Võõrtööjõu sissetoomine uue seaduse järgi

Loen Hannes Rummi blogist, et võõrtööjõus sissetoojatele kehtestatakse kohustuslik palgatase vähemalt 1,24 Eesti keskmist palka.
Kuna olen oma arvamust sellisest diskrimineerivast immigratsiooni pooliitikast avaldanud siin ja siin ja siin, siis proovin ainult seletada veel, et:

1. Lubades riiki rohkem kõrgemapalgalisi võõrtöölisi, suurendame pakkumist kõrgemapalgaliste osas.
2. Kui suureneb pakkumine (konkurents), siis väheneb hind (palk)
3. Kui mingis valdkonnas väheneb palk, siis väheneb motivatsioon selle eriala õppimiseks või seal töötamiseks.

Kui vanasti lubati tähtsamatel erialadel ja positsioonidel töötada ainult võimul oleva rahva esindajatel, et tagada võimul oleva rahva ülemuslikkus teiste suhtes, siis meil nüüd võetud teine suund - lihttöö kuulugu eestlastele!
Kaaren Kaera filmi "Malev" lõpus ütlevad eestlased sakslastele, et karistuseks invasiooni ja tapmiste eest teevad eestlased sakste eest kogu töö ära. Ausõna lugupeetud tänased valitsejad - SEE OLI NALI! Tegelikult ei ole eestlaste püha eesmärk kindlustada endale aegade lõpuni maa kündmise ja lapi lükkamise aus põli.

Powered by ScribeFire.

Giant oil-field in Albania

Albania has discovered on oil-field of estimated 3 billion barrels of oil. While it does not make Albania one of the largest oil-producers, it is still a very significant amount. With 100$ per barrel, the oil in the reserve is worth $300 bn, which equals to more than 30 years of Albanian GDP. So Albania is to become much richer and/or much more authoritarian. One way or the other, it is a quite important development for Europe.

Tallinna Maamaks

Nagu viimasel ajal kombeks reageerin ma uudistele suure hilinemisega. Aga tahaks siiski ära öelda, miks ma toetan Savisaare tegevusi linnaeelarve kasvatmisel - nimelt maa-maksu ja parkimistasu tõstmist.
Minu arvates on kinnisvaramaks üks kõige õiglasemaid makse üldse.
Ma toetan kinnisvaramaksu, sest see on kõige raskemini välditav maks tänases vabas maailmas. Tulumaksu eest saab põgeneda, registreerides ennast kuskile mujale elama või võttes tulu välja läbi mujal registreeritud firmade. Käibemaksu eest saab põgeneda, tehes suured ostud välismaalt (nt. neti kaudu tellides). Kõige ebaõiglasem, et need eelised rakenduvad kõige rohkem rikkamale ühiskonnakihile, sest toitu on raske välismaalt tellida ja miinimumpalka läbi Neitsisaarte väljavõttes lähevad jur.kulud väga kõrgeks.
Kinnisvaramaks seevastu on seotud piirkonnaga, kus inimene viibib. Kui inimene tahab elada ja olla Tallinnas, siis peab ta ka siin kinnisvara kasutama (olgu siis omades, üürides või isegi hotellis viibides). Sellest ei ole võimalik kõrvale hiilida. Samuti, mida rikkam inimene ja luksuslikum elamissoov, seda suurem on ka maks (sest see on sõltuvuses kinnisvara hinnast).
Ehk kinnisvaramaks on nii efficient kui ka effective - teda on lihtne koguda ja ta maksustab rikkaid rohkem kui vaeseid. Kuigi maa-maks pole päris sama, mis kinnisvaramaks, on see siiski üks mõistlikumaid makse.
Ja ärgu tulgu mulle ükski Nõmmel 3-miljoni-kroonises majas elav inimene väitma, et ebaaus on temalt tema kodu eest maksu nõuda. Kui riik võib minult võtta 18% igast asjast, mis ma ostan ja 21% igast tulust, mis ma teenin, siis ei ole kuidagi eba-õiglane võtta temalt 1,5% maa maksustamishinnast, mis on ca. 0,2% kogu kinnisvara turuväärtusest.
Seega igati progressiivne ja õiglane idee Savisaarelt. Prognoosin, et järgmise 10 aasta jooksul tuleb üks parem-poolsetest erakondadest välja ideega vähendada tulu- või käibemaksu ja selle arvelt kehtestada maks kinnisvarale. Muuseas, Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus selline maks puudub.

