Uriblog

Miks ma Europarlamendi valimistel IRL-i toetasin?

2009-06-04T23:15:00.001+03:00

Kirjutasin juba varem, et mulle meeldivad Europarlamendi valimistel suletud nimekirjad - teevad otsustamise selgemaks. Nii kujuneski minu jaoks valik lihtsaks. Kuna võib arvata, et kõik suuremad erakonnad saavad Europarlamenti vähemalt ühe koha, siis taandus küsimus sellele, kas eelistada Paetit Reformierakonnast või Mihkelsoni IRL-ist. Ühelt poolt toetan ma poliitilistelt vaadetelt pigem liberaale kui parempoolseid, seega võiksin eelistada Reformierakonda, mis on Euroopa Liberaalide liige. Välispoliitiliselt on vast mõlemad mehed piisavalt targad, et Europarlamendis leida endal tähelepanuväärne koht. Mihkelson on ehk veidi aktiivsem, Paetil jällegi rohkem kogemust valitsuse-tasemel poliitikast. Samuti oleks Paet nähtavasti ainuke Europarlamendi liige, kes tuleks sellele kohale riigi välisministri kohalt. Ehk tõmbaks see talle vähemalt alguses postiivset tähelepanu. Nii langeski minu eelistus Reformierakonna kasuks. Ja nii ma ka hääletasin.

Üle-eile käisin aga jooksmas ja kuulasin pleierist raadiosaadet Olukorrast Riigis. Sealt kuulsin, et Paet olevat juba ammu öelnud, et ta ei kavatse Brüsselisse sõita kui valituks osutub. Ja tõe-poolest leidsin ka internetist ammuse sellekohase uudisloo. See oli minu jaoks pettumus. Ma tõesti arvasin, et Savisaar on ainus, kes kandideerib aga Eurparlamenti ei lähe. Nüüd võinuks juhtuda, et tänu minu häälele saanuks meid esindama euroskeptik Gräzin. See oleks olnud väga piinlik. Õnneks saab aga oma e-häält ümber muuta ja nii läks minu toetus IRL-ile. Reformarites olen aga nüüd veel rohkem pettunud.

Kuidas Ordi klienditeenind(amat)us minust elektrooniku tegi

2009-05-28T14:34:00.002+03:00

Käsitöö pole mulle kunagi meeldinud. Esiteks lähen ma selle käigus närvi ja teiseks lähevad tavaliselt asjad selle käigus katki. Tööõpetus oli minu jaoks üks raskemaid õppeaineid koolis. Ja pealegi, ega ma sellepärast 3 aastat ülikoolis käinud, et kätega tööd teha.

Seega, kui mu Ordi läpaka akutoite laadija juhe katki läks, siis seadsin sammud poodi, et uut osta. Ordil on küll vähe päris oma esindusi, kuid selle-eest palju edasimüüjaid (kodulehe andmetel). Nii astusingi kõigepealt sisse Euronicsisse, kus paraku müüja ei saadud üldse aru, miks ma nende poest Ordi laadijat loodan leida.

Seejärel läksin Ordi esindusse Narva maanteel. Seal küll põhimõtteliselt oli olnud laadijaid, aga need olid otsa saanud. Mulle tunduks küll loogiline, et mõned laadijad võiksid siiski neil kõigis (kokku 6) esindustes olemas olla, sest ilmselgelt on tegemist kaubaga, mida on kliendil kiiresti vaja. See võiks ju õigustada veidi suuremat laojääki.

Aga klienditeenindaja lohutas mind, et kahe päeva pärast peaks kaup saabuma. See jäi mulle täiesti ebaselgeks. Ettevõtte enda tehas ja ladu asub 4 kilomeetri kaugusel, aga kaup liigub sealt kohale kaks päeva?!

Üritasin siis järgmisel korral õnne Ordi põhiesinduses Pärnu maanteel. Seal oli küll laadija olemas, aga kuna garantii- ja teenindusosakond suletakse kell 17, siis ei olnud võimalik seda kell 17.30 poemüüjal kuidagi edastada. Miks on vaja selline lihtne jubin nagu akulaadija lukustada kuskile eraldi osakonda? Miks nad ei võiks seista kuskil sellises kohas, kust nii poemüüja kui arvutite komplekteerija need kätte saab? Ei tea.

Igatahes olin väga pettunud ettevõttest, kelle peamiseks eeliseks võiks olla just IBM-ist ja Dell-ist kiirem ja mugavam teenindus. Aga kui juba akulaadija müümine koduturul on ülejõu käiv tegevus, siis mingit ärilist edu saavutada on ikka väga raske.

Eile läks aga asi kriitiliseks. Kui seni pidas mu juhe veel nii palju vastu, et sain ikka hädapärast arvutit kasutada, siis eile õhtul kell 11 lõpetas juhe igasuguse koostöö. Ja täna hommikul oli mul järjest 3 olulist kohtumist (Ordi teenindus avatakse loomulikult alles kell 9). Nii ei jäänudki mul muud üle kui võtta nuga kätte ja lõigata juhe lahti. Seejärel ühendasin arusaamatul põhjusel katki läinud otsad uuesti ja tõmbasin apteegikapist leitud plaastrirulliga uuesti kokku. Töötab nigu uus! (väljaarvated sädemete ragin juhtme ühendamisel või muul viisil puudutamisel).

Olen enda üle väga uhke!

Identiteedist

2009-05-15T12:10:00.001+03:00

Mai tea... võib-olla varsti blogin ka miskit.
Vahepeal lugege mu kursaõe mõtisklusi rahvusliku identiteedi teemadel Facebookis:
http://www.facebook.com/home.php#/note.php?note_id=76237593502&ref=nf

Eesti kvartaalne majanduskasv Baltimaade parim!

2009-05-13T09:18:00.002+03:00

Ehk siis I kvartalis 2009 muutus meie majandus -15.6% aastatagusega võrreldes ja kvartaalselt -6.1% (stak*). See viimane on lausa kolmandiku võrra väiksem langus kui meie lõunanaaberriikidel. Always look at the bright side of life!

* sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud

Läti majandus langes 2009 Q1 ootuspärased 18% (y-o-y)

2009-05-11T13:46:00.001+03:00

Täna avaldas Läti statistikabüroo 2009.a. I kvartali majandukasvu esialgse hinnangu, mis oli 18% väiksem kui aasta varem. Üsna ootuspärane tulemus. Kvartaalne (sesoonselt korrigeeritud) langus jäi nähtavasti umbes kuskile 10-11% kanti.
Koledad numbrid, aga positiivne on see, et selliseid numbreid me ju ootasimegi. Igal juhul loodame, et kolmapäeval avaldatavad Eesti numbrid on veidi paremad, kuigi kindlasti mitte oluliselt (minu prognoos on 15-18% langust y-o-y).
Mina usun, et vähemalt kvartaalse langusnumbrina peaks käesolev kvartal jääma kõige nõrgemaks selles tsüklis. Aga langus muidugi veel jätkub.

Leedu GDP -9.5% q-o-q, -12.6% y-o-y

2009-04-28T14:33:00.001+03:00

Baltiriikide rekord majanduslanguse kiiruses sai ületatud täna, kui Leedu teatas, et nende majandus kukkus selle aasta I kvartalis võrreldes 2008 viimase kvartaliga 9.5% (seasonally and working day adjusted). See on päris vägev tulemus, kuna eelmine rekord kuulus Lätlastele 5% kukkumisega eelmisest aasta I kvartalist. Kuna Leedukatel oli veel eelmise aasta keskpaik suhteliselt tugev, siis aastane kukkumine SKP-s oli vaid 12.6%. Kuid rekord seegi.

Danske Bank on sellisest esitusest üsna shokeeritud, kuna nemad ootasid umbes 8%-list y-o-y kukkumist ehk siis umbes 3%-list kvartaalset langust. Pikemalt mõtlemata langetati selle peale ka Leedu 2009.a. majanduslanguse prognoos 15% peale ("it is now likely that GDP will drop by more
than 15% on average for 2009"). Lisaks sellele prognoosib pank ka 6% langust järgmisel aastal.

Kuida karta on, et kauaks Leedu edetabeli tippu ei jää. Kurvad päevad saavad olema 11. ja 13. mai, kui oma majanduskasvu esialgsed hinnangud avaldavad Läti ja Eesti. Minu prognoos on, et Eesti majanduslangus võrrelduna 2008.a. I kvartaliga saab olema kuskil 15-17% kandis.

Miks mulle meeldib suletud nimekirjade süsteem Eurovalimistel

2009-04-20T18:13:00.000+03:00

Palju pahameelt on tekitanud Europarlamendi valimistel suletud nimekirjade kasutamine. R2 saates Olukorrast Riigis nimetas Kalle Muuli seetõttu neid valimisi lausa mõttetuteks, kuna tegelikult inimesi valida ju ei saa.
Paljudel on millegi pärast arvamus, et kui nimekirjad oleksid avatud (see tähendab erakonnast saaksid esindatud kõige rohkem häälis saanud liikmed), siis oleks valikuvabadus justkui suurem. Minu arvates on vastupidi. Näiteks võiksin ma hääletada Reformierakonna poolt, kuna usun Ojulandi ja liberaalset maailmavaadet. Kui siis juhtub, et Reformierakond saabki piisavalt hääli, et saada üks koht Europarlamenti, võib selguda, et mingi kari Euroskeptikuid on andnud palju hääli Gräzinile ja Brüsselisse saadetakse hoopis tema. Ja mina käigu siis Euroopas ringi, silmad häbi täis, et Gräzin on minu häälega Brüsselis.
Nüüd on mul aga selge, et kui Reformierakonnast saab 1 inimene Europarlamenti, siis on selleks Ojuland, kui saab kaks, pääseb ka Paet Brüsselisse ja kui pooled kohtadest tuleb Oravaparteile, siis saab ka Gräzin Euroopa pealinna. Nende inimeste sobivust saan konkreetselt vaagida.
Samuti ei julgeks ma muidu võib-olla Isamaliidu poolt hääletada - üks koht konservatiividel juures ja kes teab, kes rahvalt kõige rohkem hääli suudab koguda. Aga praegu tean, et Isamaliitu läheb esindama Tunne Kelam, võib-olla ka Marko Mihkelson. Kui neid mehi usaldan, siis annan hääle Isamaliidule, kui ei usalda, siis mitte.

Seega minu arvates on suletud nimekirjad antud juhul palju sobilikumad valikute tegemiseks isikute pinnal.

Arengufondi investeering - Goliath

2009-04-11T21:08:00.002+03:00

Kui jaanuaris arutasin Arengufondi kahe esimese investeeringu üle, siis terviklikkuse mõttes peaks väikse analüüsi tegema ka seni viimase rahapaigutuse Goliath Wind kohta. Arengufond investeeris ettevõttesse selle aasta alguses . Tegemist on ettevõttega, mis arendab sisuliselt uut tüüpi jõu ülekande mehanismi tuulegenraatoritele, mis võimaldaks alandada tuulegeneraatorite massi ja seeläbi hinda.

"So far, most turbines were equipped with gear-boxes, converting low rotor speeds into revolutions required to run a generator. While gear-box failures have become a major problem on multi-MW turbines, direct driven machines are a brilliant alternative: During 20 years, their drive train makes as few rotations as a gear-box machine has reached after just three months!
Despite unrivalled low operation and maintenance costs, direct driven machines are much more expensive than gear-box turbines, simply because of their heaviness: Weight is a major problem of today’s multi-MW wind turbines, pushing power generation costs up!"

Täpsemalt süsteemi tööpõhimõtetest pole räägitud, küll on aga tehtud vinge video. Miks see vajalik oli, jääb arusaamatuks. Küll aga võib aru saada, et oluline osa uuest tehnoloogiast on kanda iseäralikul rõngal, mis on ehitatud turbiini ümber, tiivikute taha. Täpsemalt saab tehnoloogiast nähtavasti lugeda patendikirjeldusest.

Minu arvates on tegemist esimese investeeringuga, kus on täidetud Arengufondi eesmärki -- raha on paigutatud varases staadiumis ettevõttesse, millel on edu korral suur turg, aga mis on veel staadiumis, kus on suured riskid ja erakapitali kaasamine seetõttu keeruline. Tuule-energia on vaieldamatul valdkond, mis areneb järgmisel paaril kümnendil väga kiiresti ning kus on suur nõudlus uute tehnoloogiate järgi, mis võimaldaksid vähendada investeeringuid 1MW võimsuse kohta. Samuti on ettevõttel olemas selge tehnoloogiline eristatavus (okei, ma pole siin küll ekspert) ja tugev meeskond tehnoloogia lõpuni arendamiseks. Ning kahtlemata on ettevõtte potentsiaal rahvusvaheline, sest Eestis seni veel tuulegeneraatoreid ei toodeta.

Selle kõige juures on kõrvalplaanile jäetud küll investeeritava ettevõtte seos Eestiga, aga ega kõike head korragi ongi raske tahta. Kaasinvestorid vähemalt on Eestist ja kodulehele on ilmunud ka kaks siinse taustaga inimest - Jana Morozov, kes on ettevõttese võetud kuna "She is good in networking, supplemented by her role as leader in an Estonian party" ja Margus Dintsenko.

