Ärge säästke energiat või kliimat, säästke inimesi!

Jätkuks minu eelmisele postile soovitaks lugeda ka mõne aja tagust Bjørn Lomborgi artiklit 6. juuli Päevalehest, kus ta arvab, et kuigi kliima soojenemine on paha asi, ei tähenda see veel, et me peaksime selle peatamiseks kulutama 180 miljardit dollarit. Kõik kliimaaktivistid voiks tutvuda artiklis viidatud Kopenhaageni konsensugrupi analyysidega ja kysida endalt, kas poleks siiski olulisem tegeleda tänaste reaalsete probleemide lahendamisega homsete võimalike hädade asemel.
Nii et võibolla oleks veel mõistlikum selle teemaga üldse mitte tegeleda - kõik on suhteline.

Eesti CO2 kvoodist

Paar nädalat tagasi kerkis Eestis üles hala Eesti liiga väikse CO2 kvoodi üle. Lisaks siia tagantjärgi ka oma kommentaari.
Minu arvates on nõme nutta selle üle, et Eesti sai vähe kvooti, kui eelmises kvoodi me suuresti müüsime maha, justkui oleksime kõvad säästjad. Tegelikult muidugi asi selles, et eelmine kvoot anti 1990 aasta saastamise mahtude järgi, kus sovjetiaegne raiskamine polnud veel lõppenud. Sellist CO2 kogust ei suutnud 2005ndal aastal aga isegi Eesti Energia toota. (vt. ka minu selleteemaline post eelmisest aastast). Seega on ju üsna loogiline, et sel aastal saime väiksema CO2 kvoodi - on ju kogu süsteemi mõte ikkagi vähendada saastamist, mitte tekitada uut liiki subsiidiumit endiste saastajate hüvanguks.
Aga veel nõmedam on muidugi see, et igasuguse kvootide taotlemise, põhjendamise ja vaidlustamise asemel võiks kogu selle süsteemi lahendada parem kvootide oksjoni teel. Juba üksi kokkuhoid, mis tekiks sellest, et sajad kallipalgalised töötajad energiasektoris ja ametnikud Euroopa Komisjonis ei peaks tegelema nutikate argumentide välja mõtlemisega saastekvootide põhjendamiseks, oleks seda väärt. Rääkimata süsteemi efektiivsusest ja suuremast õiglusest.
Ja lõpuks, miks üldse on vaja mingeid kvoote. Kogu asja mõte on ju selles, et saastamine on paha. Üsna kindlasti pole atmosfääril vahet, kas sinna saabuv CO2 molekul on kvoodiga või ilma. Seega oleks ehk mõistlikum lahendus lihtne CO2-maks. Kes saastab, see maksab. Selline maks töötaks tänasest süsteemist paremini ka rohelise energia investeerimise toetamisel. Kui tänane volatiilne CO2 turuhind tähendab, et rohelise energia investor ei tea, milline konkurentsieelis tal saastaja ees tekib, siis maksu stabiilsus annaks säästvale tootjale rohkem kindlust.
Seega võiks Eesti loobuda rehepapilikust kiusuajamisest ja oma vaimujõudu kasutada pigem Euroopa Liidu suunamiseks mõistlikumate lahenduste poole.