RSS, Delicious and StumbleUpon

Having read this post from Tim Ferriss's blog, i've now a member of StumbleUpon and del.icio.us. Feel free to browse the pages I like and my bookmarks.

Powered by ScribeFire.

PISA testist ja Eesti kooliharidusest

Eelmise aasta lõpus tekitas kõmu Eesti tugev tulemus OECD PISA programmi 2006. aasta testides, kus meie õpilased said kokkuvõttes tugeva viienda koha. Kuna haridus on minu meelest üks olulisemaid teemasid Eesti tuleviku arengu jaoks, tahaks ka omalt poolt paar sõna selle kohta öelda. Esiteks sellest, miks see on minu meelest oluline. Teiseks, kuidas suhtuda meie kõrgesse positsiooni PISA tabelis ja kolmandaks, mida viimase PISA testi põhjal peaks järeldama Eesti haridussüsteemi reformimise seisukohast.
Hariduse olulisusest
Ma ei usu, et Eesti kunagi leiab "oma Nokia". Tallinnast ei saa kunagi põhjamaade finantspealinna ega rahvusvahelist geenitehnoloogia superriiki. Tore, et meie mehed olid seotud Skype arendusega, aga ka ainult IT valdkonnale keskenduda ei ole tõenäoliselt õige. Eesti edu garandiks tulevikuks saab olla ainult targad, töökad, avatud inimesed. Sellised, kelle abil saab arendada ükskõik millist tööstust ja kes ise on valmis välja töötama uusi ideid ja neid edukalt kommertsialiseerima. Selle aluseks peab olema hea haridus, mis algab pihta juba algkooli tasemelt ja mille tulemuseks on inimesed, kes suudavad tänu heale analüüsivõimele ja laiale silmaringile olla edukad sõltumata tehnoloogilistest arengutest.
Selles suhtes tundub PISA test olema hea indikaator. On ju selle tabeli eesotsas järjekindlalt riigid - Soome, Jaapan, Kanada, Taiwan, Lõuna-Korea, Hong Kong - kust pärit inimesed on kõrgelt hinnatud maailma teadus- ja äriringkondades.
Eesti viies koht
Samas tuleb arvestada, et tegemist on statistilise testiga. Ja iga statistiline analüüsi puhul tuleb silmas pidada kahte asja: info kogumist ja statistilist juhuslikkust. Eesti tulemuse puhul võivad mõlemad mängida olulist rolli. Nii üldlevinud arvamuse kui isikliku kogemuse põhjal olen arvamusel, et Eesti tulemuse headuses mängis suurt rolli spikerdamine. Teise õpilase pealt maha tegemine on, vastupidiselt muule maailmale, Eestis pigem norm kui erand. Isegi kui testide läbiviimist jälgisid karmid OECD eksperdid, suutsid Eesti koolijütsid nad nähtavasti üle trumbata. Tõenäoliselt monitoorisid aga teste kohalikud õpetajad, kes olid huvitatud saama häid tulemusi, mis viis kontrolli spikerdamise üle miinimumini.
Spikerdamisele viitavad ka meie statistiliselt huvitavad tulemused. Näiteks oli meil väga vähe tippusid, kuid suhteliselt hea ja ühtlane keskmine tase. Sellise tulemust selgitaks hästi asjaolu, et enamus õpilasi kirjutas maha klassi parimate pealt.
Samuti tuleb arvestada statistikaga. Ma ei tea kui mitut inimest ja mitmes koolist Eestis testiti, aga kui Suurbritannia sai 2000 aasta testis ootamatult hea tulemuse, ütlesid PISA eksperdid, et ühe aasta põhjal ei maksa teha ennatlike järeldusi. Seda tõestas ka selle aasta nõrk koht tabelis. Järelikult on testis osalev valim ikkagi piisavalt väike, et ühe aasta tulemus ei pruugi kajastada üldise haridussüsteemi kvaliteeti.
Kui Poola sai peale 1999. aasta haridusreformi 2003. aastal oluliselt tugevama tulemuse kui kolm aastat varem, ütlesid eksperdid samuti , et see võib olla juhus. Alles nüüd, kui 2006. aasta test andis veelgi parema koha, leiavad ka PISA inimesed, et on põhjust sealset haridusreformi kiita.
Tänastelt haridusjuhtidelt tuleks küsida, mis on see, mille poolest meie haridussüsteem on niivõrd parem, kui teistel Ida-Euroopa ja endise NL riikidel, et õigustada meie oluliselt tugevamat tulemust. Kui sellele vastata ei suudeta, tuleb järeldada, et tulemus oli juhuslik või pettusega saavutatud.
Järeldused PISA testist
Järeldusi võib selle aasta PISA testist teha mitmeid. Esiteks seesama Poola näide. 1999. aastal läbi viidud haridusreformi sisu oli varajase selektsiooni kaotamine õpilaste hulgas. PISA järeldus: õpilaste varajane selekteerimine vastavalt võimetele erinevatesse koolidesse või õpiprogrammidesse mõjub halvasti nõrkadele õpilastele ilma, et sellest oleks kasu tugevatele. “We have learnt that you can really make a change by bringing weaker performers into more demanding streams,” kommenteerib Barbara Ischinger, OECD haridusdirektor.
Hea kokkuvõtte teeb testist Economist:

