Sunday, January 11, 2009

Lendamisest

Olles viimasest kolmest päevast veetnud tubli osa lennujaamades või lennujaamade hotellides on paljuski selginenud minu suhtumine rahusvahelise reisijateveo olulisusest.

Olen aru saanud, et otselennud kodulinnast maailma on tähtsad. Selleks, et pidada 4-tunnine nõupidamine Marseilles, on Tallinnast ainus mõistlik variant 3-päevane reis. Tallinnast ei lähe Prantsusmaale ühtegi otsereisi. Olgem täpsed - Tallinnast lähevad vähemalt 3 korda nädalas otselennud üldse ainult 14 sihtkohta. See teeb igasuguse koostöö välisriikidega aeganõudvaks ja kalliks.
Hiljuti vestlesin ühe Tallinnas elava Taani ärimehega, kes oli veendunud, et uute tütarettevõtete loomisel ja outsource'imis-partnerite leidmisel on otselennu võimalus väga oluline. Ei saa ju reklaamida enda lähedust Euroopa Liidu turgudele, kui siia sõitmine võtab aeg rohkem kui mõnesse Aasia olulisse keskusesse. Seega vähendab otselendude vähesus tugevalt Eesti konkurentsivõimet. Tallinnast ei saa kunagi regionaalset finantskeskust, kui siit ei pääse kiirelt olulistesse Euroopa linnadesse (meil puuduvad otselennud nt. Pariisi, Berliini ja St Peterburgiga)

Mida saaks ette võtta? Läti valitsus kasutas oma osalust AirBalticus, et teha sellest regionaalne lennufirma, mis lendab põhimõtteliselt igale poole. Nad on olnud selles üsna edukad. Air Baltic ja Riia on mõne aastaga tõusnud kindlalt juhtivaks regionaalseks lennukeskuseks.
Eesti valitsuse poliitika on alati olnud mitte sekkuda ettevõtlusesse. Ma arvan, et see on üldjuhul õige. Seega toetan ka Estonian Air'i vähemusosaluse müümist. Lennunduse ergutamiseks ei pea omama lennufirmat. Üheks võimaluseks oleks langetada lennujaama-tasud nulli. Me ju ei võta raha väismaistelt bussifirmadelt meie teede kasutamise eest. See teeks Eestisse lendamise odavamaks, mis aitaks meelitada siia lendama erinevaid lennufirmasid. Lisaks tuleks muidugi teha ka müügitööd lennufirmade seas uute liinide avamiseks.

Teiseks avastuseks minu jaoks oli prantslaste kiir-rong TGV. Väga mugav ja kiire viis liiklemiseks. Sõidab mingi 300 km/h. Kui sellise suudaks käima panna Tallinna, Tartu ja Riia vahelt oleks ikka vägev küll. Kui Tallinnast saaks rongiga 2 tunniga Riia Lennnujaama, siis võiks need Tallinna otselennud ka arendamata jätta.

Edit: Viimaste TGV liinide ehituse hind on olnud umbes 10m EUR kilomeetri kohta. Tallinn-Tartu-Riga trassi hind oleks sel juhul ca 4,5 miljardit eurot ehk 70 miljardit krooni. Päris suur raha - äkki lätlased teevad IMFi ja naaberriikide laenuraha eest ära.

2 comments:

Kristi said...

Nõustun probleemiga, et ilma sujuva rahvusvahelise püsiühenduseta on rahvusvaheline äri ajamine Eestis ja eestlastega komplitseeritud, samas lahenduseks siin ilmselt ei piisa lihtsalt turumajandusest. Teatavasti püüab iga äri eelkõige maksimaalse kasumi poole, samas ühest väikeriigist mitmeid otselende korraldada saab olla pigem strateegilis-poliitiline otsus ja äriliselt ilmselt üksnes tagasihoidlikult kasumlik. Seega kui ei teki just patriootlike kalduvustega Eesti ärimeeste seltskonda, kes Estonian Airi käima tõmbab ja seega osalt riigi rolli täitma hakkab, siis peab Eesti riik ikkagi jääma mingil kujul lennundusstrateegiat/-poliitikat pushima. Selles osas on valikuks kas panne Estonian Airilile selgemad sihid ja parem juhtkond või mõelda mingi loominguline PPP lähenemine välja. Head mõtet hetkel ei tule, aga midagi oleks vaja tõesti ette võtta. Siinkohal respect Läti riigi ja AirBalticu suhtes ka minu poolt.

P.S. Üks idee oleks nt Eesti valitsusel teha diil Läti valitsuse või otse AirBalticuga, et kui palju lende peaks kindlasti Tallinnast väljuma.

TE said...

välismaised bussijuhid ostavad bensiini ja maksavad seega aktsiisi.