Pulleritsu provokatsioon ja homode paraad

Kui Indrekult küsiti, kas ta usub jumalat, vastas ta: "Ma arvan, et ma usun".
"Ära ütle nii," kostis see peale Maurus. "Kui sa arvad, siis sa pead seda põhjendama, kui sa lihtsalt usud, siis on see isiklik asi, seda ei pea põhjendama."*
Sama moodi on vihkamisega. Mõni vihkab juute, teine matemaatikat, kolmas oma ema, Pullerits "omasooiharaid". See on okei, kui seda ei kiputa põhjendama ega laialt kuulutama.
Aga Pullerits nii ei saa. Ikka vaja Postimehe kirjutada artikkel ja proovida oma vihkamist argumenteerida. Tema kogu artikkel on ülesehitatud "valgustavale" avastusele, et homoparaad Tallinna kesklinnas on provokatsioon. Istu, Priit! Tubli, oled jõudnud õige lahenduseni! Sellega provotseeritakse inimesi mõtlema ja mõistma.
Aga argumentatsioon siiski vähekene lonkab - võinuks oma vihkamisega omavahele jääda.
Näiteks arvab Pullerits, et "Seksuaalsed eelistused võiks siiski jääda igaühe intiimasjaks, mida ei peaks kaaskodanikele nina alla hõõruma." Justkui ei oleks suur osa reklaami kampaaniatest, aga ka inimeste (ööklubi)riietusstiilist üles ehitatud seksuaalsete eelistuste kaaskodanikele nina alla hõõrumisele. Küll aga tuleb homoseksuaalsust nina alla hõõruda neile, kes peavad õigustatuks selle alusel diskrimineerimist. Nii nagu talupojad on mõisnikele nina alla hõõrunud talupojaks olemist ja neegrid valgetele neegriks olemist ja naised meestele naiseks olemist. Sellistel demonstratsiionidel põhinebki rahumeelne vastuhakk ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele.
Samuti väidab Pullerits, et vildakas on ürituse eesmärk - homoseksuaalsusest teavitamine: "Ei usu, et Eestis leidub ühtainustki inimest, kes kahtleks omasooiharate eksistentsis." Kindlasti tead sa aga, et Eestis leidub hulganisti inimesi, kes peavad homosid väärastunud vähemuseks, kes ei saa elus normaalselt hakkama ja kes tuleks vaimse puudulikkuse tõttu ühiskonnast eraldada. Just sellistele inimestele ongi vaja näidata, et nad eksivad.
Ja siis on veel minusugused inimesed, kes arvavad, et homodel on Eestis hea elada - keegi neid ei vihka ega diskrimineeri. Ka nende jaoks on vaja seda paraadi, et näidata, et meie ühiskonnas on piisavalt inimesi, kes on valmis pilduma teisi inimesi kivide või sõnadega pelgalt nende seksuaalsete eelistuste pärast.
Pulleritus rahustuseks võin öelda, et riikides, kus ühiskond on homode olemasolu aktsepteerinud ja ei solvuta nende soovist paraadi korraldada, kaotavad ka homoparaadid oma sisu ja hääbuvad. Ma loodan, et Pullerits ei pea kaua ootama.
Seniks aga võiks kultuuripealinnaks pürgiv Tallinn valju ja selge häälega toetada homoparaadi kui näidet mõtteviiside vabdusest Eesti pealinnas.


P.S.:

Kuigi pärast Varssavist lahkumist on Lisette blogi igavaks läinud (ükski mees ei viitsi lugeda päevast-päeva armastusest, isegi kui see on lesbiline), soovitan ma lugeda tema 16. juuli sissekannet ja toetama Gay Pride'i.

Samal teema tasub lugeda ka Reimo Metsa artiklit EPl'is, mis küll üldiselt põhineb väga esmaste argumentide kordamisel (homod pole pedofiilid, homod on alati olemas olnud). Aga võib-olla on sedagi tänases Eesti ühiskonnas vaja.

Taunimisväärne on aga politsei soovitus homoparaadi vanalinnast eemale hoida. See kõlab küll otsese viitena politsei suutmatusele oma ülesannete täitmisel. Huvitav, kas George Bushile saadeti ka soovitus Tallinnast turvakaalutustel eemale hoida.

Kogu selle jutu asemel võinuks te lugeda Giustino blogi.

___________________________________________

* tsiteeritud mälu järgi ja suvaliselt

Liberaalne Eesti, kus sa jäid?

Ahto Lobjakas kirjutab tänases Päevalehes ilusa post mortemi liberaalsele poliitikale Eestis: Reformaritest on saanud parempopulistlik erakond, aga IRL-ist pole veel arusaadavat poliitilist filosoofiat kuulnud.
Lobjakas toob oma artiklis välja palju muret tekitavaid tähelepanekuid meie tänasest ükskõiksusest meie endi vabaduse suhtes. Neist kokkuvõtlikum:

Ajal, mil see on meile kõige ohtlikum, hakkab Eestist saama
äraspidiromantiliselt enesessetõmbunud ühiskond. Ühiskonna vapikilbile
tõstetud ideaalid jõukus, õnn ja rahvuslus on ühe teise, kadunud aja
loosungid.

The principles of economics explained

The principles of economics explained by the world's only stand up economist. This is great, although probably some understanding of economics is needed to catch the all the humour (or maybe not).

