Leedu GDP -9.5% q-o-q, -12.6% y-o-y

Baltiriikide rekord majanduslanguse kiiruses sai ületatud täna, kui Leedu teatas, et nende majandus kukkus selle aasta I kvartalis võrreldes 2008 viimase kvartaliga 9.5% (seasonally and working day adjusted). See on päris vägev tulemus, kuna eelmine rekord kuulus Lätlastele 5% kukkumisega eelmisest aasta I kvartalist. Kuna Leedukatel oli veel eelmise aasta keskpaik suhteliselt tugev, siis aastane kukkumine SKP-s oli vaid 12.6%. Kuid rekord seegi.

Danske Bank on sellisest esitusest üsna shokeeritud, kuna nemad ootasid umbes 8%-list y-o-y kukkumist ehk siis umbes 3%-list kvartaalset langust. Pikemalt mõtlemata langetati selle peale ka Leedu 2009.a. majanduslanguse prognoos 15% peale ("it is now likely that GDP will drop by more
than 15% on average for 2009"). Lisaks sellele prognoosib pank ka 6% langust järgmisel aastal.

Kuida karta on, et kauaks Leedu edetabeli tippu ei jää. Kurvad päevad saavad olema 11. ja 13. mai, kui oma majanduskasvu esialgsed hinnangud avaldavad Läti ja Eesti. Minu prognoos on, et Eesti majanduslangus võrrelduna 2008.a. I kvartaliga saab olema kuskil 15-17% kandis.

Miks mulle meeldib suletud nimekirjade süsteem Eurovalimistel

Palju pahameelt on tekitanud Europarlamendi valimistel suletud nimekirjade kasutamine. R2 saates Olukorrast Riigis nimetas Kalle Muuli seetõttu neid valimisi lausa mõttetuteks, kuna tegelikult inimesi valida ju ei saa.
Paljudel on millegi pärast arvamus, et kui nimekirjad oleksid avatud (see tähendab erakonnast saaksid esindatud kõige rohkem häälis saanud liikmed), siis oleks valikuvabadus justkui suurem. Minu arvates on vastupidi. Näiteks võiksin ma hääletada Reformierakonna poolt, kuna usun Ojulandi ja liberaalset maailmavaadet. Kui siis juhtub, et Reformierakond saabki piisavalt hääli, et saada üks koht Europarlamenti, võib selguda, et mingi kari Euroskeptikuid on andnud palju hääli Gräzinile ja Brüsselisse saadetakse hoopis tema. Ja mina käigu siis Euroopas ringi, silmad häbi täis, et Gräzin on minu häälega Brüsselis.
Nüüd on mul aga selge, et kui Reformierakonnast saab 1 inimene Europarlamenti, siis on selleks Ojuland, kui saab kaks, pääseb ka Paet Brüsselisse ja kui pooled kohtadest tuleb Oravaparteile, siis saab ka Gräzin Euroopa pealinna. Nende inimeste sobivust saan konkreetselt vaagida.
Samuti ei julgeks ma muidu võib-olla Isamaliidu poolt hääletada - üks koht konservatiividel juures ja kes teab, kes rahvalt kõige rohkem hääli suudab koguda. Aga praegu tean, et Isamaliitu läheb esindama Tunne Kelam, võib-olla ka Marko Mihkelson. Kui neid mehi usaldan, siis annan hääle Isamaliidule, kui ei usalda, siis mitte.

Seega minu arvates on suletud nimekirjad antud juhul palju sobilikumad valikute tegemiseks isikute pinnal.

Arengufondi investeering - Goliath

Kui jaanuaris arutasin Arengufondi kahe esimese investeeringu üle, siis terviklikkuse mõttes peaks väikse analüüsi tegema ka seni viimase rahapaigutuse Goliath Wind kohta. Arengufond investeeris ettevõttesse selle aasta alguses . Tegemist on ettevõttega, mis arendab sisuliselt uut tüüpi jõu ülekande mehanismi tuulegenraatoritele, mis võimaldaks alandada tuulegeneraatorite massi ja seeläbi hinda.