Letting schools run themselves seems to boost a country's position in this high-stakes international tournament: giving school principals the power to control budgets, set incentives and decide whom to hire and how much to pay them. Publishing school results helps, too. More important than either, though, are high-quality teachers: a common factor among all the best performers is that teachers are drawn from the top ranks of graduates

Lisaks uuriti selle aasta testis ka koolide tasemete erinevusi ja võrreldi seda kooli-sisese erinevusega. Nagu juuresolevalt graafikult näha tabeli tipus olevatel Soomel ja Kanadal õpilased jaotunud koolide vahel üsna võrdselt. Kolmas tippriik võrdse suhtumise osas - Poola, pole küll tipus, kuid on alates süsteemis muutusest olnud aktiivne tõusja tabelis. Samas samuti tugevad Jaapan ja Taiwan on üsna erinevate koolide tasemega.
Economisti tabelist jääb välja Eesti, kuid PISA repordist näeme, et ka Eestis oli erinevus koolide vahel suhteliselt väike.
Ühtseid ja igal pool paika pidavaid järeldusi teha PISA testist nähtavasti teha ei saa. Erinevate riikide haridus-süsteemid, majandus-sotsioloogiline olukord jm. on selleks liiga erinevad. Enda jaoks leidsin siiski paar huvitavat tähelepanekut:
Esiteks. Oles ise pärit Miina Härma Gümnaasiumist, olen olnud arvamusel, et õpilaste varane selekteerimine muudab võimalikuks anda igale õpilasele sobivat õpet ning lisaks motiveerib ka õpilasi rohkem pingutama. Mida aeg edasi, seda rohkem aga tundub mulle, et praktika minu arvamust ei toeta. Kuigi ka antud PISA test ei leidnud, et õpilaste varajane selekteerimine mõjuks haridussüsteemile positiivselt või negatiivselt, suurendab uuringu andmetel varajane selektsioon suuremat sotsiaalset ebavõrdsust hea hariduse kättesaadavuses. Ehk muudan siinkohal oma arvamust ja nõustun, et katsed laste kooli võtmiseks madalas vanuses pole nähtavasti õigustatud.
Teiseks, ja mõneti vastandlikult, leidis läbi viidud uuring, et riigid, kus koolid peavad võistlema õpilaste pärast, näitasid paremat tulemust. Samuti toob PISA välja, et õpilaste tulemuste avaldamine võrdluses teiste õpilastega (Eesti puhul näiteks riigieksamite tulemused), avaldus tugevat positiivset mõju riigi tulemusele.
Ehk kuigi õpilaste varajane selekteerimine ei ole õigustatud, ei tohiks kindlasti üle minna ka piirkondlikule süsteemile. See teeks olukorda veel hullemaks, kuna õpilaste valiku puudumine vähendaks koolijuhtide motivatsiooni pingutada. Süsteemi ainsad võitjad oleksid kinnisvaraomanikud ja -arendajad, sest heade koolide ümbruses tõuseksid ka eluasemete hinnad. Ehk pigem valik akadeemilise võimekuse kui elukoha järgi.
Samas tuleks aga kindlasti otsida alternatiivseid süsteeme ja suurendada lapsevanemate ja võib-olla ka õpilaste rolli koolide juhtimisel. Üheks võimaluseks on jätta lapsevanematele küll valik koolidesse kandideerimisel, kuid otsus teha loosiga. See annaks hea indikatsiooni haridusjuhtidele, millised koolid suudavad teha lapsevanemate arvates paremat tööd. Mahajääjaid tuleks karistada, aga edukamatele koolidele anda võimalus laienemiseks ja miks mitte ka teiste koolide juhtimise nö. üle võtmiseks.
Kokkuvõttes
Ma ei ruttaks kiitma Eesti haridust hea koha eest PISA testis. Ootame ära kolme aasta pärast tuleva järgmise testi tulemused ja arutame siis edasi. Samas kindlasti tuleks seni rakendada PISA uuringu (ja mitte ainult selle aasta oma) tulemusi meie haridussüsteemi arendamisel: rohkem konkurentsi koolide vahel, ei mingit riigieksami tulemuste salastamist ning mõttetalgud õpilaste varase akadeemilise selektsiooni vähendamiseks.