Economist might not contain all the truth and nothing but the truth

I have been reading Economist since my first year in the university. It is also the only magazine where i look through all the articles in every issue. Although i really like the analysis and reporting there, i've started to wonder whether relying on one information source for most of my understanding on world affairs leaves me a bit narrow minded. So it was refreshing to read Fistful of Euros blogpost by Edward Hugh: "Bad Journalism at The Economist", where the author harshly criticizes the Economist for not taking into account the demography when analyzing the Eastern-European economies.
I am not sure i agree with E.Hugh's view on the importance of demographics in economic growth, but it is definitely worth while reading. So is an article in Claus Vistesen blog, which is mostly on Lithuania.
There is a remarkable comment at the end of the Claus's blogpost:

A theme that I have been thinking about lately is the idea that young
college graduates from North America might be attracted to European
cities such as the Baltic capitals as places where they could apply
their skills and knowledge at relatively low risk. The appeal of living
in a historic foreign city undergoing dramatic change I think would be
strong. The cost of living compared to New York, London, or Berlin
would make the Baltics attractive as well.

As you note, a policy
of encouraging immigration seems very advisable for the Baltics, and I
think that a program to raise awareness in the US, particularly at
colleges and universities, regarding themselves would serve these
countries well.

This an intriguing idea indeed. Really, why shouldnt "positively transforming" Estonia promote itself as a good place for young well educated people to come and carry out their ideas. That could really help us to grow to higher level of productivity in the goods we produce and services we sell.

International mobile calls: airBaltic and Skype

As I travel to Russia on business quite often, I am a bit annoyed by the roaming charges of 2.8-3.3 €/min for outgoing and 0.36-0.84 €/min for incoming calls. So I've been looking for smart ways to reduce those cost. Recent innovations i've found are:

1) airBalticcard Mobile - Air Baltic just launched a new SIM phone card for international calling. The rates in Russia are advertised as 0.39 €/min for outgoing calls with receiving calls is free of charge. Cheap rates are also available for other locations. The fee structure seems to be a bit more complicated with additional fee for buying the card, but it is nevertheless significant saving from the usual roaming charges.
But of course, airBaltic can't just satisfy in beating Estonian national carrier in building up the biggest Baltic carrier (Estonian Air used to have much more passenger traffic tha airBaltic just 6 years ago - now it lags the Latvians in any comparable level), for some reason they have also excluded Estonia from the list of the 60+ countries where the airBalticcard works. As i understand, it also means i would not be able to call to Estonia with the card. I plan to give it a try nevertheless.

2) Skype Mobile. As I recently got a new smartphone: HTC s-710, which runs on Windows Mobile, i can now use Skype also on my mobile phone in Wifi hot-spots. I installed it today and it seems to work just fine (although a bit slow, but this is due to my phone, i guess). For some reason the program installed in Norwegian language, but once i figured out how to change that, I was able to use chat and make calls pretty much as in ordinary Skype.

So if you receive phone calls from me in near future saying:
"Do you hear me well? You do? Great! Wow this is cool - I hear you too! Do you hear me well? Good! Bye then!"
Then this is just me discovering the recent innovations in mobile communications.

Lucas bashes Putin

If there still is somebody who reads my blog, but doesn't read Edward Lucas's, i really suggest you to read his latest article in Daily Mail. When in The Economist Edward is usually confined to balanced reporting and cool-headed analysis, in the Daily Mail he has taken a somewhat more emotional approach and really hits Putin hard:

"We have seen nuclear terrorism on the streets of London./.../
They killed a UK citizen and endangered dozens more./.../
If the skull and crossbones were flying over the Kremlin, it could
hardly be clearer: Russia under Vladimir Putin is a pirate state that
unashamedly flaunts its contempt for the law./.../
It is no exaggeration to say that the FSB runs Russia: its former chief, Mr Putin, is the president."

But he does not spare his own homeland either:

"Britain's first step should be the expulsion of not just a symbolic few, but every one of the dozens of FSB operatives here./.../
We should stop giving Russia's rulers visas to come here./.../
They enjoy the spoils of power at home while they invest in Britain,
their wives shop here, and their children go to our finest private
schools. They must realise that welcome is cancelled for accomplices in
murder.
Tony Blair had just warned British firms about the political risks of
Russia. Yet scandalously, our captains of industry toed the Kremlin
line, that Mr Blair's warning was the "emotional outburst of an
ex-prime minister".
Not since British trades unionists went to the Kremlin in the 1980s to
praise the peace-loving Soviet leadership and denounce the
"war-mongers" Thatcher and Reagan have I felt more ashamed."