Ettevõttesse investeeriti 7.9 mln krooni, mille eest said investorid 42.74% osaluse. See jagunes võrdselt Arengufondi ja kaasinvestori Powerdrive OÜ vahel. See teeb firma pre-money valuationiks 10.6 mln krooni. Raske öelda, kas seda on vähe või palju, aga siiski on see mõistetavam kui Smartposti valuation 58 MEEK. Kuhu investeeritav kapital paigutatakse, hoiab Arengufond tavapäraselt saladuses.

Igal juhul on kiiduväärt, et Arengufond on oma investeeringutes julgemaks läinud. Nüüd jääb veel soovida, et nad muutuksid ka aktiivsemaks. Vaja oleks pigem rohkem väiksemaid investeeringuid riskantsetesse projektidesse. Kuuldatavasti on kohe-kohe tulemas veel 2 põnevat investeeringut, aga sellest juba siis kui asi avaldatud on.

Tallinna linnahalli erastamine

2009-04-09T16:56:00.001+03:00

Eile otsustas Tallinna Linnvalitsus anda õiguse Tallinna Linnahalli renoveerimiseks ilma konkursita Tallinn Entertainment LLC-le, mis on iluäri Estée Lauder Companies eestvedaja Ronald S. Lauderiga seotud firma. Ettevõte saab kohustuse linnahall renoveerida ja vastu õiguse linnahalli ja selle ümbrust 99 aastat majandada, sealhulgas ehitada hotell ja vaba-ajakeskus.
Ühelt poolt on tore, kui plaan jõustub ja tõesti piirkond ja linnahall korda tehakse. Mitu korda on ju hoonet oksjonile pandud, kuid huvilisi, kes oleksid valmis olemasolevat linnahalli renoveerima, pole leitud.
Aga ikkagi tundub kuidagi kahtlane selline otsustuskorras 99-aastaste õiguste jagamine ehk sisuliselt erastamine. Kahtlane tundub ka see, et kui kinnisvara- ja finantsbuumi tipuaegadel ei leitud investorit, kelle jaoks piirkonnast teenitav tulu oleks üles kaalunud Linnahalli renoveerimiseks minevat kulu, siis nüüd äkki on leitud ettevõte, kes on valmis investeerima siia üle miljardi krooni. Samuti on kahtlane, miks investorid eelistavad sellist keerulist projekti, kui tõenäoliselt oleks täna võimalik osta ka paremates asukohtades ja vabama tegutsemisvõimalusega objekte.

Loodame siiski kõige paremat ja kui projekt tõesti sellisena jõustub nagu Linnavalitsus seda kirjeldab, siis tuletage mulle meelde, et saadaksin Tallinna Linnavalitsusse kiidu- ja tänukirja, et nad on suutnud sellisel ajal meelitada Tallinna kinnisvarasse nii mahuka investeeringu.

vangis

2009-04-07T09:35:00.002+03:00

Huvitavat mõttelõnga arutab Heateo päevikus Margo Loor. Eelmisel nädalal kohtas ta Tallinna kesklinnas 30 aastat vangis istunud ja hiljuti vabanenud linnaelanikku, kel polnud kuskil ööbida, ega raha söögi ostmiseks ning kelle jaoks tänane maailm oli täiesti uudne nii heas kui halvas mõttes:

“Näe, siin olid puubarakid,” näitas ta näpuga üle tee asuva Forum Plaza poole. “Ja Viru väljakul oli marsa peatus.” Uurisin, et kaua ta kinni istus. “30 aastat. Veebruari alguses sain välja. Täielikus šokis olen siiani. Kuhugi minna pole, kedagi ei tunne ja kõik on uus.”

Tekkis seda lugedes minulgi küsimus - kui riik on nõus 30 aastat maksma kinni ühe kriminaali elamis- ja valvamiskulusid, siis miks ei pingutata veel natuke, et anda vabanenule vähemalt võimalus naasta õiguskuuleka kodanikuna. Või on see tõesti mõttetu ja vangla ainus eesmärk on pahasid ajutiselt ühiskonnast eemal hoida.
Lugege kindlasti Margo sissekannet, endise väitlejana ja tänase Heategulisena ei piirdu ta olukorra kirjeldamisega vaid tal on ka positive content täitsa olemas.

Tööstustoodangu kolmas derivatiiv pööras veebruaris postiivseks

2009-04-04T20:39:00.001+03:00

Positiivseid uudiseid majandusest! Veebruaris langes tööstustoodang võrreldes aasta varasemaga küll 30%, mis võib tunduda kole kukkumine. Samas tööstustoodangu languse kiiruse suurenemine vähenes. Kui jaanuaris oli tööstustoodangu langus 5 protsendipunkti kehvem kui detsembris, siis veebruaris oli langus juba ainult 3 protsendipunkti kehvem kuu varasemast. Ehk siis kolmas derivatiiv oli 2 protsendipunkti positiivne! Kas ka teie näete tunneli lõpus valgust?

Hariduse tulevikust

2009-04-01T23:34:00.002+03:00

Fred Wilson on bloggija, keda loen üsna aktiivselt. Hiljuti rääkis ta oma VC-blogis, kuidas ta äripartner tõi laua taha kokku juhtivad mõtlejad, pedagoogid ja ettevõtjad, et arutada hariduse tuleviku üle. Siin mõned huvitavamad punktid, mis Fred välja tõi

The student (and his/her parents) is increasingly going to take control of his/her education including choice of schools, teachers, classes, and even curriculum. That's what the web does. It transfers control from institutions to individuals and its going to do that to education too.

Alternative forms of education (home schooling, charter schools, online learning, adult education/lifelong learning) are on the rise and we are just at the start of that trend.

Students will increasingly find themselves teaching as well. Peer production will move from just producing content to producing learning as well.

Credentialing and accreditation in the traditional sense (diplomas) will become less important as the student's work product becomes more available to be sampled and measured online.

Testing and assessment will play more of a role in adapting the teaching process. A good example of this is how video games constantly adapt to the skill level of the player to create the perfect amount of creative tenstion. Adaptive learning systems will soon be able to do the same for students.

Mulle meeldib see viimane punkt. Igale õppeainele oma Guitar Pro!

Ei maksa kriisi-mõtetega üle pingutada

2009-03-24T10:18:00.001+02:00

Kohati on mulle hakanud tunduma, et majanduskriis on halvanud kriitilise mõtlemise samamoodi nagu eelnevalt halvas ülikiire majanduskasv. Ei puuduta ju majanduse jahtumine kõiki sektoreid ja firmasid ühtemoodi. Ometi kuulen üha enam ka ettevõtetelt, kellel läheb täna hästi, et vaja on mõelda palkade kärpimise ja inimeste koondamiste peale. Ei tasuks kriisimõtlemisega siiski üle pingutada - kui ettevõte kasvab ja omab head arengupotentsiaali, siis tuleks just täna otsida uusi häid inimesi, keda on turul rohkesti saada. Isegi kui paistab, et tootmismahtu on mõnikümmend protsenti üleliia, et tohiks inimesi koondada, kui aastane kasvupotentsiaal on veel suurem. Vastasel juhul ei õnnestugi seda potentsiaali realiseerida.
Samuti on täna hea aeg uute ettevõtete loomiseks - on ju paljud tuntud innovatiivsed lahendused alguse saanud just kriisi aegadel. Näites Dell ja Microsoft.

Hiljuti rääkisin ühe peamiselt Lõuna-Euroopas tegeleva privaatpankuriga. Tema arvates on suur osa täna toimuvatest suurkoondamistest (Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal) sellised, mida oleks pidanud juba ammu tegema. Aga varem lihtsalt ei olnud sellist head argumenti nagu majanduskriis kuskilt võtta ja valitsused oleks ettevõtetele kallale läinud. Nüüd on aga hea öelda, et annaksime tööd küll, aga näe kriis on, tuleb kõik lahti lasta.

Kristjan Lepik: ei maksa tormata ekspordi järele nagu lambakari

2009-03-23T09:47:00.002+02:00

Eelmise nädala Ärilehes refereeriti Kristjan Lepiku sõnavõttu ühelt Tarkinvestori seminarilt:

Lepiku sõnul on eksportida üha raskem, Eesti mahud niigi suured ja keegi ei räägi detailides, mis sektoritest tuleb eksport, vaid umbäärastes loosungites. „Olgem realistid, Eesti võimalus on olla allhankija, mitte glamuurne innovatsioon,“ lisab Lepik.
„See võib kõlada igavalt, kuid Eesti lahendus on praegu olla kvaliteetne allhankija,“ räägib Lepik. Mis me targutame, ütleb Lepik, kui välismaa ei taha meie tooteid. Ahelas tuleb liikuda samm-sammult ja ratsionaalselt ülespoole, mitte unistada võimatutest unelmatest.

Tarkinvestori foorumis, täpsustab Kristjan veel:

Loosung "EKSPORT" on praegu väga populaarne, kuid selle loosungi hoidjad ei pruugi ise ka eriti detailset mõtet omada, et mida? ja kuhu? me ekspordime. Sest protektsionism kogub jõudu ja nõudlus väheneb üle maailma, meie eksport on kindlasti vähem maailmas oodatud kui aasta tagasi.

Minu mõte ongi, et meil peaks olema ratsionaalsed ootused, selle asemel, et Nokiat kohe püüda (selleks ei ole meil baasi, see on võimatu), tuleks liikuda samm sammult ja alustada sihipärasest tegevusest osutada kvaliteetsemat (liigume tooteprotsessis ülespoole) allhanget Lääne-Euroopale.

Ka ise olen seisukohal, et loogiline järgmine samm odava allhanke maast on olla kalli, kvaliteetse, paindliku ja nutika allhanke maa. Eelmise aasta lõpus rääkisin ühe Eestis tegutseva Taani ettevõtjaga, kes ei saanud aru, miks Eestit nii vähe tema kodumaal promotakse. Taanis on väga aktiivne innovatsioon ja väike-ettevõtlus. Aga kuna seal on ühed maailma kallimad tööjõukulud, siis peavad sealsed ettevõtted juba päevast üks hakkama mõtlema outsourcingule. Tihti aga ei ole see outsourceing sellisel kujul, et saadad toote joonised, näidise ja lepid kokku mitu konteineritäit toodet järgmisel kuul Rotterdami sadamas on. Pigem vajatakse väikeseid mahte, teadmistemahukat tegevust ja võimalust lennata kiirelt protsessi üle vaatama või uusi projekte läbi arutama. Selleks sobiks Taani meile sihtturuna väga hästi. Näidetena valkondadest sobiks siia contract research organisationid (pharma/biotech), tarkvara-arendusettevõtted jne.
Lisaks lisandväärtusele, mis tuleb toodete/teenuste müügist, õpiksime selle käigus ka uusi tehnoloogiaid kasutama, tootmisprotsesse optimeerima ning looksime usaldust ja kasulikke kontakte välisturgudel. Seda saaks siis juba päris oma toodete loomiseks tulevikus ära kasutada.

Äripäev magas maha suure välisinvesteeringu?

2009-03-20T09:54:00.002+02:00

Päris maha küll ei maganud, aga kui eelmisel nädalal viis Urmas Sõõrumaale kuuluv U.S. Invest lõpuni 75% osaluse müügi Väo elektrijaamas, siis ei hõisanud meie juhtiv majandusleht suure välisinvesteeringu tuleku üle vaid teatas esiküljel: "Laenukoorma alla ägav Sõõrumaa haldusfrima müüs osaluse konfliktses Väo Elektrijaamas". Mõni päev hiljem arvas äripäev ise, et osaluse ostmiseks kulutas Prantsuse firma Dalkia International 1.5-2 miljardit krooni. Võrdluseks, kogu 2008.a. III kvartali jooksul tuli Eestisse uusi otseinvesteeringuid 1.8 miljardit.
Seega oli tegemist väga olulise sammuga Eesti majanduse jaoks. Vaid päev varem arutasid Kuku raadio saates Majandusruum, kuidas riik peaks looma task-force'i välisinvesteeringute Eestise toomiseks, luues eritingimusi vastavalt iga investori/projekti vajadustele. Seda nõuab olukord, kus kohalikul ettevõtjal iseseisvalt välisinvestorit Baltikumi tuua pole võimalik. Nüüd tegi aga üks ettevõte sellise tehingu ära, aga meie ajakirjandus leiab ikka ainult probleeme ja kahtlustusi.

Välisturistide arv majutusettevõtetes jaanuaris suurem kui aasta varem

2009-03-16T17:56:00.001+02:00

Statistikaamet teatas eelmisel nädalal, et jaanuaris kasutas majutusettevõtteid 8% rohkem välisturisti kui aasta varem. Arvestades suurenenud käibemaksu ja majanduslangust kogu maailmas, on see igati positiivne näitaja. Majutusasutuste kahjuks ei kompenseerinud see küll langust siseturismis - kokku oli majutusi jaanuaris 6% vähem kui aasta varem ning tubade täituvus oli vaid 27%.
Ehk suudab Eesti välisturismi alal isegi Euroopa majanduslangusest kasu lõigata, kui suudame ennast reklaamida odava, kuid kvaliteetse puhkuse sihtkohana. Peamine välisturistide kasv tuligi Venemaalt (+3600 turisti) ja Soomest (+2800), kust on tõesti Eestisse reisida odavam kui näiteks Pariisi. Teistest riikidest oli jaanuaris hoopis 1700 turisti vähem kui aasta varem.