P.S. Soovitan kõigil lugeda ka PISA testi kokkuvõtet. Muu hulgas leiate sealt huvitavaid fakte nagu:
et kuigi USA keskmine tulemus on üsna nõrk, on väga tarkade õpilaste osakaal seal üks kõrgemaid maailmas.
Samuti on seal ära toodud mõned näidisküsimused.

Viited:
PISA report
Economist article

Investeeringute tulumaksuvabastus

Praegune valitsus on üheks oma oluliseks tegevuseks pidanud eraisikute investeeringute tulumaksuvabastust sarnaselt ettevõttega. Täna on nii, et kui ostad aktsiaid või teed muid investeeringuid firma kaudu, siis maksustad tulu alles siis, kui selle firmast välja võtad. Kui aga teed tehinguid eraisikuna, siis pead tulumaksu maksma igal aastal kui aktsiaid kasumiga müüd (sõltumata sellest, kas ostad selle raha eest uusi aktsiaid või kulutad raha ära).
Sellise ebavõrdsuse pidi lõpetama valitsuses heakskiidu saanud seaduseelnõu. Paraku aga selgub, et seaduse koostajad on suutnud ikkagi teha piisavalt palju erandeid, nii et seadus muutub sisuliselt mõttetuks. Nimelt kehtib antud tulumaksu edasi lükkamine ainult Euroopa Majanduspiirkonna investeeringutele. Ehk kui tahan käituda vastutustundliku investorina ja investeerida oma portfelli ka muu maailma aktsiatesse ja fondidesse (nt. USA turud), siis pean ikkagi iga tehingu pealt tulumaksu maksma. Päris imelik on aga Rahandusministeeriumi selgitus:

"Tere!

Investeerimisobjektide geograafilise ulatuse selgituseks märgin, et maksusoodustus on antud kõrgema usaldusväärsusega investeerimisobjektidele pidades silmas keskmise investori vajadusi ning investeerimisalaseid teadmisi. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide reguleeritud turgudel (vastav nimekiri turgudest on avalik) kaubeldavad väärtpaberid on reeglina usaldusväärsemad, kui 3. riikide turgudel kaubeldavad väärtpaberid. Samuti kasutatakse üldjuhul 3. riikide turgudelt väärtpaberite ostmiseks mitmeid vahendajaid, mis samuti muudab maksuhalduri töö keerukamaks ning kulukamaks. Infovahetuskohustuse puudumise tõttu ei pruugi sageli maksusoodustuse kasutamise õigsuse kontroll 3. riikide korral võimalik olla.