Ansip, Savisaar, Rumm ja Statistika-amet

On olemas väiksed valed, suured valed ja statistika - armastavad väita inimesed, kes statistikast aru ei saa ja seda kasutada ei oska.
Nagu ka austatud peaminister ei ole ka mina Statistikaameti uurimust lugenud. Miks? Sest seda pakutakse ainult trükitud kujul ja 159 krooni eest. Ma ei tea, palju jääb sellest rahast üle peale trükikulude maha võtmist ja mis pagana pärast üldse on vaja statistika-ametil tegelda mingi rahateenimisega, aga vähemalt elektrooniliselt võiks olla võimalik selliseid uurimusi küll osta. Sellest tingituna ei oska ma kommenteerida, millisel analüüsil põhineb Statistikaameti väide

Valitseb seaduspära — mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust.

Seda enam, et oma pressiteates toovad nad välja vaid võrdluse Sloveeniaga. Ma tõesti loodan, et statistika-ameti järeldus põhineb korrektsel regressioonanalüüsil, mis võtab seaduspärasuse leidmisel lisaks kulutustele arvesse erinevate riikide erinevaid majanduslike ja sotsiaalseid aspekte.
Sel juhul ei nõustu ma sugugi Ansipiga, et tegemist ei ole statistika-ameti ülesandega. Ses osas olen isegi Savisaarega nõus, et peaministril ei sobi riikliku statistikaameti uurimusi lihtsalt ignoreerida. Juhul kui need uurimused on eba-profesionaalsed, nagu Ansip tundub väitvat, peaks ta peaministrina tõsiselt kaaluma Statistikaameti juhtide väljavahetamist, sest mis infole valitsus siis otsuste tegemisel toetub, kui nad isegi oma enda statistikuid ei usu?! Oleks ju veider kui mõne firma juht kommenteeriks aktsionäridele oma viimaste aastate kahjumeid, väites, et tegemist on lihtsalt finantsosakonna ebapädeva tööga tulemuste analüüsimisel. Aktsionärina oleks ma esimest korda sellist juttu kuuldes tõesti võib-olla finantsistide peale pahane, teisel korral aga juba ettevõtte juhi peale. Nii tahan ma ka kodanikuna oma peaministrilt vastutust riigi kohta käiva statistika eest.
Aga mis veidrates loogika kriteeriumites mõtleb Hannes Rumm, kui ta proovib 2004. aasta sotsiaalset ebavõrdsust põhjendada 2002. kuni 2007. aastal valitsenud erakondadega?! Ärge palun seda meest küll kuskile juhtivate kohtade ligi laske.
Jälle tuleb tõdeda, et Eesti poliitikamaastikul suudetakse väidelda ainult isikliku süüdistamise, aga mitte sisulise argumentatsiooni ja analüüsi tasemel.

Can you feel the heat?

CPI change June 2007 compared to June 2006:
Estonia: 5,8% - highest since August 2001
Latvia: 8,8% - second-highest of the century
Lithuania: 4,8% - highest of the century

Härmakooli naljad

Härmakooli lõpetajad kinkisid klassijuhatajale kanistri bensiini ja tikud
On see nüüd terav- või nürimeelsus, aga naljakas ikka. Minu lennu tipuks selles koolis jäi aasta nooremate õpilaste põhikooli lõpupeol Leigo talu hoone ukse kirjutatud "Miina Härma - joo ja lärma!" Ka tookord polnud vastukaja 100% positiivne.

Powered by ScribeFire.

iPhone in Europe: Nov 1, 2007

Haven't found any news about it from any independent (western) news channel, but if this article from Delovoy Peterburg is right iPhone will be launched in Europe on November 1, 2007. The distributor will be T-Mobile, which is not represented in Estonia. Not that i would probably by the phone anyway, but i would still like my friends to be able to do it. So that i could try it and say: naah, aint that good... definitely not worth the money, i will buy the version 3.0 of the phone and get much better deal...

