Miks ma Europarlamendi valimistel IRL-i toetasin?

Kirjutasin juba varem, et mulle meeldivad Europarlamendi valimistel suletud nimekirjad - teevad otsustamise selgemaks. Nii kujuneski minu jaoks valik lihtsaks. Kuna võib arvata, et kõik suuremad erakonnad saavad Europarlamenti vähemalt ühe koha, siis taandus küsimus sellele, kas eelistada Paetit Reformierakonnast või Mihkelsoni IRL-ist. Ühelt poolt toetan ma poliitilistelt vaadetelt pigem liberaale kui parempoolseid, seega võiksin eelistada Reformierakonda, mis on Euroopa Liberaalide liige. Välispoliitiliselt on vast mõlemad mehed piisavalt targad, et Europarlamendis leida endal tähelepanuväärne koht. Mihkelson on ehk veidi aktiivsem, Paetil jällegi rohkem kogemust valitsuse-tasemel poliitikast. Samuti oleks Paet nähtavasti ainuke Europarlamendi liige, kes tuleks sellele kohale riigi välisministri kohalt. Ehk tõmbaks see talle vähemalt alguses postiivset tähelepanu. Nii langeski minu eelistus Reformierakonna kasuks. Ja nii ma ka hääletasin.

Üle-eile käisin aga jooksmas ja kuulasin pleierist raadiosaadet Olukorrast Riigis. Sealt kuulsin, et Paet olevat juba ammu öelnud, et ta ei kavatse Brüsselisse sõita kui valituks osutub. Ja tõe-poolest leidsin ka internetist ammuse sellekohase uudisloo. See oli minu jaoks pettumus. Ma tõesti arvasin, et Savisaar on ainus, kes kandideerib aga Eurparlamenti ei lähe. Nüüd võinuks juhtuda, et tänu minu häälele saanuks meid esindama euroskeptik Gräzin. See oleks olnud väga piinlik. Õnneks saab aga oma e-häält ümber muuta ja nii läks minu toetus IRL-ile. Reformarites olen aga nüüd veel rohkem pettunud.

Kuidas Ordi klienditeenind(amat)us minust elektrooniku tegi

Käsitöö pole mulle kunagi meeldinud. Esiteks lähen ma selle käigus närvi ja teiseks lähevad tavaliselt asjad selle käigus katki. Tööõpetus oli minu jaoks üks raskemaid õppeaineid koolis. Ja pealegi, ega ma sellepärast 3 aastat ülikoolis käinud, et kätega tööd teha.

Seega, kui mu Ordi läpaka akutoite laadija juhe katki läks, siis seadsin sammud poodi, et uut osta. Ordil on küll vähe päris oma esindusi, kuid selle-eest palju edasimüüjaid (kodulehe andmetel). Nii astusingi kõigepealt sisse Euronicsisse, kus paraku müüja ei saadud üldse aru, miks ma nende poest Ordi laadijat loodan leida.

Seejärel läksin Ordi esindusse Narva maanteel. Seal küll põhimõtteliselt oli olnud laadijaid, aga need olid otsa saanud. Mulle tunduks küll loogiline, et mõned laadijad võiksid siiski neil kõigis (kokku 6) esindustes olemas olla, sest ilmselgelt on tegemist kaubaga, mida on kliendil kiiresti vaja. See võiks ju õigustada veidi suuremat laojääki.

Aga klienditeenindaja lohutas mind, et kahe päeva pärast peaks kaup saabuma. See jäi mulle täiesti ebaselgeks. Ettevõtte enda tehas ja ladu asub 4 kilomeetri kaugusel, aga kaup liigub sealt kohale kaks päeva?!

Üritasin siis järgmisel korral õnne Ordi põhiesinduses Pärnu maanteel. Seal oli küll laadija olemas, aga kuna garantii- ja teenindusosakond suletakse kell 17, siis ei olnud võimalik seda kell 17.30 poemüüjal kuidagi edastada. Miks on vaja selline lihtne jubin nagu akulaadija lukustada kuskile eraldi osakonda? Miks nad ei võiks seista kuskil sellises kohas, kust nii poemüüja kui arvutite komplekteerija need kätte saab? Ei tea.