Reproduktiivmeditsiini ümarlaud

2009-03-15T00:39:00.001+02:00

Reedel toimus Arengufondis ümarlaud, kus arutati võimalusi edendada ühiselt Eesti viljatusravi-kliinikute ja biotehnoloogia ettevõtete (konkreetsemalt oli küll juttu Asper Biotechist) eksporti.
Meelde jäid Jaanus Pikani sõnavõtt sellest, kuidas Rootsis on ravimiteenuste ekspordile kaasa aidanud suur sisserännanute arv. Immigrantide kontakte ära kasutades on loodud sidemed arengumaades, kuhu pakutakse Rootsi kvaliteediga raviteenust. Ka Indrek Kask Asperist rõhutas väliskontaktide olulisust teadmismahuka tootmise käivitamisel.
Eesti kogemusest rääkides selgus aga, et üks projekt Vene klientide Eestisse viljatusravile kutsumiseks jäi katki selle pärast, et kliendid ei saanud Eesti viisat. Sellest kuuldes tekkis küll tahtmine tsiteerida klassikuid: "Tule taevas appi!"
Võiks ikka muude majanduse päästmise plaanide seas ära otsustada, et kui me oleme avatud kapitalile ja kaupadele, aga mitte inimestele, siis ei saa me ka kunagi riigiks, mille tugevus on inimeste ajudega loodud väärtusel.

Edward Hugh avalik kiri Eestimaa rahvastele

2009-03-09T13:58:00.001+02:00

Tavaliselt ei blogi küll 2 korda päevas, aga üks põhjalikumaid (ja negatiivsemaid) Baltikumi majanduse jälgijaid ja analüüsijaid Edward Hugh on A Fistful of Euros blogis avaldanud järjekordse depressiivse visiooni Eesti majandusest pealkirja all: "Why You Need Devaluation - An Open Letter To The People Of Estonia". Lugege ja mõelge! Lugege ka kommentaare, seal läheb arutelu edasi.

Edward Hugh erineb paljudest majandusanalüütikutest selle poolest, et peab väga oluliseks demograafia rolli majanduse arengute prognoosimisel. Seda eriti Ida-Euroopas, kus viimastel kümnenditel on muutused olnud väga kiired.
Edwardi prognoos Eesti tulevikku on karm: kasvumootoriks olnud sisetarbimine on kokku kukkunud, tööpuudus suureneb, eksport on väga keeruline, kuna kõrge palgakasv ja euroga fikseeritud kurss on hävitanud meie konkurentsivõime. Isegi kui meie konkurentsivõime läbi palkade langetamise (mis on senini olnud liiga aeglane) taastub, võib siis juba olla liiga hilja, sest "kaotatud" aastate jooksul on praeguse iibe juures talumatult suureks muutunud ülalpeetavate suhe töö-ealistesse:

"when the recovery does come, if the Baltic countries are still stuck struggling with their pegs, the additional haemorrage out will be in young people looking for money to send home to their ageing and impoverished relatives, thus giving the whole demographic thing another turn of the screw."

Tervet artiklit lugedes näete, et selline arvamus on Edwardil ka faktide ja analüüsiga üsna hästi põhjendatud. Üsna mõtlemapanev lugemine.

Läti-hirm Eestis

2009-03-09T10:34:00.001+02:00

Eelmisel nädalal rääkisin ühe lätlasest sõbraga, kes oli väga kohkunud Eestis levinud Läti-hirmust. Olles veetnud 3 päeva Tallinnas, jäi tal mulje, nagu oleks ta pärit kollatõvve-katku nakatunud, allpool vaesuspiiri elavast riigist.
Kõigepealt läks ta panka arveldusarvet avama. Nii kui teller kuulis, et tegemist lätlasega, tuli tal silmi kaastundev pilk ja ta hakkas uurima, kui halb ikka lätis elu on ja kas mu sõber ikka saab seal hakkama. Seejärel oli tal vaja teha mõned tööintervjuud, kus tuli ka alati esimesed 5 minutit murelikele tööotsijatele seletada, et Lätis veel inimesed nälga ega kollatõppe massiliselt ei sure.

Aga mis teha, kui meil hetkel suurimaks rõõmuks see, et Lätlastel läheb veel harvemini. Hoopis mu sõbral võinuks rohkem viisakust olla - ise tuleb külla ja kohe hakkab meie iluseid kujutelmi purustama.

Esimesed valguskiired maailma-majanduses?!

2009-03-05T10:18:00.001+02:00

Danske Banki viimases Business Cycle Monitoris on juhitud tähelepanu esimestele positiivsetele märkidele globaalses majanduses:

Overall signs of a bottom in the global industrial cycle have continued in the February indicators. China has been leading the way showing a further rise in PMI and the US managed to eke out a small rise in ISM despite declines in some regional surveys. In Europe data have been more mixed, with manufacturing PMI falling in both Euroland and the UK. OECD's leading indicators are showing signs of bottoming out in most regions and a stabilisation in commodity prices and the Baltic Freight Index offers further evidence for stabilisation in manufacturing production.
...
Going forward we continue to look for a further rise in leading indicators as the inventory draw down comes to an end and the massive stimuli worldwide starts to kick in. We expect the rise to be strongest in Asia and the US, while European indicators will likely show a more muted increase."

Need kolmetähelised lühendid tähendavad erinevaid majandususaldusindekseid (business confidence indicators) ja on tihti kõige kiiremad indikaatorid majanduskeskkonna muutumisest. Arvestades nende indikaatorite madalat taset, näitavad täheldatud positiivsed muutused küll kõigest seda, et majandus jätkab langemist, kuid aeglasemalt kui enne. Aga asi seegi.

Enne kui positiivsed arengud Ameerikast läbi Euroopa meieni jõuavad läheb aga paraku veel kaua aega - Eesti majandususaldusindeks kukkus veebruaris kolinal kõigi aegade madalamale tasemele.

Aarne Üksküla ei taha preemiaks saadud miljonit!

2009-02-26T09:29:00.002+02:00

Tänane Postimees kirjutab, et esmaspäeval kultuuritegelaste elutööpreemiad saanud Aarne Üksküla ja Arvo Pärt kinkisid preemiaks saadud miljon krooni heategevuseks. Üksküla kommenteerib:

«Miljon, eks ole, oli see ju? See oli minu jaoks midagi hirmsat, sest ma mitte ei vihka raha, vaid ma kardan... mulle ei meeldi, kui mul on rohkem raha, kui ma vajan seda.»

Tegemist kindlasti kummardust vääriva žestiga kahe sümpaatse ja Eesti kultuuri edendanud vanahärra poolt. Samas, kui preemia laureaadid ei vaja seda raha, siis miks seda üldse jagada? Kas riik peaks olema solvunud, et raskel ajal välja käidud preemiaraha ei taheta vastugi võtta? Mis on üldse elutööpreemiaga kaasas käiva rahasumma eesmärk?

Ehk oleks mõistlikum anda laureaatidele miljon krooni asemel eripension. Statistikaameti andmetele tuginedes on tänastel laureaatidel jäänud veel keskmiselt 9,3 aastat elada. Seega võiks hirmutava miljon krooni asemel anda neile parem 9 000 krooni kuus. Riigi jaoks kulu sama, aga laureaatidele aga ehk lihtsam koorem kanda.

Kas Tallinn peaks Admiraliteedi basseini ala tagasi ostma?

2009-02-23T12:01:00.001+02:00

Eelmisel nädalal tuli uudis, et Tallinna Admiraliteedi basseini äärsete kinnistute omanikud Ühendatud Kapital ja Skanska EMV taotlevad taas Tallinnalt pikendust, kuna ei suuda suurarendusele finantseerijat leida.
Tegemist on kinnistutega, mis asuvad Admiraliteedi basseini otsas ja kuhu on planeeritud ehitada suures koguses kortereid (ca 1000), büroosid ja kaubanduspindu. Tegemist on olulise piirkonnaga linna arendamisel, kuna likvideerib koleda tühermaa vanalinna ja sadama vahel. Maa-ala müüdi Ühendatud Kapitalile 2000. aasta suvel 100 miljoni krooniga, müügitingimused nõudsid ehituse algust 9 kuud peale detailplaneeringu kehtestamist. Planeering kehtestati 2006. aasta 1. novembril, kuid 2008. aastal anti arendajatele ehitusega alustamiseks ajapikendust. Nüüd on ka see aeg otsa saanud.

Kui maatüki erastamise hetkel peeti oluliseks, et piirkonda hakataks kiiresti arendama, tunduks loogiline, et sellest nõudmisest ei taganeta. Kui arendaja ei suuda oma ülesandeid täita, tuleb lugeda leping lõppenuks ja kinnistu tagasi osta. 100 miljonit krooni on ka tänases seisus üsna odav hind selle kinnistu eest - tõenäoliselt õnnestuks leida uus ostja, kes nõus ka ehitusega õige-aegselt algust tegema. Selline lahendus oleks ka õiglane teiste arendajate suhtes, kes maa-ala oksjonil osalesid ja arvestasid kohustusega kinnistut õige-aegselt arendama hakata. Viidata finantskeskkonna halvenemisele pole eriti pädev, kuna lepingu mõte oligi ju see risk panna ettevõtte kanda - kui vahepeal finantskeskkond võrreldes 2000. aastaga oluliselt paranes, siis ei kavatsenud ju Ühinenud Kapital linnale raha juurde maksta väliskeskkonna paranemise tõttu.

Teisalt jälle on Ühendatud Kapital teinud kinnistu arendamises ära suure töö - koostatud on detailplaneering, mille kontseptsiooni töötas välja valdkonna juhtivaid ettevõtteid maailmas - Chapman Taylor. Tänaseks on olemas hoonete idee-lahendused, mis on leidnud heakskiitu kõigis vajalikes instantsides. Admiraliteedi ala arendusprojekti direktoriks on Heiki Kivimaa, kes oma soovi linnaruumi ilmestada on tõestanud Rotermanni Kvartali projektijuhina. Kõik see annab alust uskuda, et Ühendatud Kapital plaanib piirkonna välja arendada Tallinnale vastuvõetavalt, ehkki mõningase viivitusega. Uue konkursi puhul võib küll leida arendaja, kes hakkab tööga kiiremini peale, kuid teadmata on alustatava arenduse kvaliteet. Samuti ei taga ehitusega varem alustamine ju ehituse varasemast valmimist.

Nii ongi linnavalitsus justkui keerulises seisus. Kuigi olen veendunud, et ehitustähtaega pikendatakse, tuleks linnavalitsusel (ja teiste võimuorganitel) tõsiselt edaspidi mõelda erastamislepingutesse pandavate tingimuste mõttekust. Piiravad tingimused, mida ellu viia ei suudeta või taheta on kahjulikud nii erastajale kui ka konkreetse projekti arendamisele.

Mobile Peer Awards - Fortumo siiski ei võitnud

2009-02-20T13:54:00.001+02:00

Eelmisel nädalal kirjutasin, et Tartu firma Fortumo osaleb prestiižika Mobile Peer Awardsi finaalis. Nüüd on võitjad selgunud ja Fortumo nende hulgas paraku ei ole. Parimateks ja lootusandvamateks ettevõteteks mobiilinduse vallas erinevates kategooriates valiti:
Babajob.com - mobiiltelefoni abil töötav tööotsimis-sait Indias.
Orbster - Saksa firma, mis teeb GPS-põhiseid real-life mänge.
Fring - mis paneb Skype'i, MSN'i, Google Talk'i jm. mobiilile.
PopCatcher - Rootsis arendatud applikatsioon, mis lindistab raadiost lugusid (eh??)
Unkasoft - lahendus, mis paneb reklaami alla-laetavatele mobiilimängudele.

Ainult firmade kirjelduste põhjal on raske mingeid järeldusi teha - eks kohapeal omasid olulist mõju ka firmade presentatsioonid. Meeldiv on see, et firmad on väga erinevatest riikidest, mis näitab, et innovatsioon on siiski globaalne. Ja õnnitlused Fortumole, et ka Eesti sellisesse seltskonda pääses!

SKP langused kogu maailmas

2009-02-18T08:23:00.001+02:00

Pärast mõtisklemist Baltiriikide majanduslanguste kohta, on huvitav tõdeda, et me ei ole üksi. Eelmisel nädalal avaldasid oma IV kvartali SKP numbrid ka Saksamaa ja Jaapan, kus numbrid olid pea sama kurvad.
Saksamaa majandus langes kvartaliga 2.1%. Sellega võrreldes on ju Leedu -2.4% täitsa OK.
Veelgi suurem uudis tuli, kui Jaapan teatas lausa 3.3% majanduslangusest neljandas kvartalis (NB! kõik numbrid on siin kvartaalsed võrdlused). Sellega võrreldes pole enam ka Eesti - 4.2% väga kohutav.
On ju Saksamaa ja Jaapan ühed maailma suuremad majandused, rikkad ja võimsad riigid. Samuti polnud neis riikides viimastel aastatel suurt kinnisvara- ja tarbimisbuumi, mille lõhkemine majandust halvanuks. Vastupidi - tarbimine ja laenukasv oli madal, kaubandusbilanss positiivne. Neist räägiti kui riikidest, kes on kõige paremini valmis globaalseks majanduskriisiks tänu oma kainele mõistusele headel aastatel.
Nüüd selgub aga, et ka ekspordile keskendumine ei aita. Mõlemad riikide majanduslangus on tingitud just tööstuse aeglustumisest seoses eksporditurgude kokku kukkumisega. Jaapanis langes kaupade väljavedu IV kvartalis lausa 13.9%. Üha enam selgub, et globaalses majanduskriisis ei pääse keegi ja säästmine buumi ajal ei ole kedagi aidanud.
Kuna Jaapan pole ka varasematel aastatel kiire kasvuga hiilanud, siis on viimaste kvartalite langus viinud riigi majanduse tasemele, kus see oli 2005.a IV kvartalis. Sellega võrreldes on meil ju lausa hästi - oleme kukkunud kõigest 2006.a. II kvartali tasemele.