Powered by ScribeFire.

Edward Lucas

Müstiline - mees suudab järjepidevalt toota rohkem poliitilist analüüsi Eesti kohta, kui kõik Eesti ajakirjanduses avaldatavad analüüsid kokku. Paar viimaste päevade must-read materjali:

The Balts as west berlin

article from Estonia's Diplomaatia journal

Ma tõsiselt loodan, et Eesti poliitikud loevad Lucase blogi igapäevaselt - vaevalt nad endale oluliselt paremat (välis)poliitikanõustajat oma parteiridadest leiavad. Päris tähelepanuväärne on, et lisaks kommenteerimisele on mees asunud ka Eesti esindajaks välismaal:

As a (supposed) authority on Estonia, I faced dozens of phone calls [during the Bronze Soldier crisis] from diplomats, other journalists and politicians wanting to know “Why is Estonia doing this now? Why is it so urgent?”

Ma arvan, et saabuval veebruaril oleks viimane aeg sellele inimesele anda riiklik teenetemärk tegevuse eest Eesti rahvusvahelisel tutvustamisel ja reklaamimisel.

Latvian economy

Good overview of problems facing Latvian economy is today published by Edward Hugh, motivated by Eurostat data that in the first quarter of 2007 wages in Latvia were up by an astonishing 32.7% when compared with the first quarter of 2006.
The conclusions that he makes are very saddening:

"there is some sort of consensus among experts and analysts that there may be no easy policy remedy available, that the problem may be structural".

The main structural issue of course being labour supply. With 70 000 to 100 000 Latvians working abroad and 70 000 new jobs created in 2006, it is easy to see that a country of 2,4 million is lacking resources.
The other conclusion of this analysis as well as IMF and BICEPS reports is that the Latvian anti-inflation plan will not help, but neither would probably anything else.
And again the only suggestion given is relaxing the immigration policy to allow an inward flow of migrant worker to compensate to the very sudden outflow of Latvian workers.

"This short term advantage may be important, since longer term solutions like increasing the human capital component in the economy and moving up to higher value activity need much more time, and what is at issue here is transiting a fairly small economy from an unsustainable path to a sustainable one."

The idea is to use the countries ability to control the number of immigrants as a sort of soft landing gear, not as a long term solution.
Although, the author offers some positive remarks about the actions of Estonian government (planned doubling of immigrants' quota), i think the problems are pretty much the same here. Especially as Estonian and Latvian economies are linked through trade, investment, but also in the mindset of our foreign investors. So any crises in Latvia could seriously affect our economy as well.

It is high-time for the Estonian and Latvian governments to stop the populist game with luck and admit that the only way to sustain our economic success currently is controlled migration of labour. Controlled in terms on numbers not education or skill level. Only this will allow our companies to produce goods that are competitive on world level, only this will allow our brightest heads to concentrate to activities that are most value-adding, not rake higher wages on construction sites.


Clearly, another issue affecting the economies of Estonia and Latvia, are the low interest rates we enjoy due to our currency-peg to Euro. This Economist article reminds us of the rule of thumb that in a neutral monetary policy short term interest rates should equal nominal economic growth. With Estonian nominal economic growth of 19% in Q1 of 2007, interest rates of 4,25% must clearly create oversupply of money, resulting in strong inflationary pressures and misallocation of investment.

Ameerika vabadus viisavabaduses

Ilvese Ameerika-visiidi ootuses on EPL asunud kirjutama lootusest kunagi USA-sse viisavabalt reisida (siin ja siin).

Minul on viimasest kahest aastast kaks kokkupuudet erinevate riikide immigratsiooniametitega. Esiteks taotlesin turismiviisat Ameerika Ühendriikidesse: täitsin ära 2 lehekülge avaldust, võtsin ülemuselt allkirja tekstile, mis ütles, kui vajalik ma oma tööandjale olen, ootasin 20 minutit intervjuu-järjekorras ja rääkisin saatkonna ametnikuga 2 minutit juttu. Ülejärgmisel päeval sain kätte 10-aastase turismiviisa.

