Was Virginia Tech massacre avoidable?

BBC's latest top news is: US college faulted over massacre. :

"Lives might have been saved if Virginia Tech officials had acted sooner after student Cho Seung-hui's first killings, a state report into the shootings says."

I've always been skeptical of analysis of what should have been done. After going through an event moment by moment for 2 months, it is easy so say what could have been done better. However, one must realize the limits set by time, lack of information and a persons ability to process that information. So what is the point of realizing after two months of analysis that if all the doors in the campus would have been locked, people would probably might have been safer? It is as useful to say that if we didn't have Virginia Tech, the Virginia Tech massacre wouldn't have happened, so it was avoidable.
What is even weirder, is that most of the BBC article (aside of the heading and the first sentence cited above) actually talks how the massacre could not have been avoided:

"while a lockdown might have helped protect some students and teachers it would have likely been ineffective in stopping Cho, who "had started on a mission of fulfilling a fantasy of revenge", the report said
"From what we know of his mental state and commitment to action that day, it was likely that he would have acted out his fantasy somewhere on campus or outside it that same day," the report said.
The panel were also mindful of the fact that as a student himself, Cho would have had access to the same warning messages as everyone else and to the campus buildings.
In fact the report concluded that a complete lockdown of all 131 buildings in the Virginia Tech building was not feasible in the time available on the day, and that there was little the university could have done to secure the premises which would have halted Cho's attack.
"There does not seem to be a plausible scenario of a university response to the double homicide that could have prevented the tragedy of considerable magnitude on April 16," the report said."

It seems that even BBC cannot resist catchy headings which have little correlation with the actual content of the article.

The problems with American education

Good analysis of American education system in light of recent polls: see this!

Fresh look at Estonia's Q2 GDP

Catalan economist Edward Hugh has an interesting blogpost about Estonian 2Q economic growth:
BONOBO LAND: Is Estonia Heading For A Soft Landing?
Instead of comparing the Q2 real GDP to that of Q2 of 2006, which gives a healthy growth of 7,3% "consistent with the soft landing scenario" as Estonian Central Bank notes, he compares seasonally adjusted GDP to the previous quarter:

Here it becomes apparent that the Estonian economy probably peaked somewhere between the 3rd quarter of 2005 and the 1st quarter of 2006. But what stands out even more is what happened in Q2 2007 (with a quarterly growth rate of only 0.2% according to my calculations). This is almost - in Baltic economy terms - to grind to a halt. Indeed since the Q1 2007 figures are seasonally corrected, and it is not clear to what extent the "correction" being used is valid during such a sudden slowdown, the deceleration may be more equally distributed over the two quarters than it seems, but still, the drop is real and evident enough.

It is a valid note that Estonian Statistics office haven't released their seasonally adjusted figures yet (they will be available on Sep 10th) so Edward has done the seasonal adjustment himself. However, if his calculations are correct the economic growth in Q2 2007 was worst quarterly growth since 1999.

Tartu I Rulluisumaraton - Ansip 1 : Uri 0

Eile sai siis märk maha saadud Tartu I rulluisumaratonil, sellega võib 50 aasta pärast telekasse saada!
Vaatamata rõvedale vastutuulele poolel distantsil oli tegu siiski toreda üritusega. Saavutatud 94. kohta annab lootust, et ka järgmisel aastal saab esi-sajast startida.
Hinge jääb närima ainult kaotus Ansipile. Laskumisel 25. kilomeetri vahe-ajapunkti olin veel koos peaministri ja Uus Maa juhi Jaanus Laugusega ühes grupis. Kuna loobusin võimalusest arutada eesti majanduspoliitikat kardetud kinnisvarakrahhi valguses, jätkus laskumise lõpus veel jõudu Ansipil eest minna. Pärast vaheajapunkti tuli aga 7,2 km vastutuult. Andruse turvamees pakkus küll lahkelt oma kaitsvat seljatagust, kuid kui tuulele lisandus 1,2 km tõusu sain mina sellise haamri, et isegi ei mäleta, kes või mis must mööda läks. Kontrollisin ainult seda, et tagasi veerema ei hakkaks. Seega läbisin vastutuule otsa 2:11 aeglasemalt kui peaminister. Et Andrusel jaksu jagub näitas ka viimased 5,8 km, kus ta veel 1:57 võrra minust kiirem oli. Tugev mees see meie Andrus.
Aga päeva lõpuks võib rahule jääda - aeg 1:24:46, 94. koht ja väsimus kontides. Järgmiseks aastaks aeg ette sõidetud, on mille nimel trenni teha.
Järgmiseks stardiks Berliini Maraton. 8000 uisutajat korraga rajal - vägev!

