Gräzini arusaam turumajandusest on vildakas

Nagu aru olen saanud, pole Reformierakond enam ammu liberaalset majanduspoliitikat toetav uuendusmeelne erakond vaid üha enam sotsiaaldemokraatlikusse populismi kalduv. Nüüd on Gräzin võtnud nõuks hakata rääkima äri õiglusest ja röövkapitalistide eba-eetlistest tegudest lihtsate elanike kallal.
Gräzini väitel on 60 000 inimest langenud SMS-laenude ohvriks (kangesti tahaks viidet). Mida tähendab Gräzini jaoks ohvriks langemine? Peamiselt seda, et SMS-laene reklaamitakse pettusega, kuna ei avaldata nende aastaintressi. Kuigi üldjoontes olen nõus, et mida rohkem infot klient saab, seda parem. Aga samas - kui oluline on sms-laenu puhul aasta intress. Kui mul on vaja 2000 krooni, siis minu jaoks on oluline, kui palju ma palgapäeval tagasi pean maksma, mitte aasta-intress. Kindlasti ei ole laen minu jaoks kaks korda soodsam selle pärast, et mul on palgapäevani kaks korda rohkem aega kui samas hädas oleval sõbral (kuigi aastapõhine intress on ju 2 korda väiksem). Sama tobe oleks nõuda, et apteegis peaks ravimite juures olema ka kilohind, muidu saavad inimesed petta.
Lisaks väidab Gräzin, et

Lisaks pettusele (valereklaam) ja amoraalsusele on kiirlaenude aluseks ka olulise eraõigusliku põhimõtte rikkumine. Tehingust saadav tulu peab olema mõistlik ja tehing sõlmitud enam-vähem võrdsete poolte vahel. Kõnealusel juhul on sõlmijateks võimas rahatuus ja meeleheitel olev inimene, kellelt tahetakse võtta viimane. Võlaõigusseadus ütleb otse: tehing ei tohi olla moraalipõhimõtete vastane ja tsiviilõiguse üldosast (§ 86) teame, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine.

Sellised mõtted sobiksid hästi sotsialistliku riiklikult reguleeritava majanduse juhtimiseks, aga kindlasti mitte maailma majandusevabaduse indeksites esikohta jahtivale riigile. Minu arvates on tehingust saadav mõistlik tulu selline, mida mõlemad tehingu pooled on nõus vabatahtlikult maksma. See tulu on erinev erinevates olukordades ja erinevates tehingutes. Tihti ei sõltu see üldse tehingu pooltest ega tehingu iseloomust vaid välistest mõjuritest - nii näiteks on täna kodulaen kallim lihtsalt selle pärast, et Euribor on tõusnud! Minu arvates täiesti eba-õiglane, aga siiski ei leia ma, et see oleks heade äritavadega vastuolus.
Kuidas aga Gräzin põhjendab, et Hansapanga ja laenaja vaheline tehing on tehtud võrdsete osapoolte vahel, aga sms-laenukontori ja laenaja vahel laiutab meeletu ebavõrdsus. Parimaks võrdsuse ja mõistliku tulu teenimise tagajaks on konkurents, mistõttu on tervitatav, et sms-laenukontoreid on tekkinud kiiresti ja palju - kui sellest äris oleks õiglane tulu märkimisväärselt madalam, oleks konkurendid ka madalamat hinda pakkumas.
Kui aga Gräzini argument on selles, et lihtsalt sms-laenu võtja on meeleheitel inimene, kes teeb tehinguid, mis on talle kahjulikud ja pankade "õiglus" väljendub sellistele inimestele laenamisest keeldumises, siis on see lausa jabur. Sel juhul peaksime keelama ka näljasele inimesele leiba müümast - "enne mine saa kõht täis, muidu ostad veel liiga kalli hinnaga"!
Aga ehk on asi hoopis selles, et osavate poliitikutena on Reformarid otsustanud oma valijaskonda vahetada. Kui tõusval turul tuli keskenduda edukatele õlale patsutamisele, siis nüüd on poliitilise valuutana tegijad nende hääled, kes tunnevad, et hakkab halvemini minema.

Lithuania in recession?

