Naljakas. Inimene võib küll vihata ühte brändi, olla veendunud selle halvas kvaliteedis, algatada isegi kodanikuliikumist selle vastu, aga võõrasse linna sattudes astub ikka sisse sellesse samasse söögikohta, sest ta teab, mis teda seal ees ootab ning palju ta selle eest maksma peab.
Ei saa inimeseloom majanduse kiretute reeglite vastu.
Et minu jutust mõte leida loe palun Liisu blogi. Kõigepealt siit ja siis siit.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
näh, ma ju ütlesin, et seal teises kohas ei antud süüa ja ma ei viitsind väga linna peal ringi töllata, et midagi muud otsida... pealegi oli tegu ajakirjandusliku eksperimendiga!
Post a Comment