Miks venelased teenivad nii vähe?

Olen korduvalt kurtnud hea statistilise analüüsi puudumise üle Eesti meedias. Tänases Päevalehes on selle mõnetiseks korvamiseks Ott Toomet refereerinud enda ja Kristjan-Olari Lepingu uurimustööd rahvuslikest palgaerinevustest Eestis.
Uuringus analüüsitakse statistiliselt eestlaste ja venelaste palgaerinevusi ja jõutakse järeldusele, et venelased teenivad meil 10-15% vähem kui sama soo, vanuse, haridustaseme ja ametikohaga eestlased.

Mis on selle põhjused?
Toomet:

"Kas väiksem palk võiks olla seotud halva eesti keele oskusega? Üllatuslikult on keeleoskuse roll väike. Üle poole venekeelsetest töötajatest arvab, et oskab eesti keelt mingilgi tasemel. Meeste palgas see aga peaaegu ei kajastu, naiste palgas kajastub mõnevõrra rohkem.
...
Ka Ida-Virumaa probleemid ei ole palgaerinevuste põhjuseks. Kõige suurem – isegi 20 protsenti – on sissetulekute vahe hoopis Tallinnas.
...
Üks võimalik seletus on asjaolu, et enamik juhtivaid amtikohti on eestlaste käes. Eesti ettevõttes on tavaline, et kontoris räägitakse eesti ja tsehhis vene keelt. Tööle võetakse väga palju tutvuste kaudu ja sageli eelistatakse endasuguseid inimesi. Eesti- ja venekeelsete tutvusringkonnad on aga suuresti lahus."

Kõik need põhjused on võimalikud, kuid siiski juhiks tähelepanu uurimustöö nõrkusele keele rolli analüüsimisel. Kasutatud küsitlustes oli keele-oskuse kohta ainult üks kriteerium - kas inimene oskab eesti keelt (1) kirjutada ja rääkida, (2) rääkida, (3) saab ainult aru. Kindlasti pole see piisav analüüs inimeste keeleoskuse kohta. Kui minult küsitaks sama vene keele kohta, siis klassifitseeriksin ennast 1. kategooriasse - tööga seoses kirjutan ja räägin vene keelt enam-vähem igal nädalal. Aga kindlasti ei saaks ma konkureerida võrdselt venelastega parimate töökohtade peale Venemaal. Ja seda mitte diskrimineerimise pärast vaid setõttu, et enamik kõrgemaid ametikohti nõuab kohaliku keele oskust kõrgel tasemel.
Seega ei saa ka nõustuda artikli järeldusega, et vene koolidesse eesti õppekeele sisse viimine ei aita kaasa ühiskonna integratsioonile või venelaste tõusule karjääriredelil.

Kui see puudus välja jätta, on tegemist igati põhjaliku ja vajaliku uurimusega (mis erinevalt statistika-ameti analüüsidest on ka netist tasuta kättesaadav). Ka eestlastele on oluline aru saada, et kui 30% meie ühiskonnast on tööjõuturul alaväärtustatud, siis kannatab kogu ühiskond. Majanduslikult eduka riigi eelduseks on oma ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Niipea kui eelistatakse üht inimest teisele tema soo, rassi, rahvuse või suguluse, mitte aga suutlikkuse poolest, on see ressurside raiskamine ja väärtuse hävitamine.
Jään ootama uurimuse versioon kahte, kus oleks käsitletud ka keele rolli palgaerinevustes.

Vanags and Hansen predict more trouble for Latvia

Couple of months ago BICEPS in co-operation with Stockholm School of Economics in Riga published a report on inflation in Latvia. They have brought an interesting yet alarming correlation between Latvian wage growth lagged 15 months and produce price inflation (PPI):

They conclude that as PPI will also carry over to consumer price inflation (CPI), we must expect continous increase in CPI in next year and a half, which is definitely alarming considering the already high inflation in Latvia and the fact that in latest quarter wages rose ca. 33%.
CPI in Baltics (y-o-y):

Wages in Baltics (y-o-y):

These remarks are followed by macro economic theoretical analysis of Latvian inflation and measures taken by the government to cool it. According to my latest information from Latvia the government there has by now decided that they can do pretty much nothing and are just hoping for good luck.
I haven't found any similar research carried out in Estonia, but the situation seems to be very similar but with a 12 month lag. So for the time being the news from statistics departments are becoming more and more interesting reading.