"So far, most turbines were equipped with gear-boxes, converting low rotor speeds into revolutions required to run a generator. While gear-box failures have become a major problem on multi-MW turbines, direct driven machines are a brilliant alternative: During 20 years, their drive train makes as few rotations as a gear-box machine has reached after just three months!

Despite unrivalled low operation and maintenance costs, direct driven machines are much more expensive than gear-box turbines, simply because of their heaviness: Weight is a major problem of today’s multi-MW wind turbines, pushing power generation costs up!"

Täpsemalt süsteemi tööpõhimõtetest pole räägitud, küll on aga tehtud vinge video. Miks see vajalik oli, jääb arusaamatuks. Küll aga võib aru saada, et oluline osa uuest tehnoloogiast on kanda iseäralikul rõngal, mis on ehitatud turbiini ümber, tiivikute taha. Täpsemalt saab tehnoloogiast nähtavasti lugeda patendikirjeldusest.

Minu arvates on tegemist esimese investeeringuga, kus on täidetud Arengufondi eesmärki -- raha on paigutatud varases staadiumis ettevõttesse, millel on edu korral suur turg, aga mis on veel staadiumis, kus on suured riskid ja erakapitali kaasamine seetõttu keeruline. Tuule-energia on vaieldamatul valdkond, mis areneb järgmisel paaril kümnendil väga kiiresti ning kus on suur nõudlus uute tehnoloogiate järgi, mis võimaldaksid vähendada investeeringuid 1MW võimsuse kohta. Samuti on ettevõttel olemas selge tehnoloogiline eristatavus (okei, ma pole siin küll ekspert) ja tugev meeskond tehnoloogia lõpuni arendamiseks. Ning kahtlemata on ettevõtte potentsiaal rahvusvaheline, sest Eestis seni veel tuulegeneraatoreid ei toodeta.

Selle kõige juures on kõrvalplaanile jäetud küll investeeritava ettevõtte seos Eestiga, aga ega kõike head korragi ongi raske tahta. Kaasinvestorid vähemalt on Eestist ja kodulehele on ilmunud ka kaks siinse taustaga inimest - Jana Morozov, kes on ettevõttese võetud kuna "She is good in networking, supplemented by her role as leader in an Estonian party" ja Margus Dintsenko.

Ettevõttesse investeeriti 7.9 mln krooni, mille eest said investorid 42.74% osaluse. See jagunes võrdselt Arengufondi ja kaasinvestori Powerdrive OÜ vahel. See teeb firma pre-money valuationiks 10.6 mln krooni. Raske öelda, kas seda on vähe või palju, aga siiski on see mõistetavam kui Smartposti valuation 58 MEEK. Kuhu investeeritav kapital paigutatakse, hoiab Arengufond tavapäraselt saladuses.

Igal juhul on kiiduväärt, et Arengufond on oma investeeringutes julgemaks läinud. Nüüd jääb veel soovida, et nad muutuksid ka aktiivsemaks. Vaja oleks pigem rohkem väiksemaid investeeringuid riskantsetesse projektidesse. Kuuldatavasti on kohe-kohe tulemas veel 2 põnevat investeeringut, aga sellest juba siis kui asi avaldatud on.

Tallinna linnahalli erastamine

Eile otsustas Tallinna Linnvalitsus anda õiguse Tallinna Linnahalli renoveerimiseks ilma konkursita Tallinn Entertainment LLC-le, mis on iluäri Estée Lauder Companies eestvedaja Ronald S. Lauderiga seotud firma. Ettevõte saab kohustuse linnahall renoveerida ja vastu õiguse linnahalli ja selle ümbrust 99 aastat majandada, sealhulgas ehitada hotell ja vaba-ajakeskus.
Ühelt poolt on tore, kui plaan jõustub ja tõesti piirkond ja linnahall korda tehakse. Mitu korda on ju hoonet oksjonile pandud, kuid huvilisi, kes oleksid valmis olemasolevat linnahalli renoveerima, pole leitud.
Aga ikkagi tundub kuidagi kahtlane selline otsustuskorras 99-aastaste õiguste jagamine ehk sisuliselt erastamine. Kahtlane tundub ka see, et kui kinnisvara- ja finantsbuumi tipuaegadel ei leitud investorit, kelle jaoks piirkonnast teenitav tulu oleks üles kaalunud Linnahalli renoveerimiseks minevat kulu, siis nüüd äkki on leitud ettevõte, kes on valmis investeerima siia üle miljardi krooni. Samuti on kahtlane, miks investorid eelistavad sellist keerulist projekti, kui tõenäoliselt oleks täna võimalik osta ka paremates asukohtades ja vabama tegutsemisvõimalusega objekte.