In March i wrote that it seems that the economic growth was negative in Latvia in 4th quarter of 2007. The problem in Latvia is that the statistics department there does not publish seasonally adjusted figures.
Lithuania is the first Baltic country to publish its GDP flash estimate for the first quarter of 2008 (Latvia will follow on May 9th and the slow Estonians only on May 14th). And the news aint good from Vilnius - in the first quarter the Lithuanian economy contracted by 0,2% - seasonally and working days adjusted. This is the first quarter of negative growth since 1999. We need to keep in mind that this only the first estimate so it might be significantly adjusted. Also, the usual definition for recession is two consecutive quarters of contraction.
But the news is nevertheless significant. Lithuania has been considered the least overheated economy of the Baltics. And so the expected slowdown should be milder as well. The economic growth in Q4 was 1,3% compared with 0,8% in Estonia and 0,0% in Latvia.
We need to wait to see what it means for the other Baltic States. During Q1 the only good news about the Estonian economy has been remarkable lessening of the deficit in trade balance. Can our export sector really hold up to the high inflation and salary growth?

Ausa äri võimalikkusest Eesti Vabariigis

Jüri Saar kirjutab oma blogis, et Arengufond kaalub oma esimese investeeringuna firmat NarTest Technologies, mille omanikeringi kuulus viimase ajani ka Arengufondi nõukogu liige Indrek Neivelt. Kuigi vahetult enne raha taotlemist fondist müüs Neivelt huvide konflikti vältimiseks oma osaluse, olen nõus Saarega, et see muudab vähe. Saare arvamus on, et

"Ma ei saa ka mööda sisetundest, mis ütleb, et kui NarTest osutub edukaks, siis peab hr.Siff kindlasti ka endist nõukogu liiget meeles millegi enam kui hea sõnaga."

Minu arvamus on, et optsiooni- või futuurlepinguid ei pea äriregistris registreerima ja seega me ei tea, millised on tegelikult Neivelti huvid NarTesti tulemustest. Kuna Neivelt pole (minu teada) ka ühelgi riiklikul ametikohal, ei pea ta esitama ka oma majanduslike huvide deklaratsiooni (kui ta seda siiski peab tegema, siis tuletaks talle meelde, et ka optsiooni- ja futuurlepingud on majanduslikud huvid). Seega selge huvide konflikt tõepoolest.
Aga teema on Eesti ärikeskkonnas märksa laiem. Kas Urmas Sõõrumaa oleks tohtinud olla Eesti Energia nõukogus? Miks Eesti biotehnoloogia ettevõtetes kajastuvad samad nimed, kes on juhtivatel positsioonidel ülikoolides? Lisaks osalevad samad inimesed ekspertidena EASi teadus- ja arendusprojektide rahastamise hindamistel. Kõigest sellest võiks välja lugeda korrumpeerunud ühiskonda, kus kõik hoovad on koondunud kitsa suletud sõpruskonna kätte, kes meie niigi piiratud ressurse lihtsalt omavahel (ümber) jaotab.
On aga ka teine seletus - Eesti on lihtsalt liiga väike. Eraldi võetuna on ju loogiline, et Indrek Neivelt on Arengufondi nõukogus ja samuti on loogiline, et ta investeerib huvitavatesse ettevõtmistesse Eestis. Loogiline on ka, et EAS kasutab oma ekspertidena parimaid kättesaadavaid eksperte ja loogiline on, et samu parimaid eksperte tahavad endale ka kõik Ülikoolid ja valdkonna ettevõtted. Kui me nõuaksime Arengufondi nõukogu liikmetelt ja muude rahastamiste otsustajatelt täielikku sõltumatust, saaksime sinna inimesed, kes pole kas valdkonnaga üldse kokku puutunud või keda teised inimesed ei väärtusta. Seoses meie väiksusega on meil lihtsalt liiga vähe häid inimesi igas valdkonnas.
Seega ongi parim, mis saadakse teha, et sellised inimesed taandavad ennast otseselt nendega seotud projektide arutamiselt ja me usaldame Arengufondi ja muude rahajagajate juhtkonna suutlikkust võimalikule mõjutamisele vastu hakata. Ja loomulikult on oluline roll ka meedial, et sellised kahtlusttekitavad seosed välja tuua ja otsustamisprotsessidele valgust heita, nõudes otsustajatelt läbipaistvust ja põhjendatust.

Rafting in Jägala, Estonia

Couple of picture of my recent trip to Jägala river with friends.
Although the high water is supposedly over (or will be over soon), i can strongly suggest the rafting trip by www.retked.ee.