Tartu Maratonil 2333. koht

2009-02-16T21:54:00.003+02:00

Selle aasta Tartu Maraton on nüüd seljataga. Üldiselt jäin tulemusega rahule, ajaks kujunes 5:27 (stardijoonest mõõdetud neto-aeg 5:24). Koht oli 2333 ehk võistlejaterivi üsna keskel.
Silja Spordis määritud suusad olid igati tasemel - aitäh määrdetiimile.
Eks ta üsna väsitav oli - juba aastaid pole nii pikka pingutust ette võtnud, aga kokkuvõttes ikka hea meel, et lõpuni vastu pidasin. Eks järgmisel aastal jõuab tulemust parandada.
Keda täpsemalt huvitab saab lugeda meie sõpruskonna spordiblogist, millel veel nime pole.

Q4 Eesti SKP -9,4%; tööpuudus 7,6%

2009-02-13T10:29:00.001+02:00

Täna avaldas Eesti statistika-amet IV kvartali SKP kasvu ja tööpuuduse numbrid.

SKP kahanemine oli hirmuäratav -9,4% võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga ja -4,2% võrreldes III kvartaliga (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud). Mõlemad numbrid on üsna kohtuvad. Alates 2008.a. I kvartalist on Eesti majanduskasv olnud negatiivne -0.9...-1.5% kvartalis, nüüd kukuti 4.2% peale. Samuti näeb number kurb välja võrreldes naaberriikidega - Leedu kvartaalne kukkumine oli miinus 2.4%. Läti kohta info puudub, kuid arvestades, et aastane kasv kukkus Lätis -4.2% pealt III kvartalis -10.5% peale IV kvartalis, siis on meie kukkumine -3.5% pealt -9.4%-le üsna samast klassist. Ja Läti pidi ju puhta p***** olema!

Tööpuudus suurenes IV kvartalis 6.2% pealt 7.6%-ni, lisandus 9 600 töötut. Erinevalt eelmisest kvartalist vähenes nüüd ka tööga hõivatute arv - 8 000 inimese võrra. Drastilised vähendamised toimusid töötlevas tööstuses: -14 500 ja ehituses: -8 000 inimest. Huvitaval kombel näitasid suurt tõusu Hulgi ja jaekaubandus (+12 900) ja haridus (+8 7000).

Samas on tähelepanuväärne, et viimase 12 aasta jooksul pole kordagi olnud inimestel olnud nii suurt töötahet - tervelt 67.7% 15-74 aastastest inimestest on tööturul, kas tööga hõivatuna või tööd otsivana.

Eesti start-up Fortumo Mobile Peer Awardsi finaalis

2009-02-12T15:15:00.001+02:00

Hiljuti kirjutas Mobile Monday Estonia blog, et kaks Eesti start-up'i - Nutiteq ja Fortumo, on registreerunud Mobile Peer Awardsile. Mobile Peer Awards on rahvusvaheline uute mobiilitehnoloogia lahendusi pakkuvate ettevõtete võistlus, mis ise peab ennast üheks olulisemaks valdkonna ürituseks üldse. Nagu võib näha ka MoMo Estonia kodulehelt, ei ole Nutiteqil oma idee presenteerimine just tugevamaid külgi ja nii jäi neile ka ürituse finaaliuks suletuks. Seda tähelepanuväärsem on aga Fortumo jõudmine 20 rahvusvahelise firma hulka, kes esitavad oma ettevõtet 16. veebruaril Barcelonas!

Fortumo on ise-enesest Tartu firma Mobi poolt arendatud teenus "My M-Business", mis nüüd on tõstetud uude spin-off firmasse. Teenuse sisuks on pakkuda lihtsatele inimestele võimalust seada 5 minutiga üles ise-enda tasuline sms-teenus. Selleks võib olla siis mingi muu teenuse müük sms'i kaudu või mingi tarbijamäng või muu suhteliselt lihtne vidin.
Koostöös mobiilioperaatoritega on teenus täna toimiv 13 eri riigis. Seda võimalust on kasutanud 15 953 teenusepakkujat, kes on loonud kokku 44 252 sms-teenust. Teenus (sms-lahenduse loomine ja ülesseadmine) on tasuta, Fortumo võtab teatud protsendi sms'i hinnast. Joonisel on selleks protsendiks märgitud >2% ja operatoorite osaks 40-45%. Teenust looma hakates on aga näha, et see sõltub suuresti riigist ja sms'i hinnast, aga ca. 50-60% läheb üldiselt Fortumo ja telekomide vahel jagamisele (Rumeenias, Hiinas ja Malaisias võetakse lausa 70% käest). Fortumo osa on seejuures nähtavasti suhteliselt väike.

Tegu pole küll väga uue ettevõttega, aga siiski hea näitega, et ka majanduskriisi ajal tegeletakse Eestis ettevõtmistega, mis omavad suurt ekspordi-potentsiaali. Ja Mobile Peer Awards on tunnustuseks, et tegu pole lihtsalt mõne Lääne ärimudeli kopimisega, vaid teenusega, mis on huvipakkuv ka rahvusvahelises kontekstis. Hea töö!

Mobile Peer Awardsi lehel on üleval ka teiste finalistide videotutvustused. Minu lemmikud:
ShopSavvy - mobiilipõhine hinnavõrdlussüsteem, mis saab info toote ribakoodist tehtud fotost. Tõeliselt leidlik mobiiltelefoni võimaluste integreerimine - foto, internet, positsioneerimine.
aka-aki - parim tutvustusvideo.
Tõenäoliselt on äriliselt parimad projektid hoopis mõned B-2-B lahendused, aga need pole lihtsalt nii coolid.

Kulude kärpimine on-line meedias

2009-02-12T14:45:00.001+02:00

Täna supsatas postkasti igapäevane Baltic Business News viie tähtsama uudise kokkuvõte:

Tundub, et ka nemad proovivad kulusid kokku hoida ja toodangu mahtu vähendada.

Lennufirmad Baltikumis

2009-02-04T15:34:00.001+02:00

Leedu lennufirma flyLAL läks paar nädalat tagasi pankrotti. Leedu riik ei olnud nõus raskustes ettevõtet ka 1 liti eest üle võtma. SAS on samuti raskes seisus, koondab inimesi, müüb (või annab tasuta ära) osalusi tütarettevõtetes. Estonian Air on olnud probleemides juba kuid. Siiani püsiti veel SASi rahasüstide toel, aga nüüd soovivad nemadki ettevõttest välja saada. Lennundusameti eksjuht Toomas Peterson arvab, et Estonian Air ei ole kellelegi huvipakkuv. Ettevõtte sulgemine lähiajal ilma valitsuse toeta tundub üsna reaalne.

Aga oma 47% osaluse lätlaste AirBalticus müüs SAS 14 millioni lati (€20m, 313MEEK) eest. See teeb kogu ettevõtte väärtuseks 42 miljonit Eurot ehk 663 miljonit krooni. Umbes sama palju on täna väärt Eesti suurim ehitusfirma Merko. Ostjaks on ettevõtte tegevjuht Bertolt Flick.

Pikalt on räägitud, et AirBaltic saab avada nii palju rahvusvahelisi liine tänu Läti valitsuse toele. Estonian Air samas tegutseb puhtalt äriloogika järgi, mis tähendab vähem otselende ja tihedamat ühendust Kopenhaageniga, kust saab mujale ümber istuda.
Ise-enesest on võimalik riikliku dumpinguga ju paljugi korda saata. Aga see tuleb üldjuhul kohe välja kui ajad lähevad raskeks ja riik enam majanduslikult mõttetule tegevusele peale maksta ei suuda. Seega on hämmastav, et turu halvenedes on kahe naaberriigi "kommertsiaalsetel alustel" tegutsenud lennufirmad käpuli aga AirBaltic on väärt 42 miljonit Eurot.

Midagi peavad lätlased olema siin ikkagi õigemini teinud kui meie+SAS. Äkki sobiks Estonian Airi uueks osanikuks hoopis Air Baltic?

Arctic Start-up Evening Tallinnas

2009-02-02T12:04:00.000+02:00

Eelmisel nädalal toimus Tallinnas, Von Krahli baaris Arctic Start-up Evening. Tegemist on üsna omanäolise üritusega - õhtul kell 6 kogunevad asjast huvitatud inimesed baari kokku ja joovad õlut. Lava peal tutvustavad ennast neli uut ettevõtet (Scred, Edicy, Snoobi, Nutiteq), hiljem arutab diskussioonipaneel (Tamkivi, Martinson, Taneli Tikka) VC-majandusest ja start-up'ide olukorrast.
Üritus oli tasuta ja seda reklaamiti pea-aegu ainult korraldajate sotsiaalses võrgustikus (blogid, facebook jne.) Vaatamata (või pigem tänu) sellele tulid kohale inimesed kogu Eesti tehnoloogiapõhiste start-upidega tegelevalt maastikult. Rahva hulk ja huvitavate organisatsioonide/inimeste esindatus oli märksa tugevam, kui samasuguse suunitlusega EASi, Connect Estonia või Tehnopoli korraldatud üritustel.
Ettekannete järel ja vahepeal sai juua õlut ja arutada teiste kohalviibijatega industry-trende.
Väga huvitav üritus! Tänud korraldajatele ja jõudu uute ürituste korraldamisel.

Stasticians please help - is situation in Lithuania awful or excellent?

2009-01-27T20:18:00.001+02:00

Today Lithuania reported its 4th quarter 2008 GDP growth flash estimate. The first of the Baltic countries to do so.
Lithuanian Department of Statistics reports that in IV quarter 2008, against III quarter 2008, seasonally and working day adjusted, GDP decreased by 2.4 per cent.
-2.4% q-o-q?! Wow, that's bad! Taking into account that Lithuania was until Q3 considered the best of the Baltics States. Their economy had been growing all the way until Q3 2008 (whereas Latvia has been in the negative territory since Q4 2007 and Estonia since the beginning of 2008). To put the figure into perspective, Estonia's economy has not fallen by more than 1% in any single quarter during the recession.

But then the Lithuanian Department of Statistics adds: After random fluctuations have been eliminated, the GDP fell by 0,2% q-o-q!

What "random fluctuations"?! I don't understand anything! Is the economy quite OK, or in very steep decline?

Kuidas suurendada avaliku sektori tootlikkust

2009-01-26T09:19:00.000+02:00

Viimasel nädalal olen pidanud tegelema kahe mõttetu probleemiga.
Esiteks esitasin hiljuti Kinasera EASi eeluuringu aruande, mille raames saime veidi alla 300 000 krooni toetust. Aruandluse raames tuli esitada tööjõukulude arvestuse tabel ja näidata pangas vastavad maksekorraldused. Tegin ilusa Exceli, kus arvutasin valemitega erinevad read välja ja summerisin kokku. Selgus aga, et raamatupidaja oli makseid arvestades arvutanud iga väljamakse (netopalk, tulumaks, sotsmaks, töötuskindlustus, jne.) eraldi ja ümardanud selle krooni täpsuseks. Kokku tuli väljamaksete ja minu exceli vahe 2 krooni. Selle kohta tuli ka EASilt kohe käsk viga parandada ja tabel ümber teha.
Teiseks sain kirja Tartu Maakohtu Registriosakonnalt, mis teatas, et Kinasera 2007.a. aruandes ei ole lisas esitatud müügitulu jaotus vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) neljandale tasemele. Sealjuures oli Kinasera müügitulu 2007.a. vaid 28 tuhat krooni ning ettevõtte põhitegevusala EMTAK kood oli aruande alguses märgitud.

Mõlemal juhul käitusid vastava ametkonna inimesed ettenähtud reeglite järgi ning suhtlesid minuga viisakalt ja abivalmilt. Siiski kulutasime kokku vast ca 2 tundi aega, et viga kirjeldada, seda mulle selgitada, mul vastavad parandused sisse viia ning uuesti allkirjastada ja esitada. Ning kasu sellest ei saanud nähtavasti keegi.
Ma ei kuulu nende inimeste hulka, kes arvavad, et bürokraatia on paha ja igale juhtumile peaks lähenema paindlikult. Vastupidi, usun, et selged reeglid ja täpsed vastutuspiirid teevad töö lõppkokkuvõttes kiiremaks ja efektiivsemaks. Samas võivad ju ka reeglid olla mõnevõrra paindlikud.
Näiteks audiitorfirmad rakendavad sarnases olukorras olulisuse printsiipi. Kokku lepitakse mingi määr, millest allapoole ei hakata veaga tegelema.
Olulisuse määra võiks rakendada ka avalikus sektoris. Esimese näite puhul näiteks lepitaks kokku, et kui erinevus dokumentides on alla 1000 krooni, määratakse EASi väljamakse madalama esitatud summa alusel ja kliendi käest lisainfot ei küsita.
Teisel juhul võiks samuti sead alampiiri, millest väiksema käibe puhul loetakse automaatselt käive põhitegevusalaks (kui firma pole ise teistsugust infot esitanud). Alla auditeerimispiiri jäävate ettevõtete puhul ei ole ju nagunii mingit kontrolli, mis infot registrile on esitatud. Samuti võiks kaaluda väikeste ettevõtete puhul üldse majandus-aasta aruannete miinimumnõuete vähendamist. Täna peavad kõik ettevõtted koostama aruande samade nõuete alusel, mis ühe omanikuga väike-ettevõtete puhul on suhteliselt koormav ja kasutu.
Seega võimaldaks olulisuse piiri sisseseadmine suurendada nii avaliku- kui erasektori efektiivsust ja tõstaks sellega majanduse konkurentsivõimet.