Teine kord tahtsin saada 3-päevast turismiviisat ühele Kasahstani edukale ärimehele ja tema kolleegile. Täitsin ära avalduse ja viisin selle immigratsiooniametisse - ootasin 1,5 tundi järjekorras, kuid kuna selgus, et miski info oli puudu, tuli avaldus uuesti täita (avaldusel pidi olema küllakutsuja - s.o. minu tööandja juhatuse liikme allkiri). Seejärel pidin uuesti 2 tundi järjekorras ootama ja umbes 30 minutit erinevatele küsimustele vastama, et selgitada, miks ikkagi tahame neid inimesi Eestisse tuua ja kus nad elama hakkavad. Tulemuseks 3-päevane ühekordse sisenemisega turismiviisa.

Samasugust jama ja peedistamist on kirunud ka paljud teised inimesed, kes soovinud kas ise Eesti viisat saada või proovinud mõnd inimest Eestisse ärikohtumisele või muidu reisile tuua.

Julgen isiklikule kogemusele ja teistelt kuuldule tuginedes julgelt väita, et Ameerika viisasüsteem ei ole võrreldes Eesti omaga ei alandlik ega vaevarikas - ma oleks õnnelik kui meie süsteem oleks sama efektiivne, selge ja korrektne kui jänkide oma. Las Ameeriklased muudavad oma süsteemi ära siis, kui nad ise selleks vajadust tunnevad. Meie ametnikud (sh. president) ärgu viitku enda ja USA kolleegide aega seda teemat arutades, vaid pigem mõelgu, kuidas teha Eesti immigratsiooni-amet mõistlikuks ja Eesti arengut mitte-takistavaks organisatsiooniks.

Powered by ScribeFire.

Alkoholibisness

BNS: Tallinna linnavolikogu otsustas
neljapäeval 1. augustist piirata alkohoolsete jookide jaemüüki
pealinna kauplustes kella 20-8....

Osas Harjumaa omavalitsustes säilib võimalus ka pärast
kella 20 poodidest alkoholi osta. Keila ja Maardu linna ning
Kernu valla juhid on teatanud, et ei kavatse piiranguid
kehtestada.



Mõtlesin sellise bisnessi välja.

Kui mul on Keila linnas pood, siis ma võin alkoholi müüa ka peale 20:00.

Oma Keilas asuvast poest võin ma ju kaupa ka tellimuse peale koju viia.

Keegi ei saa mul keelata võtta parema kliendisuhte huvides äririski ja asuda kaubaga teele juba enne kui tellimus esitatud (näiteks pitsamüügikohad võiksid kärutäie pitsadega kogu aeg teel olla, niiet kui mina tellimuse esitan on pitsa juba sõidus).

Ma võin ju tellitud kaubad inimesele viia suvalisse kohta, kuhu inimene selle tellib.



Ehk siis kell 22:30 helistab kodanik minu Keilas asuvasse poodi ja palub endale koju või sõbra juurde või Vabaduse platsi tuua 2 pudelit viina. Ettenägelikult on minu auto (4 kasti viina pagassis) juba paar tundi varem Keilast teele asunud ja kohe kui Keilas asuv müüja saab tellimuse olen mina juba Vabaduse platsis kohal annan kliendile tellituda kauba, trükin välja arve ja võtan raha.



Kui keegi leiab, et see idee on nii juriidiliselt kui äriliselt teostatav ja selle käsile võtab, siis palun mulle ka poe telefoninumbrit.

Powered by ScribeFire.

Swedish economic model

This blog post is about two things: commenting on the Swedish economic and social model and trying out a new Firefoc add-on i just downloaded - ScribeFire.



On Project Syndicate webpage there is a great article by Stockholm University economics professor Assar Lindbeck.

Leftist politicians and other people tend to bring Sweden as an example where economic growth has been achieved in parallel with (or even due to) generous welfare-state.

Lindbeck rebuts it by dividing the Swedish Model into three historical stages:

1. from about 1870 until the 1960’ - a period of liberal economic reforms, low taxes and limited government interventions. The result: "Sweden moved from being one of the poorest western countries to being the third richest country in terms of GDP per capita"

2. from 1960 until 1985 - a period of increased government spending, personal taxation and reduced incentives to work, save, and start business. At the same time strong labor-market regulations and labor unions. This is what is usually identified as the "Swedish model". The result: "Sweden fell from third to approximately seventeenth place in the OECD in terms of GDP per capita"

3. from late 80s to 90s: removal of capital market regulations, entry to EU, tax-cuts, deregulation of markets. The result: the growth has picked up again and for last decade Swedish economy has been growing faster than OECD on average.