Igatahes olin väga pettunud ettevõttest, kelle peamiseks eeliseks võiks olla just IBM-ist ja Dell-ist kiirem ja mugavam teenindus. Aga kui juba akulaadija müümine koduturul on ülejõu käiv tegevus, siis mingit ärilist edu saavutada on ikka väga raske.

Eile läks aga asi kriitiliseks. Kui seni pidas mu juhe veel nii palju vastu, et sain ikka hädapärast arvutit kasutada, siis eile õhtul kell 11 lõpetas juhe igasuguse koostöö. Ja täna hommikul oli mul järjest 3 olulist kohtumist (Ordi teenindus avatakse loomulikult alles kell 9). Nii ei jäänudki mul muud üle kui võtta nuga kätte ja lõigata juhe lahti. Seejärel ühendasin arusaamatul põhjusel katki läinud otsad uuesti ja tõmbasin apteegikapist leitud plaastrirulliga uuesti kokku. Töötab nigu uus! (väljaarvated sädemete ragin juhtme ühendamisel või muul viisil puudutamisel).

Olen enda üle väga uhke!

Identiteedist

Mai tea... võib-olla varsti blogin ka miskit.
Vahepeal lugege mu kursaõe mõtisklusi rahvusliku identiteedi teemadel Facebookis:
http://www.facebook.com/home.php#/note.php?note_id=76237593502&ref=nf

Eesti kvartaalne majanduskasv Baltimaade parim!

Ehk siis I kvartalis 2009 muutus meie majandus -15.6% aastatagusega võrreldes ja kvartaalselt -6.1% (stak*). See viimane on lausa kolmandiku võrra väiksem langus kui meie lõunanaaberriikidel. Always look at the bright side of life!



* sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud

Läti majandus langes 2009 Q1 ootuspärased 18% (y-o-y)

Täna avaldas Läti statistikabüroo 2009.a. I kvartali majandukasvu esialgse hinnangu, mis oli 18% väiksem kui aasta varem. Üsna ootuspärane tulemus. Kvartaalne (sesoonselt korrigeeritud) langus jäi nähtavasti umbes kuskile 10-11% kanti.
Koledad numbrid, aga positiivne on see, et selliseid numbreid me ju ootasimegi. Igal juhul loodame, et kolmapäeval avaldatavad Eesti numbrid on veidi paremad, kuigi kindlasti mitte oluliselt (minu prognoos on 15-18% langust y-o-y).
Mina usun, et vähemalt kvartaalse langusnumbrina peaks käesolev kvartal jääma kõige nõrgemaks selles tsüklis. Aga langus muidugi veel jätkub.

Leedu GDP -9.5% q-o-q, -12.6% y-o-y

Baltiriikide rekord majanduslanguse kiiruses sai ületatud täna, kui Leedu teatas, et nende majandus kukkus selle aasta I kvartalis võrreldes 2008 viimase kvartaliga 9.5% (seasonally and working day adjusted). See on päris vägev tulemus, kuna eelmine rekord kuulus Lätlastele 5% kukkumisega eelmisest aasta I kvartalist. Kuna Leedukatel oli veel eelmise aasta keskpaik suhteliselt tugev, siis aastane kukkumine SKP-s oli vaid 12.6%. Kuid rekord seegi.

Danske Bank on sellisest esitusest üsna shokeeritud, kuna nemad ootasid umbes 8%-list y-o-y kukkumist ehk siis umbes 3%-list kvartaalset langust. Pikemalt mõtlemata langetati selle peale ka Leedu 2009.a. majanduslanguse prognoos 15% peale ("it is now likely that GDP will drop by more
than 15% on average for 2009"). Lisaks sellele prognoosib pank ka 6% langust järgmisel aastal.