Loodame siiski kõige paremat ja kui projekt tõesti sellisena jõustub nagu Linnavalitsus seda kirjeldab, siis tuletage mulle meelde, et saadaksin Tallinna Linnavalitsusse kiidu- ja tänukirja, et nad on suutnud sellisel ajal meelitada Tallinna kinnisvarasse nii mahuka investeeringu.

vangis

Huvitavat mõttelõnga arutab Heateo päevikus Margo Loor. Eelmisel nädalal kohtas ta Tallinna kesklinnas 30 aastat vangis istunud ja hiljuti vabanenud linnaelanikku, kel polnud kuskil ööbida, ega raha söögi ostmiseks ning kelle jaoks tänane maailm oli täiesti uudne nii heas kui halvas mõttes:

“Näe, siin olid puubarakid,” näitas ta näpuga üle tee asuva Forum Plaza poole. “Ja Viru väljakul oli marsa peatus.” Uurisin, et kaua ta kinni istus. “30 aastat. Veebruari alguses sain välja. Täielikus šokis olen siiani. Kuhugi minna pole, kedagi ei tunne ja kõik on uus.”

Tekkis seda lugedes minulgi küsimus - kui riik on nõus 30 aastat maksma kinni ühe kriminaali elamis- ja valvamiskulusid, siis miks ei pingutata veel natuke, et anda vabanenule vähemalt võimalus naasta õiguskuuleka kodanikuna. Või on see tõesti mõttetu ja vangla ainus eesmärk on pahasid ajutiselt ühiskonnast eemal hoida.
Lugege kindlasti Margo sissekannet, endise väitlejana ja tänase Heategulisena ei piirdu ta olukorra kirjeldamisega vaid tal on ka positive content täitsa olemas.

Tööstustoodangu kolmas derivatiiv pööras veebruaris postiivseks

Positiivseid uudiseid majandusest! Veebruaris langes tööstustoodang võrreldes aasta varasemaga küll 30%, mis võib tunduda kole kukkumine. Samas tööstustoodangu languse kiiruse suurenemine vähenes. Kui jaanuaris oli tööstustoodangu langus 5 protsendipunkti kehvem kui detsembris, siis veebruaris oli langus juba ainult 3 protsendipunkti kehvem kuu varasemast. Ehk siis kolmas derivatiiv oli 2 protsendipunkti positiivne! Kas ka teie näete tunneli lõpus valgust?

Hariduse tulevikust

Fred Wilson on bloggija, keda loen üsna aktiivselt. Hiljuti rääkis ta oma VC-blogis, kuidas ta äripartner tõi laua taha kokku juhtivad mõtlejad, pedagoogid ja ettevõtjad, et arutada hariduse tuleviku üle. Siin mõned huvitavamad punktid, mis Fred välja tõi

The student (and his/her parents) is increasingly going to take control of his/her education including choice of schools, teachers, classes, and even curriculum. That's what the web does. It transfers control from institutions to individuals and its going to do that to education too.

Alternative forms of education (home schooling, charter schools, online learning, adult education/lifelong learning) are on the rise and we are just at the start of that trend.

Students will increasingly find themselves teaching as well. Peer production will move from just producing content to producing learning as well.

Credentialing and accreditation in the traditional sense (diplomas) will become less important as the student's work product becomes more available to be sampled and measured online.

Testing and assessment will play more of a role in adapting the teaching process. A good example of this is how video games constantly adapt to the skill level of the player to create the perfect amount of creative tenstion. Adaptive learning systems will soon be able to do the same for students.

Mulle meeldib see viimane punkt. Igale õppeainele oma Guitar Pro!