Miina Härma Gümnaasium on joomla?!

2009-01-22T09:18:00.001+02:00

Google teab:

Haridusreform kohtusaalist

2009-01-21T09:22:00.001+02:00

Täna kirjutab Päevaleht, et Riigikohus on otsustanud, et ainus alus õpilaste gümnaasiumisse võtmiseks saab olla põhikooli lõputunnistuse hinnete keskmine. Nagu ka artiklis kirjutatakse, on selline otsus jabur - tänu koolide väga erinevale tasemele Eestis, ei näita põhikooli lõpuhinded midagi. Õnneks lubab haridusminister Lukas, et olukorra muudab juba valitsuses heaks kiidetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis annab vabaduse sisseastumistingimusi sätestada koolidele tagasi. Loodame!

Mulle jääb aga mõistetamatuks, miks inimesed selliste teemadega üldse kohtusse pöörduvad. Noh, saad pärast kaht aastat kohtus käimist otsuse, et sul on õigus Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppida. Ja kui sind kolme tundi hilinemise pärast napilt enne lõpetamist koolist välja ei visata, siis saad isegi ihatud institutsiooni diplomi taskusse. Ja ülejäänud elu näevad kõik sinu nime Google'isse toksides, et oled mõttetu isekas bitchija. Head elu Ken Aavik!
Nagu ütles Andy Warhol, "In the future, everybody is famous for 15 minutes"

Sõprade spordiblogi

2009-01-21T01:26:00.001+02:00

Kauri, Lauri, Kristiina, Kristi ja minu trenniblogi lugege siit.

Savisaar tahab toetada väike-ettevõtteid

2009-01-19T12:30:00.001+02:00

Reedeses Äripäevas esitas Savisaar oma "kava" väike-ettevõtluse toetuseks. Kuna pean ka ennast servast väike-ettevõtjaks, siis tunnen end puudutatult.

Savisaare esimene idee on valitsuse tagasiastumine. Noh, see ei ole nüüd küll otseselt poliitika, mis kohe väike-ettevõtluse õitsema paneks.

"Teiseks peab riik astuma samme selleks, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid kiire ja kohese juurdepääsu krediidiliinile. Vajadusel tuleb leida võimalusi laenata riigi garantii alusel või otse riigi vahenditest. Praegu on väikeettevõtted alarahastatud, järelikult pole olemasolevad rahastamise meetmed ja riiklik tugisüsteem piisavad."

Meil on täna olemas nii EAS kui ka Kredex, mis mõlemad aktiivselt oma toetusi ja laene pakuvad. Hiljuti taotlesin pangast laenu EASi toetusrahade sildfinantseerimiseks ja pank ajas ise välja võimaluse garanteerida seda laenu Kredexi poolt. Arusaamatuks jääb, mida Savisaar teisiti teeks.
Ka kolmas Savisaare idee puudutab laenugarantiisid, et vältida ettevõtete pankrotte. Usun, et kasulikum oleks, kui tänased nelja sõbra ehitusettevõtted pankrotti läheksida ja inimesed hakkaksid mõtlema, kuidas teha uusi ekspordisuutlikke ettevõtteid.

"Neljandaks peab riik leidma rahalised võimalused ja looma süsteemi, mis võimaldaks osta osalusi ettevõtetes, milles nähakse perspektiivi ekspordisuutliku tootmise või teenuse arendamiseks"

Ka selline struktuur on juba olemas, Arengufond nimeks. Selle mõtte algatajaks oli tõepoolest kunagi Savisaar. Miks see mõte siiski halb on, kirjutasin siin ja Jüri Saar kirjutas siin.
Viimaks tahab Savisaar teha riiklikku fondi, mis ostaks ettevõtetelt kokku halvad investeeringud. Ma näen, miks see on hea olemasolevatele ettevõtetele. Aga kindlasti oleks see valus negatiivne impulss majandusele tervikuna. Põhineb ju uute ettevõtete loomine suuresti Schumpeteri kirjeldatud creative destructionil - selleks, et saaks tekkida uus innovatsioon peab laskma vanadel ja ebaõnnestunud ärimudelitel hävida, mitte neid riigi kulul üleval hoida.

Ei saa vist ikka Savisaarest uute ettevõtete sõbralikku poliitikut.

Majanduslik populism lokkamas

2009-01-16T16:44:00.001+02:00

Erinevalt Lätist ja Leedust, pole meil veel inimesed tänaval valitsuselt majanduskasvu nõudmas. Seda vaatamata Keskerakonna väitele nagu oleks majanduslangus Ansipi valitsuse poliitika (keda huvitab, võib uurida, palju on olnud keskmine majanduskasv Ansipi valitsuse ajal).
Küll aga on juhtiva majandus-populismi parteid Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond hakanud välja tulema lauspopulistlike ideedega.

Esiteks, sotside ideest, et riik peaks laenu korras finantseerima hätta jäänud perede eluasemelaenude intresside tasumise.
See on üks halb idee, sest (1) ta ei täida eesmärki, (2) riik on vale institutsioon eraisikutele laenude andmiseks ning (3) idee on eba-õiglane.

1) Idee on halb
Hannes Rumm tunnistab ka ise, et rakustesse sattudes, tuleks kolida jõukohasele elamispinnale.

"Parim võimalus oleks vahetada oma kodu odavama vastu, kuid kinnisvaraturul, kus maju ja kortereid on ehitatud kahe aasta jagu ette, õnnestub see vaid üksikutel."

Arusaamatuks jääb analüüsi teine pool. Langenud on ju nii suuremate kui ka väiksemate korterite hinnad. Pakkumist ja valikut on turul küllaga. Üüriturul on hinnad langenud 20-30% (Tallinnas). Andes inimesele riiklikku laenu ülejõu käiva kodulaenu tasumiseks, surutakse inimene veelgi suuremasse võlakoormasse. Selle ainus kasu inimesele on probleemiga tegelemise edasi lükkamine ja võimalus teenida juhul, kui kinnisvarahinnad peaksid tõusma hakkama.

2) Riik ei peaks olema pank
Tein lugu on aga peredega, kelle makseraskus on ajutine. See tähendab, et laen on mõistlikku suurusega, mida ka täna pakutavate palkade juures on inimesel võimalik teenendada. Tööta jäämise tõttu tekib aga paari kuine auk rahavoos. Sel juhul on ka panga huvides mitte müüa korterit langevale turule ja tõsta inimesed tänavale, vaid pigem pakkuda ise täiendavat maksepuhkust. Olen veendunud, et pangad suudavad paremini hinnata inimeste maksevõimet, olukorda tööturul ja arenguid majanduses kui ministeeriumite ametnikud. Vajadusel tuleb panku abistada, et neil oleks kergem selliseid otsuseid vastu võtta (vähendada reservinõudeid, võib-olla isegi anda sihtotstarbelist laenu eluasemelaenude refinantseerimiseks), aga otsuse laenupuhkuste üle ja sellega seonduva riski peaksid võtma ikkagi kommertspangad.

3) Skeem on eba-õiglane
Koduomanikud ei ole üldiselt see majanduslikult halvasti toimetulev klass, keda riik peaks toetama. Kui ei leita raha pensionitõusuks või pensionite kojukandeks, siis eluasemelaenude kinni maksmine ei peaks olema prioriteet. Kui süsteemi eesmärk on toetada inimestel oma kodude omamist, siis peaks see olema avatud kõigile võrdselt.
Näiteks mina plaanin kolida lähiajal suuremasse üürikorterisse. Väga võimalik, et majanduskriisi arenedes ei suuda ma seal üüri enam maksta. Kui sotside idee läbi läheb, tahan, et ka mina saaks riiklikku odavat laenu oma kodu säilitamiseks!

Kalev Meedia lõpetab ajakirjade väljaandmise

2009-01-14T23:57:00.001+02:00

Täna teatas Kalev Meedia, et on otustanud peatada kõigi ajakirjade väljaandmise seoses majanduskeskkonna halvenemisega. Otsus puudutab seltskonnajakirja „Just“, majandusajakirja „Ärielu“, spordiajakirju „Sporditäht“, „Basket“, auto-moto ajakirja „Moto“, moe- ja elustiiliajakirju „Avenüü“, „Avenüü Professional“, infotehnoloogiaajakirja „Praktiline Arvutikasutaja“, lasteajakirju „Muumi“ ning „Muumi Mõistatuste- ja Värviraamat“.

Kalevi väitel vähendab see kulusid 3,5 miljonit krooni kuus. Kõlab nagu mõistlik otsus - 42 miljonit krooni võitu aastas on praeguses majandussituatsioonis suur raha. Korrutame selle näiteks viiega ja saame, et ettevõtte väärtus võiks selle otsusega tõusta ca 200 miljonit krooni ehk umbes 8,5 krooni aktsia kohta. Sealjuures on Kalevi tänane aktsia hind 13,6 krooni.
Samas on mitmed asjad imelikud. "Just", "Ärielu", "Sporditäht" ja "Avenüü" on tuntud brändid, millel on kindel lugejaskond ja tellijad. Ettevõttel on 100 töötajaga sissetöötatud meeskond. Ajakirjade summaarne tiraaž on 66 600. Tundub ebaloogiline, et sellisele kontsernile ei olnud võimalik leida ühtki huvitatud ostjat. Juba pooleliolevatel tellimustel (mis nüüd tuleb klientidele kompenseerida) on selge rahaline väärtus.
Samuti on arusaamatu portaaliga kalev.ee jätkamine. Kui siiani oli sünergia, et sama meeskond sai toota sisu nii paberväljaannete kui ka portaali jaoks, siis nüüd see sünergia kaob.
Veelgi imelikum on venekeelse seltskonnaajakirja Bravo saatus. Kalevi börsiteates on ajakiri suletavate väljaannete nimekirjast välja jäetud, Kalevi enda uudises aga on ka sellele hingekella löödud. Huvitav on ka, et Kalev Meedia tegevjuhi Alar Pingi sõnul ei tulnud otsus äkki, vaid juhtkond oli ajakirjade sulgemise võimalusega juba mõnda aega arvestanud. Samas osteti "Bravo" alles eelmise aasta 7. novembril ehk umbes kaks kuud tagasi.

Minu elukogemus näitab, et kui miski on ilmselgelt ebaloogiline, siis pole see (kogu) tõde. Seega võib ka selles loos oodata veel üllatusi. Või siis on meedia- ja reklaamiturg tõesti teinud nii võimsa languse, et ka ühed Eesti suurimate tiraažidega ajakirjad pole kopkatki väärt. Nii või teisiti, homsel börsipäeval jääb nähtavasti Kalevi aktsia 60%-line hinnatõus ära.

Lendamisest

2009-01-11T21:10:00.002+02:00

Olles viimasest kolmest päevast veetnud tubli osa lennujaamades või lennujaamade hotellides on paljuski selginenud minu suhtumine rahusvahelise reisijateveo olulisusest.

Olen aru saanud, et otselennud kodulinnast maailma on tähtsad. Selleks, et pidada 4-tunnine nõupidamine Marseilles, on Tallinnast ainus mõistlik variant 3-päevane reis. Tallinnast ei lähe Prantsusmaale ühtegi otsereisi. Olgem täpsed - Tallinnast lähevad vähemalt 3 korda nädalas otselennud üldse ainult 14 sihtkohta. See teeb igasuguse koostöö välisriikidega aeganõudvaks ja kalliks.
Hiljuti vestlesin ühe Tallinnas elava Taani ärimehega, kes oli veendunud, et uute tütarettevõtete loomisel ja outsource'imis-partnerite leidmisel on otselennu võimalus väga oluline. Ei saa ju reklaamida enda lähedust Euroopa Liidu turgudele, kui siia sõitmine võtab aeg rohkem kui mõnesse Aasia olulisse keskusesse. Seega vähendab otselendude vähesus tugevalt Eesti konkurentsivõimet. Tallinnast ei saa kunagi regionaalset finantskeskust, kui siit ei pääse kiirelt olulistesse Euroopa linnadesse (meil puuduvad otselennud nt. Pariisi, Berliini ja St Peterburgiga)

Mida saaks ette võtta? Läti valitsus kasutas oma osalust AirBalticus, et teha sellest regionaalne lennufirma, mis lendab põhimõtteliselt igale poole. Nad on olnud selles üsna edukad. Air Baltic ja Riia on mõne aastaga tõusnud kindlalt juhtivaks regionaalseks lennukeskuseks.
Eesti valitsuse poliitika on alati olnud mitte sekkuda ettevõtlusesse. Ma arvan, et see on üldjuhul õige. Seega toetan ka Estonian Air'i vähemusosaluse müümist. Lennunduse ergutamiseks ei pea omama lennufirmat. Üheks võimaluseks oleks langetada lennujaama-tasud nulli. Me ju ei võta raha väismaistelt bussifirmadelt meie teede kasutamise eest. See teeks Eestisse lendamise odavamaks, mis aitaks meelitada siia lendama erinevaid lennufirmasid. Lisaks tuleks muidugi teha ka müügitööd lennufirmade seas uute liinide avamiseks.