Kuida karta on, et kauaks Leedu edetabeli tippu ei jää. Kurvad päevad saavad olema 11. ja 13. mai, kui oma majanduskasvu esialgsed hinnangud avaldavad Läti ja Eesti. Minu prognoos on, et Eesti majanduslangus võrrelduna 2008.a. I kvartaliga saab olema kuskil 15-17% kandis.

Miks mulle meeldib suletud nimekirjade süsteem Eurovalimistel

Palju pahameelt on tekitanud Europarlamendi valimistel suletud nimekirjade kasutamine. R2 saates Olukorrast Riigis nimetas Kalle Muuli seetõttu neid valimisi lausa mõttetuteks, kuna tegelikult inimesi valida ju ei saa.
Paljudel on millegi pärast arvamus, et kui nimekirjad oleksid avatud (see tähendab erakonnast saaksid esindatud kõige rohkem häälis saanud liikmed), siis oleks valikuvabadus justkui suurem. Minu arvates on vastupidi. Näiteks võiksin ma hääletada Reformierakonna poolt, kuna usun Ojulandi ja liberaalset maailmavaadet. Kui siis juhtub, et Reformierakond saabki piisavalt hääli, et saada üks koht Europarlamenti, võib selguda, et mingi kari Euroskeptikuid on andnud palju hääli Gräzinile ja Brüsselisse saadetakse hoopis tema. Ja mina käigu siis Euroopas ringi, silmad häbi täis, et Gräzin on minu häälega Brüsselis.
Nüüd on mul aga selge, et kui Reformierakonnast saab 1 inimene Europarlamenti, siis on selleks Ojuland, kui saab kaks, pääseb ka Paet Brüsselisse ja kui pooled kohtadest tuleb Oravaparteile, siis saab ka Gräzin Euroopa pealinna. Nende inimeste sobivust saan konkreetselt vaagida.
Samuti ei julgeks ma muidu võib-olla Isamaliidu poolt hääletada - üks koht konservatiividel juures ja kes teab, kes rahvalt kõige rohkem hääli suudab koguda. Aga praegu tean, et Isamaliitu läheb esindama Tunne Kelam, võib-olla ka Marko Mihkelson. Kui neid mehi usaldan, siis annan hääle Isamaliidule, kui ei usalda, siis mitte.

Seega minu arvates on suletud nimekirjad antud juhul palju sobilikumad valikute tegemiseks isikute pinnal.

Arengufondi investeering - Goliath

Kui jaanuaris arutasin Arengufondi kahe esimese investeeringu üle, siis terviklikkuse mõttes peaks väikse analüüsi tegema ka seni viimase rahapaigutuse Goliath Wind kohta. Arengufond investeeris ettevõttesse selle aasta alguses . Tegemist on ettevõttega, mis arendab sisuliselt uut tüüpi jõu ülekande mehanismi tuulegenraatoritele, mis võimaldaks alandada tuulegeneraatorite massi ja seeläbi hinda.

"So far, most turbines were equipped with gear-boxes, converting low rotor speeds into revolutions required to run a generator. While gear-box failures have become a major problem on multi-MW turbines, direct driven machines are a brilliant alternative: During 20 years, their drive train makes as few rotations as a gear-box machine has reached after just three months!

Despite unrivalled low operation and maintenance costs, direct driven machines are much more expensive than gear-box turbines, simply because of their heaviness: Weight is a major problem of today’s multi-MW wind turbines, pushing power generation costs up!"

Täpsemalt süsteemi tööpõhimõtetest pole räägitud, küll on aga tehtud vinge video. Miks see vajalik oli, jääb arusaamatuks. Küll aga võib aru saada, et oluline osa uuest tehnoloogiast on kanda iseäralikul rõngal, mis on ehitatud turbiini ümber, tiivikute taha. Täpsemalt saab tehnoloogiast nähtavasti lugeda patendikirjeldusest.