P.S. Morten Hansen was my proffessor in micro and macro economics in SSE Riga and Alfs Vanags evaluated my first attempt of Bachelor thesis giving me 50% (i.e. passing) grade. (i failed the thesis nevertheless).

LR juuni number - inimene kui süsteemi ori

Lõpetasin just juuni kuu Loomingu lugemisega, kus on avaldatud Andrei Hvostovi jutustus Sillamäe elust 60ndatel ja Jaan Krossi mälestused. Mõlemad väärt lugemine. Veel enamgi aga Mihkel Muti arvustus (sisult küll pigem esse) Enn Soosaare Loomingu Raamatukogus ilmunud esseele "Isa ja poeg". Lisaks Soosaare kirjutisele on Mutt vaatluse alla võtnud ka teise hiljuti LR-is ilmunud raamatu - Jugoslaavia sõjakurjategijate protsessist kirjutava Drakulici "Nad ei teeks kärbselegi liiga".
Mõlemat raamatut seob tõdemine, et "totalitaarsete süsteemide võibolla suurim kuritegu inimsuse vastu on see, et need asetasid inimese situatsioooni kus tuli teha koletu valik, kus tuli reeta teisi, et ise elada", nagu kirjeldab Soosaar. Drakulic jõuab Jugoslaavia sõjakurjategijaid analüüsides sama mõtteni teist teed pidi: "Tavalised rahulikud inimesed muutusid korraga kurjategijateks. Kuidas on see võimalik. ... tegu ei olnud psühhopaatidega. Hulluks teeb asja see, et need olid tõepoolest kõige tavalisemad inimesed. ... Kas needsamad inimesed, kes praegu sõjakurjategijate üle kohut mõistavad, poleks ise vastavas situatsioonis samamoodi käitunud?"
Nii jõuabki Mutt oma arutluses kiusatuse teemani. Kui tema arvates on kohtutav olukord "kus tuleb valida kas tapetakse sind või pead ise tapma teisi", siis minu arvates on selline olukord veel suhteliselt inimlik ja mõlemad valikud moraalselt põhjendatavad. Hullud on need olukorrad, kus inimesed oma karjääri või eluõnne nimel on valmis saatma teisi inimesi surma, leides vabanduseks nende inimeste usu, maailmavaate või sobimatuse uude süsteemi.

Intrigeeriv on ka Muti põhjendus relgiooni vajalikkusest:

"Ma ei väsi imestamast mõne oma noorema kolleegi üle, kui nood väidavad, et ei ole vaja religiooni, et saab olla eetiline inimene täiesti ilma selleta. Muidugi saab, aga see tee on ju vähestele. Nemad ise, kes nad nii räägivad , on tugevad vaimuinimused, hingehariduseg ja selgorooga. Aga kas nad ikka ei näe, et enamalt jaolt on imimesed nõrgad, pimedad ja alasti"

Kõige selle peale (aga eelkõige Krossi, Soosaare, jt. memuaare lugedes) on olen ka ise vahel mõelnud - kes oleks mina olnud, kui oleksin üles kasvanud 30 aastat varem? Dissident, mustal turul äritseja, kolhoosi direktor või kompartei aktiivne juhtivtöötaja - raske öelda.

Üliõpilaskondade liit hariduspoliitikast

Mulle jääb pidevalt arusaamatuks Eesti õpilas- ja üliõpilasomavalitsuste liitude tegevus. Üks mu tuttav väitis kunagi, et nende organisatsioonide vajalikkus ühiskonnas seisneb selles, et teatud rahututele noortele antakse võimalus poliitiliste intriigide punumiseks ja sisevõitluste korraldamiseks kohas, kus see kedagi ei puuduta. Et siis pole seda hiljem vaja päris-poliitikas katsetama hakata.
Eelmisel nädalal, aga pisitis üks selline intriigitseja jälle pea välja ja otsustas oma ideid laiema avalikkusega jagada. Nagu ikka, ei eelnenud sellele sisulist analüüsi:

"Kuidas saavutada ühiskonna, teaduse ja tööjõuturu tänastele vajadustele vastavat ja jätkusuutlikku kõrgharidusõpet? Lihtne vastus oleks raha, ja väga palju raha
....
Riiklik rahastus on ja jääb katma suurimat osa Eesti kõrgharidussüsteemi maksumusest, sest nii suurt finantskoormust suudab taluda vaid riik."