Lugupidamisega
Margus Täht
Rahandusministeerium
Maksupoliitika osakonna peaspetsialist "

Seega, kuna rahandusministeeriumi arvates ei ole USA väärtpaberid piisavalt usaldusväärsed ja maksuhaldur ei suuda nendega tehtud tehinguid kontrollida (kuidas siis kontrollitakse nende maksustamist täna?), siis kõik aktiivsemad investeerijad/kauplejad, keda plaanitav seadus kõige rohkem mõjutama peaks, peavad ikkagi looma eraldi ettevõtte, et oma investeeringuid maksueffektiivselt manageerida. Ehk jälle on kulutatud mõttetu hulk administratiivset energiat mõttetu seaduse loomiseks ja veel rohkem kulutatakse seda tulevikus sisuliselt ebavajalike firmade tegemiseks, nende raamatupidamiseks ja muuks aruandluseks.
Tegemist oli pea-aegu ainsa mõisltiku ideega, mis Reformierakonnalt viimase paari aasta jooksul tulnud. Nüüd on siis seegi ära rikutud.

Climate change opportunities

Whether you think that climate deal signed in Bali is a success for the fight against climate warming or a failed opportunity to specify the future steps, it is definitely positive that there is at least some sense of consensus now between the key players in the World. We share one climate on the planet so it is quite futile to tackle its problems one country at a time.
I do not entirely agree that the US has been doing nothing to fight the climate change so far. In addition to various schemes on state level (in California and the north-east), there is now America's Climate Security Act discussed in Congress (and sponsored by a Republican) and also the presidential candidates are promoting their own ideas how to reduce the emission of green-house gases (read more here). On company level Americans are probably even more active than Europeans to suggest different environmental initiatives.
I just read an article by Bjorn Lomborg - probably the most pragmatic environmental thinker i've read. He points out that while the world is worried about expected 2.6C increase of average temperature over next hundred years, most urban areas in the world have experienced much more dramatic temperature hikes during past few decades. For example Beijing is roughly 10C hotter than nearby countryside during daytime and during summer Tokyo can be even 12.5C hotter than surrounding areas. Interestingly cities have coped with these changes quite well. Thanks to better health-care and technology, there are now less heat-related deaths than previously.
But cities also offer a good way of tackling the climate change. As one of the reasons why cities are so hot, is the dark tarmac and building materials that absorb a lot of heat. So an obvious remedy would be to pain the cities white. It turns out that it is not as pointless suggestion that it sounds:

Re-roofing most of Los Angeles’s five million homes in lighter colors, painting a quarter of the roads and planting 11 million trees would have a one-time cost of about $1 billion. Each year after that, this would lower air conditioning costs by about $170 million and provide $360 million in smog-reduction benefits. And it would lower LA temperatures by about 3°C – or about the temperature increase envisioned for the rest of this century.

Compare that to the $180 billion cost of implementing the Kyoto Protocol, which will have virtually no effect.

How to create your own IT firm

How to create your own IT firm:

Inflation in Russia

Yesterday's Danske Bank flash comment reported that inflation in Russia in November was 1,2% m/m, which was signifcantly higher than most analysts expected. Danske Bank now forecasts that the CPI in 2007 will be high 12,1% y/y (gvmt target is 8,0%).
The main driver of the inflation has been food prices (1,9% growth in November). Although Putin froze the prices of main food items in November, it is hard to predict how much effect it will have on inflation in total and will it result in shortages of some food items.
Clearly, inflation is a key worry for Putin approaching the presidential elections in March 2008. As we've seen in many other autocratic countries, people are often ready to rise up against their (beloved) leader, if the prices grow out of control and people feel betrayed. It has also been one of Putin's main messages that only "adjusted Russian-style democracy" can provide rising living standards for its people. So stakes are high for Putin.
Danske Bank forecasts that inflation will grow to 14% by the beginning of summer, which will surely be felt by many poor and middle class citizens. So inflation may play a strong card against Putin('s favorite) in upcoming elections or maybe even sooner.

Conscription doesn't come cheaply

New Economist quotes a paper by Paolo Buonanno from UC Berkeley and the University of Bergamo.

"We study the effects of the abolition of compulsory military service in the UK on labor market outcomes. Our analysis sheds light on the importance of early labor career phase on labor market outcome; conscription represents a career interruption and prevents the acquisition of labor experience in early labor life. The reform took place in 1960 and affected all men born in and after 1943. We provide new evidence of the effects of compulsory military service on subsequent earnings and we further explore whether the effect of conscription on wages acts through the education channel.