Minu arvates on tegemist esimese investeeringuga, kus on täidetud Arengufondi eesmärki -- raha on paigutatud varases staadiumis ettevõttesse, millel on edu korral suur turg, aga mis on veel staadiumis, kus on suured riskid ja erakapitali kaasamine seetõttu keeruline. Tuule-energia on vaieldamatul valdkond, mis areneb järgmisel paaril kümnendil väga kiiresti ning kus on suur nõudlus uute tehnoloogiate järgi, mis võimaldaksid vähendada investeeringuid 1MW võimsuse kohta. Samuti on ettevõttel olemas selge tehnoloogiline eristatavus (okei, ma pole siin küll ekspert) ja tugev meeskond tehnoloogia lõpuni arendamiseks. Ning kahtlemata on ettevõtte potentsiaal rahvusvaheline, sest Eestis seni veel tuulegeneraatoreid ei toodeta.

Selle kõige juures on kõrvalplaanile jäetud küll investeeritava ettevõtte seos Eestiga, aga ega kõike head korragi ongi raske tahta. Kaasinvestorid vähemalt on Eestist ja kodulehele on ilmunud ka kaks siinse taustaga inimest - Jana Morozov, kes on ettevõttese võetud kuna "She is good in networking, supplemented by her role as leader in an Estonian party" ja Margus Dintsenko.

Ettevõttesse investeeriti 7.9 mln krooni, mille eest said investorid 42.74% osaluse. See jagunes võrdselt Arengufondi ja kaasinvestori Powerdrive OÜ vahel. See teeb firma pre-money valuationiks 10.6 mln krooni. Raske öelda, kas seda on vähe või palju, aga siiski on see mõistetavam kui Smartposti valuation 58 MEEK. Kuhu investeeritav kapital paigutatakse, hoiab Arengufond tavapäraselt saladuses.

Igal juhul on kiiduväärt, et Arengufond on oma investeeringutes julgemaks läinud. Nüüd jääb veel soovida, et nad muutuksid ka aktiivsemaks. Vaja oleks pigem rohkem väiksemaid investeeringuid riskantsetesse projektidesse. Kuuldatavasti on kohe-kohe tulemas veel 2 põnevat investeeringut, aga sellest juba siis kui asi avaldatud on.

Tallinna linnahalli erastamine

Eile otsustas Tallinna Linnvalitsus anda õiguse Tallinna Linnahalli renoveerimiseks ilma konkursita Tallinn Entertainment LLC-le, mis on iluäri Estée Lauder Companies eestvedaja Ronald S. Lauderiga seotud firma. Ettevõte saab kohustuse linnahall renoveerida ja vastu õiguse linnahalli ja selle ümbrust 99 aastat majandada, sealhulgas ehitada hotell ja vaba-ajakeskus.
Ühelt poolt on tore, kui plaan jõustub ja tõesti piirkond ja linnahall korda tehakse. Mitu korda on ju hoonet oksjonile pandud, kuid huvilisi, kes oleksid valmis olemasolevat linnahalli renoveerima, pole leitud.
Aga ikkagi tundub kuidagi kahtlane selline otsustuskorras 99-aastaste õiguste jagamine ehk sisuliselt erastamine. Kahtlane tundub ka see, et kui kinnisvara- ja finantsbuumi tipuaegadel ei leitud investorit, kelle jaoks piirkonnast teenitav tulu oleks üles kaalunud Linnahalli renoveerimiseks minevat kulu, siis nüüd äkki on leitud ettevõte, kes on valmis investeerima siia üle miljardi krooni. Samuti on kahtlane, miks investorid eelistavad sellist keerulist projekti, kui tõenäoliselt oleks täna võimalik osta ka paremates asukohtades ja vabama tegutsemisvõimalusega objekte.

