kohe käsk viga parandada ja tabel ümber teha.
Teiseks sain kirja Tartu Maakohtu Registriosakonnalt, mis teatas, et Kinasera 2007.a. aruandes ei ole lisas esitatud müügitulu jaotus vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) neljandale tasemele. Sealjuures oli Kinasera müügitulu 2007.a. vaid 28 tuhat krooni ning ettevõtte põhitegevusala EMTAK kood oli aruande alguses märgitud.

Mõlemal juhul käitusid vastava ametkonna inimesed ettenähtud reeglite järgi ning suhtlesid minuga viisakalt ja abivalmilt. Siiski kulutasime kokku vast ca 2 tundi aega, et viga kirjeldada, seda mulle selgitada, mul vastavad parandused sisse viia ning uuesti allkirjastada ja esitada. Ning kasu sellest ei saanud nähtavasti keegi.
Ma ei kuulu nende inimeste hulka, kes arvavad, et bürokraatia on paha ja igale juhtumile peaks lähenema paindlikult. Vastupidi, usun, et selged reeglid ja täpsed vastutuspiirid teevad töö lõppkokkuvõttes kiiremaks ja efektiivsemaks. Samas võivad ju ka reeglid olla mõnevõrra paindlikud.
Näiteks audiitorfirmad rakendavad sarnases olukorras olulisuse printsiipi. Kokku lepitakse mingi määr, millest allapoole ei hakata veaga tegelema.
Olulisuse määra võiks rakendada ka avalikus sektoris. Esimese näite puhul näiteks lepitaks kokku, et kui erinevus dokumentides on alla 1000 krooni, määratakse EASi väljamakse madalama esitatud summa alusel ja kliendi käest lisainfot ei küsita.
Teisel juhul võiks samuti sead alampiiri, millest väiksema käibe puhul loetakse automaatselt käive põhitegevusalaks (kui firma pole ise teistsugust infot esitanud). Alla auditeerimispiiri jäävate ettevõtete puhul ei ole ju nagunii mingit kontrolli, mis infot registrile on esitatud. Samuti võiks kaaluda väikeste ettevõtete puhul üldse majandus-aasta aruannete miinimumnõuete vähendamist. Täna peavad kõik ettevõtted koostama aruande samade nõuete alusel, mis ühe omanikuga väike-ettevõtete puhul on suhteliselt koormav ja kasutu.
Seega võimaldaks olulisuse piiri sisseseadmine suurendada nii avaliku- kui erasektori efektiivsust ja tõstaks sellega majanduse konkurentsivõimet.

Miina Härma Gümnaasium on joomla?!

Google teab:

Haridusreform kohtusaalist

Täna kirjutab Päevaleht, et Riigikohus on otsustanud, et ainus alus õpilaste gümnaasiumisse võtmiseks saab olla põhikooli lõputunnistuse hinnete keskmine. Nagu ka artiklis kirjutatakse, on selline otsus jabur - tänu koolide väga erinevale tasemele Eestis, ei näita põhikooli lõpuhinded midagi. Õnneks lubab haridusminister Lukas, et olukorra muudab juba valitsuses heaks kiidetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis annab vabaduse sisseastumistingimusi sätestada koolidele tagasi. Loodame!

Mulle jääb aga mõistetamatuks, miks inimesed selliste teemadega üldse kohtusse pöörduvad. Noh, saad pärast kaht aastat kohtus käimist otsuse, et sul on õigus Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppida. Ja kui sind kolme tundi hilinemise pärast napilt enne lõpetamist koolist välja ei visata, siis saad isegi ihatud institutsiooni diplomi taskusse. Ja ülejäänud elu näevad kõik sinu nime Google'isse toksides, et oled mõttetu isekas bitchija. Head elu Ken Aavik!
Nagu ütles Andy Warhol, "In the future, everybody is famous for 15 minutes"

Sõprade spordiblogi

Kauri, Lauri, Kristiina, Kristi ja minu trenniblogi lugege siit.

Savisaar tahab toetada väike-ettevõtteid

Reedeses Äripäevas esitas Savisaar oma "kava" väike-ettevõtluse toetuseks. Kuna pean ka ennast servast väike-ettevõtjaks, siis tunnen end puudutatult.

Savisaare esimene idee on valitsuse tagasiastumine. Noh, see ei ole nüüd küll otseselt poliitika, mis kohe väike-ettevõtluse õitsema paneks.

"Teiseks peab riik astuma samme selleks, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid kiire ja kohese juurdepääsu krediidiliinile. Vajadusel tuleb leida võimalusi laenata riigi garantii alusel või otse riigi vahenditest. Praegu on väikeettevõtted alarahastatud, järelikult pole olemasolevad rahastamise meetmed ja riiklik tugisüsteem piisavad."

Meil on täna olemas nii EAS kui ka Kredex, mis mõlemad aktiivselt oma toetusi ja laene pakuvad. Hiljuti taotlesin pangast laenu EASi toetusrahade sildfinantseerimiseks ja pank ajas ise välja võimaluse garanteerida seda laenu Kredexi poolt. Arusaamatuks jääb, mida Savisaar teisiti teeks.
Ka kolmas Savisaare idee puudutab laenugarantiisid, et vältida ettevõtete pankrotte. Usun, et kasulikum oleks, kui tänased nelja sõbra ehitusettevõtted pankrotti läheksida ja inimesed hakkaksid mõtlema, kuidas teha uusi ekspordisuutlikke ettevõtteid.

"Neljandaks peab riik leidma rahalised võimalused ja looma süsteemi, mis võimaldaks osta osalusi ettevõtetes, milles nähakse perspektiivi ekspordisuutliku tootmise või teenuse arendamiseks"

Ka selline struktuur on juba olemas, Arengufond nimeks. Selle mõtte algatajaks oli tõepoolest kunagi Savisaar. Miks see mõte siiski halb on, kirjutasin siin ja Jüri Saar kirjutas siin.
Viimaks tahab Savisaar teha riiklikku fondi, mis ostaks ettevõtetelt kokku halvad investeeringud. Ma näen, miks see on hea olemasolevatele ettevõtetele. Aga kindlasti oleks see valus negatiivne impulss majandusele tervikuna. Põhineb ju uute ettevõtete loomine suuresti Schumpeteri kirjeldatud creative destructionil - selleks, et saaks tekkida uus innovatsioon peab laskma vanadel ja ebaõnnestunud ärimudelitel hävida, mitte neid riigi kulul üleval hoida.

Ei saa vist ikka Savisaarest uute ettevõtete sõbralikku poliitikut.