Teiseks avastuseks minu jaoks oli prantslaste kiir-rong TGV. Väga mugav ja kiire viis liiklemiseks. Sõidab mingi 300 km/h. Kui sellise suudaks käima panna Tallinna, Tartu ja Riia vahelt oleks ikka vägev küll. Kui Tallinnast saaks rongiga 2 tunniga Riia Lennnujaama, siis võiks need Tallinna otselennud ka arendamata jätta.

Edit: Viimaste TGV liinide ehituse hind on olnud umbes 10m EUR kilomeetri kohta. Tallinn-Tartu-Riga trassi hind oleks sel juhul ca 4,5 miljardit eurot ehk 70 miljardit krooni. Päris suur raha - äkki lätlased teevad IMFi ja naaberriikide laenuraha eest ära.

Praha lennujaamas

2009-01-08T09:34:00.001+02:00

Kui sind kutsutakse Vahemere äärde nõupidamisele, siis viimane asi, mida kardad on, et see jääb ilma tõttu pidamata. Aga nii ta on: Marseille's on aastakümnete suurim lumetorm, lennujaam ja ümberkaudsed teed on suletud ning meie istume Praha lennujaamas oodates alternatiivseid variante. Ja kuskil on 8 tarka meest, kes tahaks meid kuulata, aga ei saa. Ebaõnn...

Arengufond - mis see on?

2009-01-04T22:43:00.003+02:00

Aasta esimeseks sisuliseks postituseks võtsin veidi mõtiskleda Arengufondi teemadel. Mulle on täiesti arusaamatuks jäänud, mis on selle fondi eesmärk. Arengufond on küll tublilt asunud tegelema erinevate seire- ja muude projektidega, aga täiesti tahaplaanile on jäänud investeeringute pool. Samas on Eesti Arengufondi seaduseski esimeseks eesmärgipõhiseks tegevuseks märgitud, et fond "investeerib käivitamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukasse Eesti ettevõtlusse ning pakub vastavatele ettevõtjatele juhtimisalast tuge".
Kui teil pika otsimise peale õnnestub Arengufondi kodulehelt üles leida riskikapitali investeeringute jaotus, näete, et fond on tänaseks teinud vaid 2 investeeringut. Üsna masendav number, arvestades, et ettevõttes töötab 4 investeeringute eksperti ja üks arendusekspert. Economistis ja mujal välismeedias läbi viidud suurejoonelise kampaania abiga leitud soomlasest investeeringute divisjoni juht sai 2008.a. suve alguses kinga ja sellest ajast peale juhib divisjoni Arengufondi juht Ott Pärna, kellel aga paraku ettevõtluse/investeerimise kogemus puudub. Paistab, et Arengufondis on fondi ehk investeeringute pool soiku jäänud.
2 investeeringut on igal juhul ülikehv tulemus, kuna fond oma kodulehelgi on seadnud 2008.a. eesmärgiks jõuda 6 investeeringuni. Üsna sarnase ideega üles seatud Taani riiklik fond Vækstfonden on 16 tegevusaasta jooksul investeerinud 3 500 ettevõttesse.

Aga nüüd investeeringutest. Nagu öeldud on neid kaks:

Ilmarine Engineering. Nagu ettevõtte logo näitab, on firma asutatud 1859. Päris pikk eluiga "käivitamisjärgus" ettevõtte kohta. Aga see selleks. Huvitavam oleks teada, millesse Arengufondi poolt panustatud 10 miljonit krooni (pluss erainvestorite sama palju) investeeriti. Erinevalt enamikest riskikapitalifondidest, ei taha Arengufond seda selgitada. Rohkem selgust annab Ilmarise koduleht: "In autumn 2009, the new manufacturing workshop will be launched in Maardu Industrial Park." Jõudu tööle!

Smartpost. Tegemist on uudse pakkide kojuveo süsteemiga, kus kaubanduskeskustesse paigutatakse pakiautomaadid, kust saad oma paki kätte (selle asemel, et minna postkontorisse). Teataval määral see kindlasti jalavaeva vähendab. Samas vajab pakiautomaatide ülespanek märgatavat investeeringut (et teenus oleks mugavam kui postkontorisse paki järele minek, peaks automaate olema ju rohkem kui postkontoreid). Samuti pole tegu millegi uudsega rahvusvahelises mõttes - nagu ma aru saan, on sarnased teenused mujal riikides juba olemas.
Sellest kõigest lähtuvalt on üsna tähelepanuväärne tehtud investeering: Arengufond investeerib projekti 13,4 MEEK 15% osaluse eest ja kaasinvestorid veel 17,9 MEEK 20% eest. Kokku teeb see ettevõtte pre-money valuation'iks 58,1 MEEK. Arvestades, et selleks ajaks polnud veel alustatud pakiautomaatide paigaldust, on raske aru saada, milles nähti sellist ettevõtte väärtust. Arengufondi koduleht jällegi mingit selgust ei anna, ütleb ainult, et ettevõttel on plaanis tegevust alustada 2008. aastal. Päris kõva valuation ettevõtte kohta, mis pole veel alustanud!

Mida siis arengufondi esimese 16 tegevuskuu kohta arvata? Nähtavasti seda, et tänasel moel asja ajades on tegemist üsna arusaamatu jamaga. Investeeringuid on ülivähe ja need mis on tehtud, näevad välja väga kahtlased. Ma ei tea, kas Arengufond annab investeeringute divisjoni kohta aasta kokkuvõttes eraldi aruande välja, kuid seda oleks kindlasti huvitav lugeda. Minu arvates oleks aga kõige mõistlikum tunnistada, et riskikapitalistide mängimine on ebaõnnestunud ja see tegevussuund lõpetada.

Uuel aastal uue hooga!

2009-01-02T12:46:00.002+02:00

Uuel aastal on mul plaanis blogimine jälle tõsisemalt käsile võtta. Ja kuna 2009 aasta on Eestis kuulutatud innovatsiooniaastaks, siis proovin minagi sellele kaasa aidata, jagades oma mõtteid ettevõtluse ja innovatsiooni ainetel.

Tööpuudusest majanduskriisis

2008-12-12T10:51:00.002+02:00

Statistika-ameti andmetel kasvas III kvartalis tööpuudus 6,2%-ni. Päris suur hüpe võrreldes II kvartali 4,2%-ga. Samas läheb see kokku majanduse jahtumisega ja juttudega inimeste koondamisest.
Kui aga infot täpsemalt analüüsida, tuleb meeles pidada, kuidas tööpuudust arvutatakse. Tööpuuduseks loetakse protsenti 16-74 aastastest inimestest, kes otsivad tööd, aga pole seda leidnud. Sinna alla ei lähe õppivad inimesed ega lastega kodus olijad. Samuti mitte inimesed, kes on loobunud töö otsimisest (neid nimetatakse heitunuteks).
Kui nüüd statistikat lähemalt vaadata, selgub tõsiasi, et III kvartalis tööhõive hoopis tõusis 656,6 tuhande inimese pealt 660,5 tuhandeni. See on suuruselt teine näitaja alates 1997 aastast. Märkimisväärselt vähenes hõive ainult Töötlevast tööstuses: -13 tuhat töötajat. Samas näiteks tegevusvaldkonnas Kinnisvara, rentimine, äritegevus (misiganes siia alla ka käib) kasvas hõive 13 tuhande inimese võrra.
Seega suurenes tööpuudus mitte töökohtade vähenemise vaid mitte-aktiivsete inimeste liikumisest tööotsijate hulka. Nii näiteks vähenes õppijate arv kvartaliga 9 tuhande inimese võrra ja aastaga 10 tuhande võrra. Ehk siis lihtsalt uued statistikasse sisenevad põlvkonnad (sünd 1992 ja edasi) on väiksemad kui täna kooli lõpetavad. Samuti vähenes 5 tuhande võrra inimeste arv, kes on kodus vajadusest hooldada lapsi või muid pereliikmeid. Ning 4 tuhat inimeste sai lihtsalt terveks. Heitunuid tuli juurde 800.
Ehk kokkuvõttes: 3. kvartalis ei olnud inimeste suuremahulised koondamised (veel) alanud ja tööpuudus suurenes tööturule lisandunud inimeste arvelt. Samuti purustati uus rekord: esimest korda (al.1997) on Eestis tööturul üle 700 000 inimese (täpsemalt 704 400). Eks võib arvata, et järgmised kvartalid toovad siin korrektuure.

Disclaimer: artikli autoril puudub täpsem ülevaade Statistika-ameti metodoloogiast esitatud info kogumises. Seega ei oska ma hinnata võimalikku vea määra toodud numbrites.

Companiest that have to be closed down - Chrysler, Estonian Air

2008-12-10T08:10:00.002+02:00

Chrysler - for having the following opening text on its website: "It's not a bailout to keep us from failing. It's a loan to help us succeed"
Estonian Air - for running radio ads that people should fly Estonian Air, because otherwise we lose to the Latvians and have to go to Europe by bus.

These companies have somehow gotten the capitalism very wrong and deserve to be shut down. Their appeal to people to bail them out is irrational, arrogant and pathetic.

Estonian crisis worse than 1998-1999

2008-10-28T09:33:00.002+02:00

Estonian Institue of Economic Research just published its October survey results and now the picture in industry and construction has turned gloomier than it ever has been (since 1993, when the surveys were started).
Current order books (both local and export) for industry stands at historical low and forecast for employment during next three months is very close to that. It is good to remember that during the previous crisis the unemployment jumped from 9,6% in 1997 to 13,6% in 2000.
In construction, the overall confidence index is at its all time low. And the trend is certainly downwards - more and more companies see the next 3 months to be worse than previous and plan to shed workforce.
The mood among consumers and retail sector is somewhat rosier, although the trend is also downward there.
My conclusion from this? Unemployment is definitely going up, with new round of negative effects for retail sector and mortgage loans.

Danske Bank on Iceland

2008-10-08T07:26:00.002+03:00

Although Danske Bank forecasts were not very well regarded in Estonia a year ago, the events on ground have proven them quite accurate. So it is interesting to read that they are even gloomier on the situation in Iceland:

The past 24 hours have been extremely hectic in terms of news out of Iceland. This is the news so far:
Yesterday, the Icelandic prime minister, Geir Haarde, addressed the nation. In his speech, Mr Haarde said that Iceland was facing very serious economic and financial challenges and that the Icelandic government would put forward a plan to parliament to stabilise the situation. However, the Icelandic government has so far failed to put forward any concrete measures.
The Icelandic authorities today surprisingly announced that Iceland would get a loan of EUR 4bn from Russia. However, a spokesman for Russian Prime Minister Putin has said that the Russian government does not have any knowledge of such a loan.
Today, the Icelandic central bank said it would peg the krona to the euro at a rate of EUR/ISK 131. Given the fact that the Icelandic FX reserve is less than USD 3bn, the peg does not look very credible, and we do not expect it to be maintained.
In March 2006, we wrote in our research note, Geyser Crisis, that Icelandic GDP could drop 5-10% if the country was hit by a credit crisis. Latest developments unfortunately confirm this bleak prediction.

Ouch!

Aftermath of the Georgian conflict

2008-10-01T07:25:00.001+03:00

... is that I've started to read the Force Majeure clauses in contracts.

How to Jumpstart the (Estonian) Economy

2008-09-19T15:27:00.002+03:00

There's a great post by Blog Maverick, serial entrepreneur Mark Cuban: "How to Jumpstart the Economy - Tax Free Small Businesses". Although the post is meant for American politicians, it gives ideas well suitable for Estonia as well. In Estonia, Reformierakond has been very consistent demanding continuing with reductions in income tax during the slowdown in our economy (though, less so recently). As Mark notes:

The one thing I know with certainty is that at no time prior to starting a company did capital gains or income tax percentages ever impact whether or not I would start a business. As any entrepreneur will gladly tell you, you have to have income before you are taxed, so how much you pay on your earnings is a good problem to have, and a better problem is how much you have to pay on capital gains.
What has impacted my decision on whether or not to start a business is the amount of paperwork involved and the local, state and employer taxes involved.

After comparing the costs of doing business in Internet and real world, he suggests a solution for pushing forward the economy and entrepreneurship:

No taxes of any kind on small businesses with 25 or fewer employees. No employer payroll tax. No state or local taxes. No taxes on earnings. Nada. The business owners will pay income taxes on their personal income they pay themselves, but not corporate earnings.
The only taxes they would collect and remit are sales taxes, the employee’s portion of payroll taxes and of course they would still file personal income taxes on their individual earnings.
Make this available only to individuals, and only for a single company (to prevent gaming the system by having multiple 25 employee and under companies).
The impact on the economy would be amazing and immediate. Those without jobs would be able to work for themselves, they would be able to join together and start companies.

Read the whole piece, think about it, and lobby your politician-friends.

Should Georgia-supporters boycott the concert of Mariinsky Orchestra in Tallinn?

2008-08-24T23:10:00.003+03:00

Although culture and politics should not be mixed, they very often are. Sometimes this is done by the politicians but sometimes by the culture-people themselves. In an interesting turn of events the opening concert of Estonian national concert organizer Eesti Concert, is given by Mariinsky Theater Orchestra, which just this week gave a concert in South Ossetia to support Russian military activities there. If the orchestra chooses to be a weapon in a propaganda war, it should be only right to dismiss their cultural message. I would like to boycott their concert, but unfortunately i am in Crete at the time.