Loodame siiski kõige paremat ja kui projekt tõesti sellisena jõustub nagu Linnavalitsus seda kirjeldab, siis tuletage mulle meelde, et saadaksin Tallinna Linnavalitsusse kiidu- ja tänukirja, et nad on suutnud sellisel ajal meelitada Tallinna kinnisvarasse nii mahuka investeeringu.

vangis

Huvitavat mõttelõnga arutab Heateo päevikus Margo Loor. Eelmisel nädalal kohtas ta Tallinna kesklinnas 30 aastat vangis istunud ja hiljuti vabanenud linnaelanikku, kel polnud kuskil ööbida, ega raha söögi ostmiseks ning kelle jaoks tänane maailm oli täiesti uudne nii heas kui halvas mõttes:

“Näe, siin olid puubarakid,” näitas ta näpuga üle tee asuva Forum Plaza poole. “Ja Viru väljakul oli marsa peatus.” Uurisin, et kaua ta kinni istus. “30 aastat. Veebruari alguses sain välja. Täielikus šokis olen siiani. Kuhugi minna pole, kedagi ei tunne ja kõik on uus.”

Tekkis seda lugedes minulgi küsimus - kui riik on nõus 30 aastat maksma kinni ühe kriminaali elamis- ja valvamiskulusid, siis miks ei pingutata veel natuke, et anda vabanenule vähemalt võimalus naasta õiguskuuleka kodanikuna. Või on see tõesti mõttetu ja vangla ainus eesmärk on pahasid ajutiselt ühiskonnast eemal hoida.
Lugege kindlasti Margo sissekannet, endise väitlejana ja tänase Heategulisena ei piirdu ta olukorra kirjeldamisega vaid tal on ka positive content täitsa olemas.

Tööstustoodangu kolmas derivatiiv pööras veebruaris postiivseks

Positiivseid uudiseid majandusest! Veebruaris langes tööstustoodang võrreldes aasta varasemaga küll 30%, mis võib tunduda kole kukkumine. Samas tööstustoodangu languse kiiruse suurenemine vähenes. Kui jaanuaris oli tööstustoodangu langus 5 protsendipunkti kehvem kui detsembris, siis veebruaris oli langus juba ainult 3 protsendipunkti kehvem kuu varasemast. Ehk siis kolmas derivatiiv oli 2 protsendipunkti positiivne! Kas ka teie näete tunneli lõpus valgust?

Hariduse tulevikust

Fred Wilson on bloggija, keda loen üsna aktiivselt. Hiljuti rääkis ta oma VC-blogis, kuidas ta äripartner tõi laua taha kokku juhtivad mõtlejad, pedagoogid ja ettevõtjad, et arutada hariduse tuleviku üle. Siin mõned huvitavamad punktid, mis Fred välja tõi

The student (and his/her parents) is increasingly going to take control of his/her education including choice of schools, teachers, classes, and even curriculum. That's what the web does. It transfers control from institutions to individuals and its going to do that to education too.

Alternative forms of education (home schooling, charter schools, online learning, adult education/lifelong learning) are on the rise and we are just at the start of that trend.

Students will increasingly find themselves teaching as well. Peer production will move from just producing content to producing learning as well.

Credentialing and accreditation in the traditional sense (diplomas) will become less important as the student's work product becomes more available to be sampled and measured online.

Testing and assessment will play more of a role in adapting the teaching process. A good example of this is how video games constantly adapt to the skill level of the player to create the perfect amount of creative tenstion. Adaptive learning systems will soon be able to do the same for students.

Mulle meeldib see viimane punkt. Igale õppeainele oma Guitar Pro!

Ei maksa kriisi-mõtetega üle pingutada

Kohati on mulle hakanud tunduma, et majanduskriis on halvanud kriitilise mõtlemise samamoodi nagu eelnevalt halvas ülikiire majanduskasv. Ei puuduta ju majanduse jahtumine kõiki sektoreid ja firmasid ühtemoodi. Ometi kuulen üha enam ka ettevõtetelt, kellel läheb täna hästi, et vaja on mõelda palkade kärpimise ja inimeste koondamiste peale. Ei tasuks kriisimõtlemisega siiski üle pingutada - kui ettevõte kasvab ja omab head arengupotentsiaali, siis tuleks just täna otsida uusi häid inimesi, keda on turul rohkesti saada. Isegi kui paistab, et tootmismahtu on mõnikümmend protsenti üleliia, et tohiks inimesi koondada, kui aastane kasvupotentsiaal on veel suurem. Vastasel juhul ei õnnestugi seda potentsiaali realiseerida.
Samuti on täna hea aeg uute ettevõtete loomiseks - on ju paljud tuntud innovatiivsed lahendused alguse saanud just kriisi aegadel. Näites Dell ja Microsoft.

