Ei maksa kriisi-mõtetega üle pingutada

Kohati on mulle hakanud tunduma, et majanduskriis on halvanud kriitilise mõtlemise samamoodi nagu eelnevalt halvas ülikiire majanduskasv. Ei puuduta ju majanduse jahtumine kõiki sektoreid ja firmasid ühtemoodi. Ometi kuulen üha enam ka ettevõtetelt, kellel läheb täna hästi, et vaja on mõelda palkade kärpimise ja inimeste koondamiste peale. Ei tasuks kriisimõtlemisega siiski üle pingutada - kui ettevõte kasvab ja omab head arengupotentsiaali, siis tuleks just täna otsida uusi häid inimesi, keda on turul rohkesti saada. Isegi kui paistab, et tootmismahtu on mõnikümmend protsenti üleliia, et tohiks inimesi koondada, kui aastane kasvupotentsiaal on veel suurem. Vastasel juhul ei õnnestugi seda potentsiaali realiseerida.
Samuti on täna hea aeg uute ettevõtete loomiseks - on ju paljud tuntud innovatiivsed lahendused alguse saanud just kriisi aegadel. Näites Dell ja Microsoft.

Hiljuti rääkisin ühe peamiselt Lõuna-Euroopas tegeleva privaatpankuriga. Tema arvates on suur osa täna toimuvatest suurkoondamistest (Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal) sellised, mida oleks pidanud juba ammu tegema. Aga varem lihtsalt ei olnud sellist head argumenti nagu majanduskriis kuskilt võtta ja valitsused oleks ettevõtetele kallale läinud. Nüüd on aga hea öelda, et annaksime tööd küll, aga näe kriis on, tuleb kõik lahti lasta.

Kristjan Lepik: ei maksa tormata ekspordi järele nagu lambakari

Eelmise nädala Ärilehes refereeriti Kristjan Lepiku sõnavõttu ühelt Tarkinvestori seminarilt:

Lepiku sõnul on eksportida üha raskem, Eesti mahud niigi suured ja keegi ei räägi detailides, mis sektoritest tuleb eksport, vaid umbäärastes loosungites. „Olgem realistid, Eesti võimalus on olla allhankija, mitte glamuurne innovatsioon,“ lisab Lepik.

„See võib kõlada igavalt, kuid Eesti lahendus on praegu olla kvaliteetne allhankija,“ räägib Lepik. Mis me targutame, ütleb Lepik, kui välismaa ei taha meie tooteid. Ahelas tuleb liikuda samm-sammult ja ratsionaalselt ülespoole, mitte unistada võimatutest unelmatest.

Tarkinvestori foorumis, täpsustab Kristjan veel:

Loosung "EKSPORT" on praegu väga populaarne, kuid selle loosungi hoidjad ei pruugi ise ka eriti detailset mõtet omada, et mida? ja kuhu? me ekspordime. Sest protektsionism kogub jõudu ja nõudlus väheneb üle maailma, meie eksport on kindlasti vähem maailmas oodatud kui aasta tagasi.

Minu mõte ongi, et meil peaks olema ratsionaalsed ootused, selle asemel, et Nokiat kohe püüda (selleks ei ole meil baasi, see on võimatu), tuleks liikuda samm sammult ja alustada sihipärasest tegevusest osutada kvaliteetsemat (liigume tooteprotsessis ülespoole) allhanget Lääne-Euroopale.

Ka ise olen seisukohal, et loogiline järgmine samm odava allhanke maast on olla kalli, kvaliteetse, paindliku ja nutika allhanke maa. Eelmise aasta lõpus rääkisin ühe Eestis tegutseva Taani ettevõtjaga, kes ei saanud aru, miks Eestit nii vähe tema kodumaal promotakse. Taanis on väga aktiivne innovatsioon ja väike-ettevõtlus. Aga kuna seal on ühed maailma kallimad tööjõukulud, siis peavad sealsed ettevõtted juba päevast üks hakkama mõtlema outsourcingule. Tihti aga ei ole see outsourceing sellisel kujul, et saadad toote joonised, näidise ja lepid kokku mitu konteineritäit toodet järgmisel kuul Rotterdami sadamas on. Pigem vajatakse väikeseid mahte, teadmistemahukat tegevust ja võimalust lennata kiirelt protsessi üle vaatama või uusi projekte läbi arutama. Selleks sobiks Taani meile sihtturuna väga hästi. Näidetena valkondadest sobiks siia contract research organisationid (pharma/biotech), tarkvara-arendusettevõtted jne.
Lisaks lisandväärtusele, mis tuleb toodete/teenuste müügist, õpiksime selle käigus ka uusi tehnoloogiaid kasutama, tootmisprotsesse optimeerima ning looksime usaldust ja kasulikke kontakte välisturgudel. Seda saaks siis juba päris oma toodete loomiseks tulevikus ära kasutada.