Our results suggest that the effect of military conscription on subsequent earnings is significant and long-lasting. Males who served for two years in the National Service earn on average between 4 and 6 percentage points less than the immediately subsequent cohort exempt from compulsory military service. We find very little evidence that the effect of military service on subsequent earnings is through education. In fact, our estimates show that exempt cohorts accumulate on average only a quarter of a year of additional education. We test the robustness of our results estimating the effect of the abolition of conscription on women. As expected, since women were exempt from military conscription, we find no effect on earnings and educational attainment."

and adds himself:

"A loss of earnings of around 5% for men equates to a loss of about 2% of GDP - that's quite some cost!"

I personally support conscription. Especially in a small country like Estonia situated in a geopolitically unstable area like ours (if you can judge by the past). But it would be interesting to know, how many men would be willing to accept extra 5% income tax for the rest of their life for not going to the military service. Considering that it is 2% of GDP, that would double our military expenditure and make more expensive (?) professional army more affordable. Well i wouldn't take such an option. I actually think the military service has benefited me in my future career by widening my perspective on the world. Or maybe its just my cognitive bias towards something i've spent 8 months on.

Oktoobri lõpus kirjutas Päevalehes Suprema varahalduse juht Veikko Maripuu sellest, et Eesti maksusüsteemi tuleks muuta traditsioonilisima maksustamise suunas:

"Senine maksupoliitika soosib küll investeeringute tegemist ning omakapitali ja dividendide väljavõtmise mõningast edasilükkamist, kuid lõplikud maksumäärad ei ole enam ammu piirkonna soodsaimad. Samuti ei anna selline struktuur mingit efekti võimalike prioriteetsete suundade arendamiseks. Viimastel aastatel on see maksusüsteem väga hästi soosinud näiteks kinnisvarasse investeeringute tegemist, kuid sugugi mitte tööjõu koolitamist. Selline keskkond teeb ettevõtja laisaks.
/.../Senise tulumaksu edasilükkava, kuid kõrgete maksumääradega süsteemi asemel võiks kaaluda ettevõtete kasumile madala üldise maksumäära kehtestamist, kusjuures oleks võimalik anda maksusoodustusi innovatiivset tehnoloogiat ning olulist lisaväärtust andvale tööstusele, samuti arengu-uuringutele ning täiendkoolitusele."

Ma ei jaga kirjutaja arvamust, et maksusüsteemi peaks kasutama riiklike ettevõtlusprioriteetide elluviimiseks, sest kindlasti on maksusüsteemi puhul lihtsus (effektiivsus) eesmärk omaette. Kuid samas viitab artikkel ühele hetkel käibiva ettevõtete tulumaksu süsteemi ebaefektiivsusele. On tõsi, et kasumi maksustamine selle välja võtmisel (mitte tekkimisel) soodustab kasumi re-investeerimist, kuid ainult konkreetse ettevõtte piires ja selle võrrab vähendab motivatsiooni investeerida uutesse valdkondadesse.
Näiteks kui ettevõtjal on tekstiiliettevõte, mis teenis sel aastal 100 krooni kasumit peab ta aasta lõpus otsustama, mis selle rahaga teha. Valikud on re-investeerida 100 krooni samasse tekstiilitootmisesse, kus see teenib aastaga 20% tootlust (ehk 20 krooni). Samas pakutakse ettevõtjale osalemist innovaatilises tehnoloogiafirmas kus 100 krooni toodab 25% tootlust. Esmapilgul tundub ju teine idee atraktiivsem, aga Eesti maksusüsteemi tõttu tähendab see, et tekstiilifirmast kasumi väljavõtmisel saab ta tehnoloogiaettevõttesse investeerida ainult 78 krooni. 78 kroonilt 25% on aga kõigest 19,5 krooni kasumit. Ehk ettevõtjale on kasulikum oma raha suunata olemasoleva tootmise laiendamisesse vaatamata sellele, et seal on tootlikkus viiendiku võrra madalam.
Ilmselgelt motiveerib selline maksusüsteem tänase tootmise laiendamist, mitte uue alustamist. Ja see ei ole hea.