Hiljuti rääkisin ühe peamiselt Lõuna-Euroopas tegeleva privaatpankuriga. Tema arvates on suur osa täna toimuvatest suurkoondamistest (Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal) sellised, mida oleks pidanud juba ammu tegema. Aga varem lihtsalt ei olnud sellist head argumenti nagu majanduskriis kuskilt võtta ja valitsused oleks ettevõtetele kallale läinud. Nüüd on aga hea öelda, et annaksime tööd küll, aga näe kriis on, tuleb kõik lahti lasta.

Kristjan Lepik: ei maksa tormata ekspordi järele nagu lambakari

Eelmise nädala Ärilehes refereeriti Kristjan Lepiku sõnavõttu ühelt Tarkinvestori seminarilt:

Lepiku sõnul on eksportida üha raskem, Eesti mahud niigi suured ja keegi ei räägi detailides, mis sektoritest tuleb eksport, vaid umbäärastes loosungites. „Olgem realistid, Eesti võimalus on olla allhankija, mitte glamuurne innovatsioon,“ lisab Lepik.

„See võib kõlada igavalt, kuid Eesti lahendus on praegu olla kvaliteetne allhankija,“ räägib Lepik. Mis me targutame, ütleb Lepik, kui välismaa ei taha meie tooteid. Ahelas tuleb liikuda samm-sammult ja ratsionaalselt ülespoole, mitte unistada võimatutest unelmatest.

Tarkinvestori foorumis, täpsustab Kristjan veel:

Loosung "EKSPORT" on praegu väga populaarne, kuid selle loosungi hoidjad ei pruugi ise ka eriti detailset mõtet omada, et mida? ja kuhu? me ekspordime. Sest protektsionism kogub jõudu ja nõudlus väheneb üle maailma, meie eksport on kindlasti vähem maailmas oodatud kui aasta tagasi.

Minu mõte ongi, et meil peaks olema ratsionaalsed ootused, selle asemel, et Nokiat kohe püüda (selleks ei ole meil baasi, see on võimatu), tuleks liikuda samm sammult ja alustada sihipärasest tegevusest osutada kvaliteetsemat (liigume tooteprotsessis ülespoole) allhanget Lääne-Euroopale.

Ka ise olen seisukohal, et loogiline järgmine samm odava allhanke maast on olla kalli, kvaliteetse, paindliku ja nutika allhanke maa. Eelmise aasta lõpus rääkisin ühe Eestis tegutseva Taani ettevõtjaga, kes ei saanud aru, miks Eestit nii vähe tema kodumaal promotakse. Taanis on väga aktiivne innovatsioon ja väike-ettevõtlus. Aga kuna seal on ühed maailma kallimad tööjõukulud, siis peavad sealsed ettevõtted juba päevast üks hakkama mõtlema outsourcingule. Tihti aga ei ole see outsourceing sellisel kujul, et saadad toote joonised, näidise ja lepid kokku mitu konteineritäit toodet järgmisel kuul Rotterdami sadamas on. Pigem vajatakse väikeseid mahte, teadmistemahukat tegevust ja võimalust lennata kiirelt protsessi üle vaatama või uusi projekte läbi arutama. Selleks sobiks Taani meile sihtturuna väga hästi. Näidetena valkondadest sobiks siia contract research organisationid (pharma/biotech), tarkvara-arendusettevõtted jne.
Lisaks lisandväärtusele, mis tuleb toodete/teenuste müügist, õpiksime selle käigus ka uusi tehnoloogiaid kasutama, tootmisprotsesse optimeerima ning looksime usaldust ja kasulikke kontakte välisturgudel. Seda saaks siis juba päris oma toodete loomiseks tulevikus ära kasutada.

Äripäev magas maha suure välisinvesteeringu?

