Kristjan Lepik: ei maksa tormata ekspordi järele nagu lambakari

Eelmise nädala Ärilehes refereeriti Kristjan Lepiku sõnavõttu ühelt Tarkinvestori seminarilt:

Lepiku sõnul on eksportida üha raskem, Eesti mahud niigi suured ja keegi ei räägi detailides, mis sektoritest tuleb eksport, vaid umbäärastes loosungites. „Olgem realistid, Eesti võimalus on olla allhankija, mitte glamuurne innovatsioon,“ lisab Lepik.

„See võib kõlada igavalt, kuid Eesti lahendus on praegu olla kvaliteetne allhankija,“ räägib Lepik. Mis me targutame, ütleb Lepik, kui välismaa ei taha meie tooteid. Ahelas tuleb liikuda samm-sammult ja ratsionaalselt ülespoole, mitte unistada võimatutest unelmatest.

Tarkinvestori foorumis, täpsustab Kristjan veel:

Loosung "EKSPORT" on praegu väga populaarne, kuid selle loosungi hoidjad ei pruugi ise ka eriti detailset mõtet omada, et mida? ja kuhu? me ekspordime. Sest protektsionism kogub jõudu ja nõudlus väheneb üle maailma, meie eksport on kindlasti vähem maailmas oodatud kui aasta tagasi.

Minu mõte ongi, et meil peaks olema ratsionaalsed ootused, selle asemel, et Nokiat kohe püüda (selleks ei ole meil baasi, see on võimatu), tuleks liikuda samm sammult ja alustada sihipärasest tegevusest osutada kvaliteetsemat (liigume tooteprotsessis ülespoole) allhanget Lääne-Euroopale.

Ka ise olen seisukohal, et loogiline järgmine samm odava allhanke maast on olla kalli, kvaliteetse, paindliku ja nutika allhanke maa. Eelmise aasta lõpus rääkisin ühe Eestis tegutseva Taani ettevõtjaga, kes ei saanud aru, miks Eestit nii vähe tema kodumaal promotakse. Taanis on väga aktiivne innovatsioon ja väike-ettevõtlus. Aga kuna seal on ühed maailma kallimad tööjõukulud, siis peavad sealsed ettevõtted juba päevast üks hakkama mõtlema outsourcingule. Tihti aga ei ole see outsourceing sellisel kujul, et saadad toote joonised, näidise ja lepid kokku mitu konteineritäit toodet järgmisel kuul Rotterdami sadamas on. Pigem vajatakse väikeseid mahte, teadmistemahukat tegevust ja võimalust lennata kiirelt protsessi üle vaatama või uusi projekte läbi arutama. Selleks sobiks Taani meile sihtturuna väga hästi. Näidetena valkondadest sobiks siia contract research organisationid (pharma/biotech), tarkvara-arendusettevõtted jne.
Lisaks lisandväärtusele, mis tuleb toodete/teenuste müügist, õpiksime selle käigus ka uusi tehnoloogiaid kasutama, tootmisprotsesse optimeerima ning looksime usaldust ja kasulikke kontakte välisturgudel. Seda saaks siis juba päris oma toodete loomiseks tulevikus ära kasutada.