Siim tagasi!

Lugesin Eesti lehest Eesti kirjutajalt head esseed liberaalse maailmavaate kaitseks/selgituseks?! Uskumatu, aga tõsi. Ja artikli autoriks Siim Kallas. Hakkasin mõtlema, et oleks viimane aeg Siim tagasi tuua ja Eesti peaministriks panna. Saaks omali riigijuhi, kes oskaks analüüsida ja oma mõtteid väljendada, mitte ei jahuks arusaamatut juttu väljamõeldud teemadel ja reaalsust eitades.
Aga samas, kuidas sa vahetad välja peaministri, kes on teinud viimaste valimistel kogutud häälte rekordi ja kelle populaarsus on pärast valimisi veelgi tõusnud. Jällegi tuleb vist tõdeda, et rahvas väärib oma juhte. Olgu siis Siim parem edasi Euroopas, las näevad, et meil on ka arukaid poliitikuid.

p.s. seda sissekannet kirjutan Hansabussi Businessline'ist teel Riiga. Täitsa mugav värk. Laud on küll istmest kaugel, aga ikka mugavam kui lennukis. Ja lennukiga minnes oleksin praegu alles turvakontrollis, bussiga olen juba tund aega huvitavaid artikleid lugenud ja blogi kirjutanud.

Dilbert Nordstreami gaasitorust

Mõni aeg tagasi kirjutas Päevaleht, et "Tundmatu teadlane kiidab gaasitoru ohutust":

Kas Nordstreami mehed võtavad Dilbertit liiga tõsiselt?:

Latvian wage growth

On August 31st Latvia published its statistics on wage growth. The average growth as compared to Q2 2006 was a stunning 33,2%. Great for all those wage earners, a terrible blow to the competitivness of the country. Interestingly the leader in the wage growth was public sector with 37,1% wage growth compared to 32,4% in private sector. Why is Latvian government increasing the public sector wages so quickly at a time when the crucial point for the government should be stopping the overheating of the economy? Because the public sector wages have been low and stagnant for years? Hardly so. The public sector workers earned on average 30% more than workers in private sector (not adjusting to anything). This also disagrees with the common hypothesis that a big reason for Latvian wage growth is legalizing wages, i.e. people who used to earn only minimum wages officially and got the rest in envelopes, now get bigger share of their income officially, so according to the statistics their wages seem to be increasing. Assuming that the public sector has been paying their wages correctly all the time, such "cleaning" of the wages should only affect the statistics of the private sector.

Some readings from couple of weeks ago - saving Africa and/or saving homeowners

Gregory Clark discusses saving Africa. Do we help African countries by giving them more and cheaper medicine, better-yielding crops or do we actually condemn them for eternal poverty by doing that. Should we see infant mortality as part of the problem or as part of the solution?

Tallinn's mayor and the leader of Keskerakond Edgar Savisaar is not alone in rushing to bail out not-performing home loans. He has a lot of soul-mates on the other side of the Atlantic. Read here and here. Interestingly none of these ideas makes much sense. Or am i just reading the wrong sort of blogs?

I.Padar ja Valgevene

Tänavusel Pärnu juhtimiskonverentsil esines Ivari Padar ettekandega - "Riik kui hea peremees". Mind teeb aga rahutuks küsimus - miks oli presentatsiooni taustana kasutatud Valgevene lipuvärve? Kas see vihjab rahandusministeeriumi/valitsuse/sots.demide arvamusele, et ka Eestis peaks (Valgevene eeskujul) riigil olema suurem roll majanduse juhtimisel, sest riik on hea peremees? Mis üldse tegelikult toimub?

Inflation and employment

A very, very, very good and critical post on Estonian economy.

It is worthwhile noting that as

1. there are very limited opportunities for further growth in total employment (there is practically no people without work left) and
   
2. our competitiveness falls as wages grow quicker than productivity and
   
3. the government is not willing to let in immigrant workers,

then we clearly run into problems in keeping up the growth. I expect the EU funds to help to postpone the problems for a couple of years and help to bring about the soft landing, but the remedy of excess funding to a country with significant capacity problems is definitely questionable as Edward Hugh notes. We might just get even higher wages and more employment in construction sector increasing the problems for all exporting industries. So once the EU money runs out (in 2013), we really need to think how you make all those brick-layers into competitive and innovative entrepreneurs. By that time half a generation has grown up where doing simple jobs on a construction site earns you much more than working in any intellectually demanding work (but hey, at least we don't have any Ukrainian temporary workers here).