Päris maha küll ei maganud, aga kui eelmisel nädalal viis Urmas Sõõrumaale kuuluv U.S. Invest lõpuni 75% osaluse müügi Väo elektrijaamas, siis ei hõisanud meie juhtiv majandusleht suure välisinvesteeringu tuleku üle vaid teatas esiküljel: "Laenukoorma alla ägav Sõõrumaa haldusfrima müüs osaluse konfliktses Väo Elektrijaamas". Mõni päev hiljem arvas äripäev ise, et osaluse ostmiseks kulutas Prantsuse firma Dalkia International 1.5-2 miljardit krooni. Võrdluseks, kogu 2008.a. III kvartali jooksul tuli Eestisse uusi otseinvesteeringuid 1.8 miljardit.
Seega oli tegemist väga olulise sammuga Eesti majanduse jaoks. Vaid päev varem arutasid Kuku raadio saates Majandusruum, kuidas riik peaks looma task-force'i välisinvesteeringute Eestise toomiseks, luues eritingimusi vastavalt iga investori/projekti vajadustele. Seda nõuab olukord, kus kohalikul ettevõtjal iseseisvalt välisinvestorit Baltikumi tuua pole võimalik. Nüüd tegi aga üks ettevõte sellise tehingu ära, aga meie ajakirjandus leiab ikka ainult probleeme ja kahtlustusi.

Välisturistide arv majutusettevõtetes jaanuaris suurem kui aasta varem

Statistikaamet teatas eelmisel nädalal, et jaanuaris kasutas majutusettevõtteid 8% rohkem välisturisti kui aasta varem. Arvestades suurenenud käibemaksu ja majanduslangust kogu maailmas, on see igati positiivne näitaja. Majutusasutuste kahjuks ei kompenseerinud see küll langust siseturismis - kokku oli majutusi jaanuaris 6% vähem kui aasta varem ning tubade täituvus oli vaid 27%.
Ehk suudab Eesti välisturismi alal isegi Euroopa majanduslangusest kasu lõigata, kui suudame ennast reklaamida odava, kuid kvaliteetse puhkuse sihtkohana. Peamine välisturistide kasv tuligi Venemaalt (+3600 turisti) ja Soomest (+2800), kust on tõesti Eestisse reisida odavam kui näiteks Pariisi. Teistest riikidest oli jaanuaris hoopis 1700 turisti vähem kui aasta varem.

Reproduktiivmeditsiini ümarlaud

Reedel toimus Arengufondis ümarlaud, kus arutati võimalusi edendada ühiselt Eesti viljatusravi-kliinikute ja biotehnoloogia ettevõtete (konkreetsemalt oli küll juttu Asper Biotechist) eksporti.
Meelde jäid Jaanus Pikani sõnavõtt sellest, kuidas Rootsis on ravimiteenuste ekspordile kaasa aidanud suur sisserännanute arv. Immigrantide kontakte ära kasutades on loodud sidemed arengumaades, kuhu pakutakse Rootsi kvaliteediga raviteenust. Ka Indrek Kask Asperist rõhutas väliskontaktide olulisust teadmismahuka tootmise käivitamisel.
Eesti kogemusest rääkides selgus aga, et üks projekt Vene klientide Eestisse viljatusravile kutsumiseks jäi katki selle pärast, et kliendid ei saanud Eesti viisat. Sellest kuuldes tekkis küll tahtmine tsiteerida klassikuid: "Tule taevas appi!"
Võiks ikka muude majanduse päästmise plaanide seas ära otsustada, et kui me oleme avatud kapitalile ja kaupadele, aga mitte inimestele, siis ei saa me ka kunagi riigiks, mille tugevus on inimeste ajudega loodud väärtusel.

Edward Hugh avalik kiri Eestimaa rahvastele

Tavaliselt ei blogi küll 2 korda päevas, aga üks põhjalikumaid (ja negatiivsemaid) Baltikumi majanduse jälgijaid ja analüüsijaid Edward Hugh on A Fistful of Euros blogis avaldanud järjekordse depressiivse visiooni Eesti majandusest pealkirja all: "Why You Need Devaluation - An Open Letter To The People Of Estonia". Lugege ja mõelge! Lugege ka kommentaare, seal läheb arutelu edasi.

