Peaministri ideed alandada üksikisiku tulumaks 18%-le on nüüd toetama asunud ka teised arvamusliidrid.
Kõigepealt sekundeeris Ansipile Tõnis Palts, kes oma ajaveebis avaldas arvamust, et "Suurendades tubakatoodete aktsiisi vähendame nende kasutamist, suurendades tulumaksu vähendame efektiivsust ja vastupidi." Ehk siis tulu teenime on midagi, mida ei peaks maksustamisega piirama.
Eile liitus mõttevahetusega ka Jaan Kaplinski, kes leidis, et tulumaksu alandamisega "propageeritakse tegelikult edasi laenudele ja välisinvesteeringutele toetuvat majanduskasvu". Õige, Jaan! Erinevad majandusuuringud on ka näidanud, et välisinvesteeringute maht on väga tihedalt seotud riigi majanduskasvuga. Eraldi küsimus on, kuidas seda tekkivat rikkust jaotama peaks, aga majanduskasv iseenesest on kindlasti positiivne.
Lisaks toetavat tulumaksu alandamine ka "madalatel tööjõukuludel baseeruvat majandusmudelit. Mudelit, mis soosib vahendustegevust, spekuleerimist ja kinnisvaraäri." Esiteks on muidugi spekuleerimine ja kinnisvaraäri ühed kõige vähem tööjõumahukad tegevused üldse, niiet madal üksikisiku tulumaks neid väga ei puuduta ja seega pole nad näidetena kuigi asjakohased. Madalate tööjõukulude osas on Kaplinskil muidugi õigus -- kui tööjõukulusid maksude arvelt vähendada, siis saavad suhtelise eelise tööjõumahukad valdkonnad. Hakatakse eelistama kulutusi tööjõule investeeringutele tootmisvahenditesse. Palgatakse rohkem inimesi ja väheneb tööpuudus või tõusevad palgad. Huvitav, et sotsiaaldemokraatlik Kaplinski sellele sõrgu vastu ajab.
Kuid järgmisest lausest selgub ka Kaplinski teine mure: "Samas loobutakse riigieelarve tuludest, millega toetada ja stimuleerida ... uute teadmiste ja väärtuste loomist." Mure sellepärast, et raha, mida ei kuluta riik, kulutavad inimesed ning kulutavad muidugi valesti. Kuid lahendus sellele ei ole jätkata töö maksustamist vaid teenida riigieelarvesse raha läbi muude maksude tõstmise. Kindlasti peaks meie luksusliku autopargi pärast muretsevale Kaplinskile sobima luksukaupade ja -teenuste kõrgem maksustamine või hoopis kõrgemad maksud ebatervislikule toidule. Kui meie mureks on, et riik (mitte valitsus vaid kogu riik) kulutab liiga palju tarbimisele ja liiga vähe investeermisele, siis peaks ka maksupoliitilised ettepanekud seda toetama. Ettevõtte tulumaksu tasumise tulevikku lükkamine oli samm selles suunas ettevõtluse poolel, sama võiks teha ka inimestega -- ärgem maksustame tulu teenimist, vaid selle kulutamist!
Rõõm tõdeda, et nii erinevad poliitilised jõud on nõustunud, et tulumaksu vähendamine on kasulik töötajatele, suurendab välisinvesteeringuid ja elavdab majandust.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
mnjaa, ma ei ütle sugugi, et olen tulumaksu alandamise vastu, aga mul nagu tekib selle arutluskäigu peale küsimus, et kui palju siis? 18 protsenti on mujalgi nähtud, nii et ma arvan, et sinnamaani võiks minna küll - aga kas sealt edasi ka?
kommentaariks ebatervisliku toidu maksustamise peale - USAs tudengina elades tunned iga karvaga, kuidas siinne toitlustussüsteem lihtsalt soodustab ülekaalulisust. Eesti mõistes ka kõige tavalisem soe toit maksab siin 2-3 korda rohkem kui ükskõik milline rämpstoit. Sellega seoses jõudsin just täna ühe kolleegiga arutada, et täitsa mõistlik oleks rämpstoitu maksustada, näiteks teha rämpstoidu aktsiis. Loogika oleks ju sama, et nii nagu tubakaaktsiisi tulud peaksid vähemalt osaliselt minema tubakast tulenevate tervisekahjustuste ravimisele, võiks ka räpstoiduaktsiisist saadav raha minema rämpstoidu tarbimisest tulenevate tervisehäirete ravimiseks :D
Post a Comment