Adding to that, i see problems facing us also from the demand side. If you are in an industry who targets people in ages 20 and over, the hard times start arriving in 2010. Up until 2009 each year gives you 24 000 new potential customers, the number starts falling in 2010 and in 2018 you have to get your bucks from only 12 000 new clients. As you see, this coincides with the fall in demand from EU money. What this really means to the economy... well, i don't know. We'll see...

Pensionisüsteemi reformist

Tänases Postimehes käib Indrek Holst SEB-st välja tööandjapensioni idee. Viidates inimeste hoolimatusele oma tulevase pensioni suhtes (kaks esimest sammast tagab pensionina vaid ca. 40% inimese viimasest palgast, aga kolmanda sambaga on liitunud ainult viiendik inimesi), soovitab Holst rakendada tööandjapensionit ehk võimalust panustada ettevõttel töötaja kolmandasse pensionisambasse. Nagu ta ütleb, oleks tööandjapension vabatahtlik ning osa firmade motivatsioonivahenditest.
Idee tundub pehmelt öeldes vildakas - soovitada ettevõtetel kasutada motivatsioonisüsteemina väärtust, mida hindab ainult 20% töötajatest. Ilmselgelt mõjusam motivatsioonihoob oleks suurem krediitkaart või lisalaen kallima kinnisvara soetamiseks. Või siis vähemalt korralik auto, millega saaks linna vahel kummi sussitamas käia.
Küll on aga Inglismaal edukalt katsetatud meetodit, kus kõik inimesed liideti automaatselt vabatahtlike pensionimaksetega. Samas jäil iga-ühel vabadus teha avaldus ja pensionist loobuda. Kui enne, nö. opt-in süsteemiga, säästsid pensioniks 1/3, siis opt-out süsteemiga 2/3 vaatlusalustest. Usun, et kui valitsus ütleks, et 1. jaanuaril toimuva tulumaksu vähendamisega säästetav 1% palgast läheb automaatselt pensionisambasse, kuhu riik paneb 2% juurde, siis vaevuksid vähesed tõttama seda raha välja nõutama. Ja järgmisel aastal võiks siis lisada teise protsendi.

Powered by ScribeFire.

Optimal Immigration Policy

Bonnis paiknev Institute for the Study of Labor (IZA) avaldas hiljuti uurimuse, kus analüüsiti erinevaid immigratsioonipoliitikaid tööjõupuuduse likvideerimiseks.
Lühidalt on analüüsi järeldus, et kõige valutum on vastuvõtja riigile ajutise migratsiooni skeem, kus immigranti motiveeritakse kodumaale naasma läbi osa palga väljamaksmise koju tagasi jõudes ja samal ajal trahvides tööandjaid või tööjõu vahendajaid, kui töötaja jääb sihtriiki üle tähtaja.
Mõne aja taguses blogis pakkusin välja, et otsus, milliseid immigrante riiki lubada, võiks olla tehtud oksjoni korras. Arvan, et koos IZA välja pakutud lahendusega aitaks see paindlikult ja valutult vähendada tänaseid tööjõupuudusest tingitud probleeme majanduse arengus.

Ajutine immigratsiooni annaks ka valitsusele hoova majanduse tsüklilisuse vähendamiseks. Tänu viimase paari aasta arengule oleme täna olukorras, kus ehitusmahtude vähenemine tähendaks tuhandete inimeste töötuks jäämist. Kui valitsus oleks kasutanud ajutisi (nt. 6-kuulisi) töölubasid võiks majanduse aeglustumise korral lihtsalt hakata väljastatavate lubade arvu vähendama, mistõttu nõudluse vähenemisega sama-aegselt toimuks ka pakkumise vähenemine.

I so much agree to this post

I so much agree to this post. This is really why i'm happy i studied economics, but i've been unable to explain it well so far.

Powered by ScribeFire.