Edward Hugh erineb paljudest majandusanalüütikutest selle poolest, et peab väga oluliseks demograafia rolli majanduse arengute prognoosimisel. Seda eriti Ida-Euroopas, kus viimastel kümnenditel on muutused olnud väga kiired.
Edwardi prognoos Eesti tulevikku on karm: kasvumootoriks olnud sisetarbimine on kokku kukkunud, tööpuudus suureneb, eksport on väga keeruline, kuna kõrge palgakasv ja euroga fikseeritud kurss on hävitanud meie konkurentsivõime. Isegi kui meie konkurentsivõime läbi palkade langetamise (mis on senini olnud liiga aeglane) taastub, võib siis juba olla liiga hilja, sest "kaotatud" aastate jooksul on praeguse iibe juures talumatult suureks muutunud ülalpeetavate suhe töö-ealistesse:

"when the recovery does come, if the Baltic countries are still stuck struggling with their pegs, the additional haemorrage out will be in young people looking for money to send home to their ageing and impoverished relatives, thus giving the whole demographic thing another turn of the screw."

Tervet artiklit lugedes näete, et selline arvamus on Edwardil ka faktide ja analüüsiga üsna hästi põhjendatud. Üsna mõtlemapanev lugemine.

Läti-hirm Eestis

Eelmisel nädalal rääkisin ühe lätlasest sõbraga, kes oli väga kohkunud Eestis levinud Läti-hirmust. Olles veetnud 3 päeva Tallinnas, jäi tal mulje, nagu oleks ta pärit kollatõvve-katku nakatunud, allpool vaesuspiiri elavast riigist.
Kõigepealt läks ta panka arveldusarvet avama. Nii kui teller kuulis, et tegemist lätlasega, tuli tal silmi kaastundev pilk ja ta hakkas uurima, kui halb ikka lätis elu on ja kas mu sõber ikka saab seal hakkama. Seejärel oli tal vaja teha mõned tööintervjuud, kus tuli ka alati esimesed 5 minutit murelikele tööotsijatele seletada, et Lätis veel inimesed nälga ega kollatõppe massiliselt ei sure.

Aga mis teha, kui meil hetkel suurimaks rõõmuks see, et Lätlastel läheb veel harvemini. Hoopis mu sõbral võinuks rohkem viisakust olla - ise tuleb külla ja kohe hakkab meie iluseid kujutelmi purustama.

Esimesed valguskiired maailma-majanduses?!

Danske Banki viimases Business Cycle Monitoris on juhitud tähelepanu esimestele positiivsetele märkidele globaalses majanduses:

Overall signs of a bottom in the global industrial cycle have continued in the February indicators. China has been leading the way showing a further rise in PMI and the US managed to eke out a small rise in ISM – despite declines in some regional surveys. In Europe data have been more mixed, with manufacturing PMI falling in both Euroland and the UK. OECD's leading indicators are showing signs of bottoming out in most regions and a stabilisation in commodity prices and the Baltic Freight Index offers further evidence for stabilisation in manufacturing production.
...
Going forward we continue to look for a further rise in leading indicators as the inventory draw down comes to an end and the massive stimuli worldwide starts to kick in. We expect the rise to be strongest in Asia and the US, while European indicators will likely show a more muted increase."

Need kolmetähelised lühendid tähendavad erinevaid majandususaldusindekseid (business confidence indicators) ja on tihti kõige kiiremad indikaatorid majanduskeskkonna muutumisest. Arvestades nende indikaatorite madalat taset, näitavad täheldatud positiivsed muutused küll kõigest seda, et majandus jätkab langemist, kuid aeglasemalt kui enne. Aga asi seegi.

Enne kui positiivsed arengud Ameerikast läbi Euroopa meieni jõuavad läheb aga paraku veel kaua aega - Eesti majandususaldusindeks kukkus veebruaris kolinal kõigi aegade madalamale tasemele.