Miks? USA-s suudab ju küll era-sektor finantseerida suure osa kõrgharidusest ja tulemused on parimad maailmas. Samuti on erasektor suutnud võtta enda kanda veel suuremad finantskoormused energeetikas, ravimiarenduses, transpordis ja mujal.

"See arusaam on kooskõlas ka põhimõttega, et haridus on avalik hüve. Kui Eesti riik soovib oma ühiskonda ja majandust edendada, on tarvis ka kõrgelt haritud inimesi ning riik peaks olema valmis nende eest ka maksma."

Ma arvan, et eelkõige võidab heast haridusest ikka hariduse saaja ise, kasu ülejäänud ühiskonnale on pigem kaudne. Samuti võiks öelda, et riik peaks kinni maksma ka laste kasvatamise (samuti ju riigile vajalik), aga ka tööl käimise. Kui sa oled selle ühiskonna õnneliku vähemuse hulgas, kelle geenid ja kasvu-keskkond on võimaldanud sul areneda inimeseks, kes suudab omandada kõrghariduse, siis peaks olema piinlik mängida märtrit ja leida, et sa oled riigile kuidagi erakordselt kasulik kodanik, keda riik peaks teiste arvelt abistama.

"Ettevõtlusest tulevat raha saab suureneda läbi valdkondlike sihtfinantseeringute ja rakendusuuringute. Üksikisiku rahaline panus haridusse tuleb kas läbi annetuste või õppemaksude. Annetused on ebaperioodilised ja seega ei saa neid eelarvesse planeerida."

Kas ma saan õigesti aru, et Eesti Üliõpilaskondade Liidul on hariduspoliitika nõunik, kes pole üldse uurinud teiste riikide hariduse rahastamise mudeleid. Ameerika parimatel ülikoolidel tuleb väga märkimisväärne raha eelarvesse nii ettevõtete kui eraisikute annetustest. Samuti on ettevõtted huvitatud varakult pääsemaks ligemale tulevastele töötajatele. MIT ja Stanford on suutnud edukalt raha teenida ka teadustulemuste litsentseerimistasudest. Aga mis kuradi valdkondlikud sihtfinantseeringud ja rakendusuuringud?!
Kui sa internetti kasutada ei viitsi, siis mine tee üks reis Lätti SSE Riga-sse, uuri kuidas selle kooli rahastamine on korraldatud ja kuidas üritatakse erasektorit kaasata. Ameerika mõõtu välja ei anna, aga vähemalt peaks natuke silmaringi laiendama.

Õppemaksud isiklike õpingute eest vähendavad vähemkindlustatute ligipääsu avalikule hüvele.

Siis tuleb mõelda sellele, kuidas nende vähemkindlustatute kindlustunnet suurendada (toetused, riiklikult tagatud laenud, jne), aga mitte tuugalt kinni taguda kõigi üliõpilaste haridus.
Just isikliku panuse suurendamine on Eesti seni liig vähe kasutatud ressurss hariduse rahastamisel. See suurendaks inimeste vastutusttunnet oma valikute suhtes ja samas võimaldaks ka pakkuda paremat haridust. Kindlasti oleks Eestis ruumi ka ühele kvaliteetsele era-ärikoolile - üha enam tekib ühiskonnas inimesi, kes oleks valmis maksma kvaliteetsema hariduse eest, kui mujalt koolides pakutakse. Samuti on meil jätkuvalt puudu just-nimelt ärikooli praktilise suunaga hea majandusharidusega inimestest.
Nii et rohkem raha haridusse küll, aga eelkõige eraraha!

Negative feedback to my blog

When i wanted to post on my blog last week, i received a following message:

"This blog has been locked by Blogger's spam-prevention robots. You will not be able to publish your posts, ...
The ease of creating and updating webpages with Blogger has made it particularly prone to a form of behavior known as link spamming. Blogs engaged in this behavior are called spam blogs, and can be recognized by their irrelevant, repetitive, or nonsensical text..."

But some people just can't read hints, however obvious they are. So i go on blogging.