Äripäev magas maha suure välisinvesteeringu?

Päris maha küll ei maganud, aga kui eelmisel nädalal viis Urmas Sõõrumaale kuuluv U.S. Invest lõpuni 75% osaluse müügi Väo elektrijaamas, siis ei hõisanud meie juhtiv majandusleht suure välisinvesteeringu tuleku üle vaid teatas esiküljel: "Laenukoorma alla ägav Sõõrumaa haldusfrima müüs osaluse konfliktses Väo Elektrijaamas". Mõni päev hiljem arvas äripäev ise, et osaluse ostmiseks kulutas Prantsuse firma Dalkia International 1.5-2 miljardit krooni. Võrdluseks, kogu 2008.a. III kvartali jooksul tuli Eestisse uusi otseinvesteeringuid 1.8 miljardit.
Seega oli tegemist väga olulise sammuga Eesti majanduse jaoks. Vaid päev varem arutasid Kuku raadio saates Majandusruum, kuidas riik peaks looma task-force'i välisinvesteeringute Eestise toomiseks, luues eritingimusi vastavalt iga investori/projekti vajadustele. Seda nõuab olukord, kus kohalikul ettevõtjal iseseisvalt välisinvestorit Baltikumi tuua pole võimalik. Nüüd tegi aga üks ettevõte sellise tehingu ära, aga meie ajakirjandus leiab ikka ainult probleeme ja kahtlustusi.

Välisturistide arv majutusettevõtetes jaanuaris suurem kui aasta varem

Statistikaamet teatas eelmisel nädalal, et jaanuaris kasutas majutusettevõtteid 8% rohkem välisturisti kui aasta varem. Arvestades suurenenud käibemaksu ja majanduslangust kogu maailmas, on see igati positiivne näitaja. Majutusasutuste kahjuks ei kompenseerinud see küll langust siseturismis - kokku oli majutusi jaanuaris 6% vähem kui aasta varem ning tubade täituvus oli vaid 27%.
Ehk suudab Eesti välisturismi alal isegi Euroopa majanduslangusest kasu lõigata, kui suudame ennast reklaamida odava, kuid kvaliteetse puhkuse sihtkohana. Peamine välisturistide kasv tuligi Venemaalt (+3600 turisti) ja Soomest (+2800), kust on tõesti Eestisse reisida odavam kui näiteks Pariisi. Teistest riikidest oli jaanuaris hoopis 1700 turisti vähem kui aasta varem.

Reproduktiivmeditsiini ümarlaud

Reedel toimus Arengufondis ümarlaud, kus arutati võimalusi edendada ühiselt Eesti viljatusravi-kliinikute ja biotehnoloogia ettevõtete (konkreetsemalt oli küll juttu Asper Biotechist) eksporti.
Meelde jäid Jaanus Pikani sõnavõtt sellest, kuidas Rootsis on ravimiteenuste ekspordile kaasa aidanud suur sisserännanute arv. Immigrantide kontakte ära kasutades on loodud sidemed arengumaades, kuhu pakutakse Rootsi kvaliteediga raviteenust. Ka Indrek Kask Asperist rõhutas väliskontaktide olulisust teadmismahuka tootmise käivitamisel.
Eesti kogemusest rääkides selgus aga, et üks projekt Vene klientide Eestisse viljatusravile kutsumiseks jäi katki selle pärast, et kliendid ei saanud Eesti viisat. Sellest kuuldes tekkis küll tahtmine tsiteerida klassikuid: "Tule taevas appi!"
Võiks ikka muude majanduse päästmise plaanide seas ära otsustada, et kui me oleme avatud kapitalile ja kaupadele, aga mitte inimestele, siis ei saa me ka kunagi riigiks, mille tugevus on inimeste ajudega loodud väärtusel.