How many new countries will there be in Europe in 2050?

2008-07-16T08:55:00.002+03:00

While recently most new countries have been evolving in the Balkans, the Western Europe does not seem immune from it as well.
Last fall the Economist asked: "If Belgium did not already exist, would anyone nowadays take the trouble to invent it?". Belgium is divided along its linguistic lines between french-speaking Walloonia and dutch-speaking Flemish region. They only vote for their own political parties, thus after last election it took 9 months to agree upon a new government. Now, the new prime minister has decided to resign, so new talks about the viability of the country emerge. Certain Ideas of Europe blog is asking: "Time to dissolve Belgium?".
Also, recently i talked with some friends of my friend from Catalonia, a region in Spain. And it struck me, that there are many people want to break free from the Spanish rule there. And then there are of course the Basques and the Scottish...
One more question is, how would these countries become part of EU (if they want it, of course)? If the Catalans managed to break free from Spain, it is hard to see Spain allowing them to join the EU. And if Belgium would break up into two new countries, would Brussels be outside of EU until the new countries go through their accession periods?

Copenhagen Consensus - "Stop Kyoto!"

2008-07-10T08:14:00.002+03:00

Second Copenhagen Consensus Expert Panel has published their analysis about where global aid and development projects could do most good for least amount of money (read here). And for second time in a row climate change is the worst case - a huge investment for rather limited and unpredictable gain.

This finding was based in part on research by a lead author for the Intergovernmental Panel on Climate Change – the group that shared last year’s Nobel Peace Prize – who noted that spending $800 billion over 100 years solely on mitigating emissions would reduce inevitable temperature rises by just 0.2 degrees Celsius by the end of this century. Even taking into account some of the key environmental damage from warming, we would lose money on the investment, with returns of just $685 billion.
...
It makes little sense for the world to impoverish itself by embracing a poor solution to one problem when there are more pressing challenges that can be resolved at smaller expense.

So maybe the developing world is right to say that if rich countries want to establish expensive schemes for carbon trading or carbon tax, they may do it, but having millions of poor people to feed and nurse, the less well off regions must focus on more burning issues.
So what were the most yielding foreign aid projects? Micronutrient supplements for children (vitamin A and zinc); The Doha development agenda; Micronutrient fortification (iron and salt iodization); Expanded immunization coverage for children. Simple and rather cheap ideas that would make a huge difference to the living quality of hundreds of millions of people in the poor world.

Alzheimer's Disease

2008-07-02T09:30:00.001+03:00

Some biotech blogging:
Technology Review reports that a Californian company Satoris has developed a simple blood test that can detect Alzheimer's Disease (AD) 2 years before clinicians.
Currently, AD can only be definitely diagnosed after death, and before that clinicians define Alzheimer's as dementia for which they have found no other reason. So a good diagnostic tool is certainly required.
However, two issues arise. The company says that their test is "nearly 90% accurate". That might sound good, but then again for a 70-year-old, the probability of having a AD is around 0,5%. Now, imagine that we test million 70-year-olds and 5 000 of them have AD. Our test is able to detect 4 500 of them. But also the test gives us 10% false positives among the healthy 995 000, which amounts to 99 500 cases. Alltogether we receive 104 000 positive test results but only 4 500 of them actually have the disease. So all of a sudden, our 90% accurate test can only give us a 4,3% probability of a person having AD.
The other problem is reported in the article:

However, until there are better treatments for Alzheimer's disease, [David] Michelson [vice president of neuroscience at Merck] says that diagnostic tests will be most useful as a research tool because "what's the use of confirming a diagnosis early if you can't do anything about it, if you don't have a treatment that could change what can happen?"

Indeed!
Alzheimer's Disease certainly remains one of the most important challenges for pharmaceutical companies, but most obviously a real breakthrough is nowhere in sight. Well, they have 39 years before i turn 65 and enter the risk group!

Balkans - here I come!

2008-06-04T19:23:00.003+03:00

I am soon to start a 13-day road-trip to South-Eastern Europe. The first stop will be Prague. After that my trip-mates and i will decide on the go where to go. My personal wish is to go to Albania, Montenegro, and Kosovo, but we'll see how it works out.
I will probably not be blogging during the trip, but i'll back soon!

Meanwhile, if you have a good idea how to recover one's e-mails, contacts, tasks, and calendar from an .ost file after deleting (#*@!?#£#*!!!) the respective e-mail account, i would appreciate your help!

Has there ever been a real-estate boom in Estonia?

2008-06-04T07:44:00.000+03:00

On May 22nd Economist wrote that Spain has built more than 4 million dwellings during last 10 years. That makes 88 new dwellings per 1000 inhabitants. In Estonia, 26 000 new dwellings were built during 1998-2007 (28% of them in 2007). That makes only 19 dwellings per 1000 inhabitants. If you look at it that way, there has never been an oversupply of real-estate here.
Then again, the population of Spain has grown by 5,7 million inhabitants over the same period whereas Estonia's has fallen by 52 000. Considering that on average there are (roughly) two inhabitants per dwelling in Europe, 2,85 million new dwellings were needed to accommodate the new Spaniards, so only 1,15m new dwellings were constructed to improve the housing stock. That amounts to 25 new dwellings per 1000 inhabitants.
In Estonia, by the same calculation 26 000 dwellings were vacated, so 52 000 new free dwellings came to the market during last decade - that is 39 per 1000 inhabitants. So go figure who had more of a construction boom.

Ärileht: Viga Excelis võib eelarve uppi lüüa

2008-06-03T08:10:00.000+03:00

Villu Zirnask kirjutab eelviimases Ärilehes vigadest Excelis ja väidab, et üle 90% Exceli töölehtest sisaldab vigu. Kuna olen ka ise oma elus Exceliga päris palju tööd teinud, siis kipun väitega nõustuma. Arvan, et ma pole näinud ühtegi vähegi keerulisemat Exceli arvutust, mis on tehtud ühe inimese poolt ja ei sisaldaks mõnda viga. Usun, et ka kõigis mu enda excelites on peale valmimist vead sees ja mõned on neist jäänud sinna pikaks ajaks.
Mis on lahendused? Niisama exceli tabeli kontrollimine peale valmimist on minu meelest mõttetu. See on ilgelt nüri töö ja oma vigu on ka raske tuvastada. Ja kui kasutada piisavalt palju funktsioone, siis läheb järje hoidmine üsna keeruliseks (eriti lemmikud muidugi funktsioonid offset, vlookup, jne). Siiski on üks vahend selle töö struktuursemaks ja tulemuslikumaks tegemiseks - väike makroproge TrafficLights.xla*. Olen seda ise kasutanud ja avastanud sellega kiirelt päris palju vigasid (nii oma kui teiste excelitest). Programmi häda on see, et ta töötab ainult arvutustega, mis mahuvad ühe sheeti peale.
Järgmine alternatiiv on lasta kellelgi teisel oma excelit kontrollida. Aga see on tihti veel võimatum, kui enda oma üle vaadata. Kui sa ikka ei tea, kust mingi info tulema peab, siis võidki jääda ühte sheeti läbi vaatama. Ja tõenäoliselt tekib pärast 10 minutit selline tülpimus, et vigade märkamise tõenäosus läheb nulli.
Kolmas ja tõenäoliselt kõige effektiivsem versioon on see, mida juba aastakümneid on kasutanud NASA. Nimelt tehakse igast olulisemast arvutusest teine versioon, mis tugineb samadele sisenditele, kuid mille koostaja pole esimest kalkulatsiooni näinud ja teeb nullist täiesti uue kalkulatsiooni. Loogiliselt peaks tulemus tulema sama. Kui ei tule, saab hakata otsima, kus on viga. Loogiline ja otseselt tulemusele suunatud tegevus.

*TrafficLights.xla peaks olema downloaditav sellelt lingilt: http://groups.yahoo.com/group/eusprig/files/TrafficLights.xla, aga selleks peab vist selle Yahoo-grupiga liituma.

Edusammudest prositutsiooni-vastasel mõttevahetuses

2008-05-30T18:17:00.000+03:00

Kui veel aasta tagasi proovisid sotsiaalministeeriumi ametnikud võidelda prostitutsiooni legaalsuse vastu tavapäraste "prostitutsioon tuleb keelustada, sest prosituute vägistatakse ja kasutatakse ära" argumentidega, siis viimasel ajal olen täheldanud positiivset nihet prostitutsiooniga tegelevate inimeste argumentatsioonis.
Hiljuti ilmus Päevalehes kaks artiklit, kus prostitutsiooniteemat lahati.
Esimeses kirjutas Imre Rammul, et valdkonna peamiseks varjuküljeks on inimkaubandus ja lahenduseks pakkus laiemat diskussiooni ühiskonnas, mis prostitutsiooni hukka mõistaks: "alustuseks on vaja suuremat arutelu, mitte pimesi keelamist."
Teises artiklis rõhutas Iris Pettai, et tegeleda tuleks pigem prostitutsiooni algpõhjustega:

Eestis unustatakse ära või ei taheta teada, et nende tüdrukute elus, kes valivad prostitutsiooni “vabatahtlikult”, on varem tavaliselt olnud suuremaid ja väiksemaid õnnetusi, mida kinnitavad ka uuringutulemused. Ligikaudu pooled tüdrukud on lapsena olnud pedofiilia või intsesti ohvrid, kinnitasid esindusliku Eesti seksitöötajate uuringu tulemused 2005. aastal. Kolmandik lapsprostituutidest on pärit lastekodudest, selgus samast. Lisame siia nimistusse perevägivalla, alkohoolikutest vanemad, koolikiusamise jm tegurid, mida ühiskond pole märganud ega nendele noortele appi tulnud.

Siiski ei ole ma nõus, et nende teemadega tuleks hakata võitlema selleks, et vähendada prostitutsiooni. Pedofiilia, intsest, perevägivald ja koolikiusamine pole aspektid, mis viivad prostitutsioonini. Pedofiilia, intsest, perevägivald ja koolikiusamine on iseseisvad ühiskondlikud pahed, mille vastu tuleb võidelda. Erinevalt prostitutsioonist ei saa nende kohta tuua ühtki filosoofilist õigustust nagu prostitutsiooni kohta, et tegemist on täiskasvanute vahel vabal tahtel põhineval tehingul.

Tartu beware - Jüri Liim is after occupiers monuments!

2008-05-29T08:14:00.000+03:00

Although i am not very supportive of Jüri Liim style nationalism, i think his hands-on approach to his fight against anything reminding communism is kinda cool. Last week he rented a movable crane and took down two Soviet-time monuments which he found insulting for independent Estonia (read here and here). As expected, the Russian media quickly rushed to condemn the removal of "two statues of Soviet World War II heroes". Considering that one of the two statues was for Hans Pöögelmann, who was killed by Stalin's order in 1938, it seems that for Russian media WWII is a very general and flexible term indeed.
However, i think Tartu should watch out now. So why should Liim stop at removing Soviet-time monuments from University back-yards, when Tartu displays former occupiers in the very center of the city. Firstly, there is the statue of Swedish conquerer Gustav II Adolf right behind the main university building. Swedes occupied most of the Estonia for most of the 16th and 17th century. More notably, there is the statue of Russian military chief Barclay de Tolly with a nice small park. Definitely these two guys were more responsible for the Swedish and Russian occupation than bunch of school-children participating (and dying) in WWII to whom the other of the removed monuments was erected. So if you see Liim renting a crane again, you should warn the Tartu city government.

Tallinn lost 400 million EEK in a court case

2008-05-27T22:55:00.001+03:00

There were some discussion a little while ago that Tallinn plans to borrow 1 billion kroons (ca. €64m) without even having specific plans what to do with the money. Well, today Baltic Business News reports that:

in March the Supreme Court ruled that the City of Tallinn must revise 125 cases concerning former property of so-called Umsiedlers who owned property in Tallinn before World War II, but left it behind when they went to live in Germany. In all these 125 cases the City decided that the pre-war owner had no right to claim the property or compensation.
Most of the property in question is apartments and houses in attractive areas, mainly in central Tallinn or even Tallinn Old Town.

The issue is very contraversial, and i probably tend to side with the Tallinn City in this argument. But this is a longer story.
What is currently more interesting, however, is that the 125 cases may easily amount to some 10 000 m2 of prime real estate, which could be valued at some 400 million EEK (€26m) in total. Well that is quite an expense for the capital city (ca. 7% of 2008 budget) and quite an outflow of funds from Estonia. That is also more than half of the amount Estonia had to pay as the infamous "sugar fine".

Läti haldusreform

2008-05-26T22:25:00.001+03:00

Vähemalt haldusreformi läbiviimise kohapealt paistavad lätlased meist ees olevat. Nimelt kirjutab ETV24, et Läti plaanib 500 omavalitsuse asemel moodustada 103 novadsit ja 9 vabariikliku linna. Kaotatakse ka senised 26 rajooni. Projekti sujuvamaks läbiviimiseks antakse igale "vabatahtlikult" ühinevale omavalitsusele riigi eelarvest 4,5 miljonit krooni toetust. Ehk peaks meilgi kaaluma altkäemaksuga omavalitsusi efektiivsemaks meelitada.