According to this historical perspective "Swedish model" is a good example how prosperity is achieved through liberal, business-friendly economic climate, where people are motivated to work more and take risks in business. Generous welfare by the state can bring good living conditions to the poor, but only on the account of the general economic growth and prosperity.

Powered by ScribeFire.

Hääletamise mitu varianti

Savisaar keelab minul peale tööd alkoholi osta, mina ei registreeri ennast Tallinna elanikuks ja jätan linna ilma kohaliku omavalitsuse osast üksikisiku tulumaksust. Vähemalt niipalju saan kohalikku poliitikat mõjutada.

Lugemist nädalavahetusest

Economist kirjutas eelmise nädala numbris jälle Eesti kübersõjast jälle huvitavaid fakte. Kas teie näiteks teadsite, et tänu Venemaa küberrünnakutele ei töötanud vahepeal Eesti häda-abi numbrid?

Kätte sattus ka üks mõne-aja-tagune artikkel Eduard Phelpsilt (noobeli laureaat 2006), mis räägib maksundusest ja tööpuudusest ning vaatleb seda erinevate majandusteooriate nurga alt. Nobelisti kohta on Phelpsil väga loetav tekst, niiet soovitan ka mitte-ekonomistidel tema artiklit uurida-puurida.

Kes kurat on Lootsmann?!

Mul nüüd tõsine arusaamatus võimujaotusest Eestis. Siiani on meil olnud nii, et kodanikud valivad parlamendi, kes teeb riikliku tasandi otsuseid - seaduseid. Osade küsimuste lahendamine on aga jäetud kohaliku omavalitsuse tasandile, sinna valivad kohalikud elanikud oma esindajad, kes siis otsustavad kohalikke asju.
Aga kes kurat on maavanem?! - kohale määratakse valitsuse poolt (valitud kõigi riigi kodanike poolt), aga otsuseid teeb kohalikul tasandil. Seni kuni need otsused on teatud korralduste täideviimise järelvalve (näiteks detailplaneeringud jms.), siis võib veel aru saada, et tegemist on valitsuse poolt määratud järelvalveinstitutsiooniga kohaliku omavalitsuse tegevusele. Aga kui maavanem (hetkel siis Lootsmann) hakkab kohaliku tasandi poliitikat tegema, siis on asi kurjast.
Tänases EPL artiklis kirjutab Lootsmann, et keelustas alkoholimüügi peale 8 õhtul selleks, et kaitsta minu tervist ja julgeolekut! Mis kuradi mandaadiga ta seda teeb? Eelmise Vabariigi valitsuse mandaadiga?! Kui Eesti rahvas oleks tahtnud, et teda kaitstaks, oleks ta valinud sellise Riigikogu, kes oleks alkoholimüüki piiranud üle riigi. Kui Harjumaa elanikud tahavad, et neid sellisel viisil kaitstaks, valiksid nad vastavad kohalikud esindajad. Aga kuidas saab olla eelmise valitsuse poolt määratud isikul olla õigus teha kohaliku taseme poliitikat?! Soovitan tõsiselt kõigil alkoholimüüjatel pöörduda õiguskantsleri poole!

Mis aga puutub Lootsmanni artiklisse, siis hear me now: Mina olen täiskasvanud ja vaba inimene. Mina tahan, et ma saaksin töölt koju minnes osta endale poest pudeli õlut, veini või viina. Väga võimalik, et ma teen enda tervisele sellega kahju nagu ka väga paljude muude otsustega, mida ma elus teen. Kui on tõestatud, et sellise otsusega tekitan ma lisakulutusi riigile (st. kaaskodanikele ja -elanikele), palun antud summad lisada alkoholiaktsiisile või minu tervisekindlustusele. Võtan ka oma vabal tahtel endale riski, et kui peale kaheksat saab poest ja tänavakohvikust alkot osta, väheneb minu turvalisus tänavatel. Vabades ühiskondades on paratamatult ohtlikum elada kui mitte-vabades, aga mina eelistan siiski vabadust ja võimalust ise otsustada. Palun riigil mitte hakata mõistatama, mis mulle hea on, vaid küsida seda minu käest.