Edward Hugh avalik kiri Eestimaa rahvastele

Tavaliselt ei blogi küll 2 korda päevas, aga üks põhjalikumaid (ja negatiivsemaid) Baltikumi majanduse jälgijaid ja analüüsijaid Edward Hugh on A Fistful of Euros blogis avaldanud järjekordse depressiivse visiooni Eesti majandusest pealkirja all: "Why You Need Devaluation - An Open Letter To The People Of Estonia". Lugege ja mõelge! Lugege ka kommentaare, seal läheb arutelu edasi.

Edward Hugh erineb paljudest majandusanalüütikutest selle poolest, et peab väga oluliseks demograafia rolli majanduse arengute prognoosimisel. Seda eriti Ida-Euroopas, kus viimastel kümnenditel on muutused olnud väga kiired.
Edwardi prognoos Eesti tulevikku on karm: kasvumootoriks olnud sisetarbimine on kokku kukkunud, tööpuudus suureneb, eksport on väga keeruline, kuna kõrge palgakasv ja euroga fikseeritud kurss on hävitanud meie konkurentsivõime. Isegi kui meie konkurentsivõime läbi palkade langetamise (mis on senini olnud liiga aeglane) taastub, võib siis juba olla liiga hilja, sest "kaotatud" aastate jooksul on praeguse iibe juures talumatult suureks muutunud ülalpeetavate suhe töö-ealistesse:

"when the recovery does come, if the Baltic countries are still stuck struggling with their pegs, the additional haemorrage out will be in young people looking for money to send home to their ageing and impoverished relatives, thus giving the whole demographic thing another turn of the screw."

Tervet artiklit lugedes näete, et selline arvamus on Edwardil ka faktide ja analüüsiga üsna hästi põhjendatud. Üsna mõtlemapanev lugemine.

Läti-hirm Eestis

Eelmisel nädalal rääkisin ühe lätlasest sõbraga, kes oli väga kohkunud Eestis levinud Läti-hirmust. Olles veetnud 3 päeva Tallinnas, jäi tal mulje, nagu oleks ta pärit kollatõvve-katku nakatunud, allpool vaesuspiiri elavast riigist.
Kõigepealt läks ta panka arveldusarvet avama. Nii kui teller kuulis, et tegemist lätlasega, tuli tal silmi kaastundev pilk ja ta hakkas uurima, kui halb ikka lätis elu on ja kas mu sõber ikka saab seal hakkama. Seejärel oli tal vaja teha mõned tööintervjuud, kus tuli ka alati esimesed 5 minutit murelikele tööotsijatele seletada, et Lätis veel inimesed nälga ega kollatõppe massiliselt ei sure.

Aga mis teha, kui meil hetkel suurimaks rõõmuks see, et Lätlastel läheb veel harvemini. Hoopis mu sõbral võinuks rohkem viisakust olla - ise tuleb külla ja kohe hakkab meie iluseid kujutelmi purustama.

Esimesed valguskiired maailma-majanduses?!

Danske Banki viimases Business Cycle Monitoris on juhitud tähelepanu esimestele positiivsetele märkidele globaalses majanduses:

Overall signs of a bottom in the global industrial cycle have continued in the February indicators. China has been leading the way showing a further rise in PMI and the US managed to eke out a small rise in ISM – despite declines in some regional surveys. In Europe data have been more mixed, with manufacturing PMI falling in both Euroland and the UK. OECD's leading indicators are showing signs of bottoming out in most regions and a stabilisation in commodity prices and the Baltic Freight Index offers further evidence for stabilisation in manufacturing production.
...
Going forward we continue to look for a further rise in leading indicators as the inventory draw down comes to an end and the massive stimuli worldwide starts to kick in. We expect the rise to be strongest in Asia and the US, while European indicators will likely show a more muted increase."

Need kolmetähelised lühendid tähendavad erinevaid majandususaldusindekseid (business confidence indicators) ja on tihti kõige kiiremad indikaatorid majanduskeskkonna muutumisest. Arvestades nende indikaatorite madalat taset, näitavad täheldatud positiivsed muutused küll kõigest seda, et majandus jätkab langemist, kuid aeglasemalt kui enne. Aga asi seegi.

Enne kui positiivsed arengud Ameerikast läbi Euroopa meieni jõuavad läheb aga paraku veel kaua aega - Eesti majandususaldusindeks kukkus veebruaris kolinal kõigi aegade madalamale tasemele.