Lithuanian Commercial Register

2008-05-25T15:39:00.002+03:00

I have recently tried to gather information about some Lihtuanian companies. As in Estonia and Latvia companies have to submit their full annual financial reports to local commercial register and these reports and ownership data are readily available, i was quite surprised that the Lithuanian commercial register only has the balance sheet, profit and loss statement and cash flow statement of each company. Also, i was unable to get any ownership data for most of the companies.
What more, as i was explained by a helpful employee of the company, such data is not available online so i had to send an e-mail about the companies i was interested in, then i was invoiced 1.45 EUR per page for the reports and then they mailed them to me by usual mail (it took a week to arrive). Well, it was nice that each of the copy had a stamp of the register, stamp "Kopija tikra" and a stamp with the name of the employee + handwritten date and signature (on every single page!) but that was not really what i needed.
In Estonia at least all the annual reports are scanned and posted on the register web-page and other information (including about management and owners) is available in standardized forms. However, as 1-2 euros is charged for downloading each report, you still have to sign some kind of contract and somehow transfer the funds to the register. So it might be a bit troublesome for a foreigner.
That made me think - are the 2 euros really worth it? Maybe it would be easier to make the companies to submit their reports electronically and make them automatically available for anyone interested free of charge. After all, it should be in the general interests of the state to provide transparent information about local businesses to potential foreign investors and counterparties in trade. (unless you believe that it is the government's role to protect our economy from the negative effects of international business and especially from all those foreigners buying up our companies).
But first of all, the Lithuanians should really reform their services in the commercial register and demand a little more thorough reporting from their companies. A helpful, active young lady (she sent one e-mail to me on Sunday evening) with good english and nice hand-writing is just not enough.

Päeva lause

2008-05-21T20:23:00.001+03:00

"No kuulge, mis tähendab – meeldib avalik haldus? Eestlasele ei saa meeldida olla bürokraat."

Juhan Parts Eesti noorte rumalusest haridustee valikul. HEI nr. 2- 2008

Riigikogu palgavaidlus riivab minu õiglustunnet!

2008-05-20T06:42:00.002+03:00

Minu arvates on Riigikogulaste aja viitmine selle peale, kes ja kuidas määrab Riigikogulaste palga, ajaraiskamine. Veel suurem ajaraiskamine on see, kui mingid targad inimesed hakkavad igal aastal või iga nelja aasta tagant oma aega kulutama sellele, et arutada ja vaagida riigikoguliikmete uut palka. Lõppude lõpuks on ju 5 000 krooni kuus siia või sinnapoole kuupalga muutust kuus ainult ca. 8 miljonit krooni aastas kogu Riigikogu peale. See on üsna tühiasi võrreldes 3,1 miljardiga, mille võrra vähendatakse lisa-eelarvega selle aasta eelarve kulusid.
Minu õiglustunnet riivab, et riigikogulased tegelevad nii mõttetu teemaga, aga ma olen oma riivatuses vist üsna üksi...

Estonian GDP growth - OMG!

2008-05-14T09:12:00.001+03:00

That was much worse than i expected:

According to Statistics Estonia, by flash estimations gross domestic product (GDP) growth was 0.4% in Estonia in the 1st quarter of 2008 compared to the same quarter in the previous year.
...
The seasonally adjusted GDP at constant prices decreased by 1.9% in the 1st quarter of 2008 compared to the 4th quarter.

That is pretty hard landing. Quite on the level with Latvia and the worst quarter for at least 12 years (the worst quarter we saw during 1998 economic crisis was -1,0%).

Magnumil ei lubatud osta Saku Apteeki

2008-05-14T08:50:00.001+03:00

Äripäev teatab:

Konkurentsiamet otsustas 8. mail keelata aktsiaseltsi Magnum kontserni kuuluva tütarettevõtja Terve Pere Apteek OÜ ja OÜ Saku Apteek koondumise.

Minu teada on see üks esimesi koondumisekeelde Eestis üldse. Siiani on Konkurentsiamet tegelenud peamiselt ikka lihtsalt dokumentide kogumise ja kontrollimisega. Kui eelmise nädala liigutus märgib Konkurentsiameti otsust hakata mängima mingit olulisemat rolli Eesti majanduses, siis on see ainult tervitatav.
Kuna ei tea antud otsuse tausta, ei oska ka täpsemalt kommenteerida. Kui Sakus on praegu mitu erinevat apteeki ja pärast tehingut oleks jäänud ainult üks, on otsus kindlasti põhjendatud. Pressiteatest (ja kes meil siis pressiteates sisulisi asju räägib) räägitakse küll pigem Tallinna ja lähiümbruse turust. Kui koondumise keelamise põhjus oli argumenteeritud sellega, et Saku apteegi ostmine vähendaks apteekide konkurentsi Tallinnas, siis see tundub natuke kauge põhjendus. Vaevalt, et hakkaksin selle pärast Sakusse sõitma, et seal rohud paar krooni odavamad. Aga mina pole ka kindlasti apteekide põhiklientuur.
Huvitav on ka veel see, et apteekide turg on riiklikult üsna reguleeritud just nimelt konkurentsi vastu. Apteekide litsentside arv on piiratud, kuigi nende tahtjaid palju. Kusjuures litsentside vähesuses pole määravaks teguriks mitte apteekide suutmatus nõuetele vastata, vaid lihtsalt riiklik otsus apteekide arvu vähendada. Kas poleks lihtsam tihedamat konkurentsi tagada vabama litsentside jagamisega, kui Konkurentsiametipoolsete ettekirjutustega?

Latvia is landing hard!

2008-05-10T12:32:00.001+03:00

Yesterday, Latvia reported its flash estimate of GDP growth:

In accordance with flash estimate published the CSB, which is based on currently available statistical data and econometric models, the Gross Domestic Product (GDP) increased by 3.6%, compared to first quarter of 2007.

3.6% is a pretty scary figure considering that it includes the high growth 2nd and 3rd quarter of 2007.
As Latvia does not reporte seasonally adjusted figures, those interested in quarterly changes are left to do their own calculations. According to my calculations Q1 2008 saw a 4,2% (non-seasonally-adjusted) quarterly contraction in economic activity. On average from 1996 to 2007, the first quarter in Latvia had 2,1% slower growth than the average quarterly growth. So as 2,1% - 4,2% = -2,1 so i believe that

in Q1 2008 Latvian economy contracted 2,1%

That is definitely hard landing! I mean this is quarterly contraction, not annual. USA for example likes to report quarterly GDP figures in annualised rates. That would be 8,4% for Latvia now!
Okay, that figure should be taken with a pinch of salt. Firstly, my calculations are not exactly proper statistical seasonality analysis. Nor did i correct for any changes in working days. Latvian Abroad blogger reaches for a little softer 1,9% economic contraction, but these were also back-of-the-envelope calculations.
Secondly, this is just the first estimate and during periods of quick change, these estimates can be off by a wide margin.
Thirdly, some people believe that q-o-q growth rates in such a small economy as Latvia is nonsense anyway - the effects of large transactions can strongly influence the figures and the statistical adjustments can be really irrelevant as there is less seasonality and more one-time fluctuations.
For those interested in the developments, i suggest to follow the Baltic Economy Watch and Latvian Abroad blogs for best available up to date economic analysis of the country. The updated figures for Latvian GDP will be published on June 9th. Estonian flash estimate of GDP growth will come on May 14th.

Danske new forecasts for the Baltics

2008-05-07T20:01:00.006+03:00

Today, Danske Bank has issued new macroeconomic forecasts for Estonia, Latvia and Lithuania. Shortly, Danske predicts 2,5% GDP growth for Estonia for 2008 and 3% for 2009. They also estimate that currently the long term trend growth rate for Estonia should be around 3-4% due to high imbalances in the economy. For Latvia, Danske has even gloomier picture with 2-3% GDP growth for this year and 2% in 2009.
Lithuania is expected to grow 5% in 2008 and 4% in 2009. To me it seems that the main reason for higher forecasts for Lithuania is that the slowdown started later there, so the forecasts might come down as they have for Estonia and Lithuania. 5% seems especially optimistic after the -0,2% growth in Q1 of 2008.

One interesting graph i found was the share of private consumption in GDP:
Estonia:

Latvia:

Lithuania:

I never thought that the private consumption is that much smaller in Estonia than in neighbouring countries and that it has been actually falling during last 5 years (which is quite different from the other Baltic States). If it is really so, that should mean that less money has spent on pointless TV-sets and restaurant bills in Estonia and more has been invested...
But this is just one piece of the whole picture and i really don't know what to think about it yet. Just interesting...

Tänased uudised

2008-05-06T09:21:00.001+03:00

Üha enam uudiseid saan ma blogosfääri vahendusel. Ja selgub, et pikkade pühade ajal on nii mõndagi juhtunud:
Leiboristid said näiteks UK kohalikel valimistel kolmanda koha. Päris halb tulemus valitsevale parteile "kahepartei" süsteemis. Ja Livingstone jäi Londoni linnapea kohast ilma. Selleks saab nüüd Boris Johnson.
Lätlased jälle on mures oma salatite pesemise pärast.
Aga enamus uudiseid ja blogisid veel lugemata, niiet sealt leiab kindlasti veelgi huvitavat.

Gräzini arusaam turumajandusest on vildakas

2008-04-30T15:16:00.000+03:00

Nagu aru olen saanud, pole Reformierakond enam ammu liberaalset majanduspoliitikat toetav uuendusmeelne erakond vaid üha enam sotsiaaldemokraatlikusse populismi kalduv. Nüüd on Gräzin võtnud nõuks hakata rääkima äri õiglusest ja röövkapitalistide eba-eetlistest tegudest lihtsate elanike kallal.
Gräzini väitel on 60 000 inimest langenud SMS-laenude ohvriks (kangesti tahaks viidet). Mida tähendab Gräzini jaoks ohvriks langemine? Peamiselt seda, et SMS-laene reklaamitakse pettusega, kuna ei avaldata nende aastaintressi. Kuigi üldjoontes olen nõus, et mida rohkem infot klient saab, seda parem. Aga samas - kui oluline on sms-laenu puhul aasta intress. Kui mul on vaja 2000 krooni, siis minu jaoks on oluline, kui palju ma palgapäeval tagasi pean maksma, mitte aasta-intress. Kindlasti ei ole laen minu jaoks kaks korda soodsam selle pärast, et mul on palgapäevani kaks korda rohkem aega kui samas hädas oleval sõbral (kuigi aastapõhine intress on ju 2 korda väiksem). Sama tobe oleks nõuda, et apteegis peaks ravimite juures olema ka kilohind, muidu saavad inimesed petta.
Lisaks väidab Gräzin, et

Lisaks pettusele (valereklaam) ja amoraalsusele on kiirlaenude aluseks ka olulise eraõigusliku põhimõtte rikkumine. Tehingust saadav tulu peab olema mõistlik ja tehing sõlmitud enam-vähem võrdsete poolte vahel. Kõnealusel juhul on sõlmijateks võimas rahatuus ja meeleheitel olev inimene, kellelt tahetakse võtta viimane. Võlaõigusseadus ütleb otse: tehing ei tohi olla moraalipõhimõtete vastane ja tsiviilõiguse üldosast (§ 86) teame, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine.

Sellised mõtted sobiksid hästi sotsialistliku riiklikult reguleeritava majanduse juhtimiseks, aga kindlasti mitte maailma majandusevabaduse indeksites esikohta jahtivale riigile. Minu arvates on tehingust saadav mõistlik tulu selline, mida mõlemad tehingu pooled on nõus vabatahtlikult maksma. See tulu on erinev erinevates olukordades ja erinevates tehingutes. Tihti ei sõltu see üldse tehingu pooltest ega tehingu iseloomust vaid välistest mõjuritest - nii näiteks on täna kodulaen kallim lihtsalt selle pärast, et Euribor on tõusnud! Minu arvates täiesti eba-õiglane, aga siiski ei leia ma, et see oleks heade äritavadega vastuolus.
Kuidas aga Gräzin põhjendab, et Hansapanga ja laenaja vaheline tehing on tehtud võrdsete osapoolte vahel, aga sms-laenukontori ja laenaja vahel laiutab meeletu ebavõrdsus. Parimaks võrdsuse ja mõistliku tulu teenimise tagajaks on konkurents, mistõttu on tervitatav, et sms-laenukontoreid on tekkinud kiiresti ja palju - kui sellest äris oleks õiglane tulu märkimisväärselt madalam, oleks konkurendid ka madalamat hinda pakkumas.
Kui aga Gräzini argument on selles, et lihtsalt sms-laenu võtja on meeleheitel inimene, kes teeb tehinguid, mis on talle kahjulikud ja pankade "õiglus" väljendub sellistele inimestele laenamisest keeldumises, siis on see lausa jabur. Sel juhul peaksime keelama ka näljasele inimesele leiba müümast - "enne mine saa kõht täis, muidu ostad veel liiga kalli hinnaga"!
Aga ehk on asi hoopis selles, et osavate poliitikutena on Reformarid otsustanud oma valijaskonda vahetada. Kui tõusval turul tuli keskenduda edukatele õlale patsutamisele, siis nüüd on poliitilise valuutana tegijad nende hääled, kes tunnevad, et hakkab halvemini minema.

Lithuania in recession?

2008-04-29T15:18:00.001+03:00

In March i wrote that it seems that the economic growth was negative in Latvia in 4th quarter of 2007. The problem in Latvia is that the statistics department there does not publish seasonally adjusted figures.
Lithuania is the first Baltic country to publish its GDP flash estimate for the first quarter of 2008 (Latvia will follow on May 9th and the slow Estonians only on May 14th). And the news aint good from Vilnius - in the first quarter the Lithuanian economy contracted by 0,2% - seasonally and working days adjusted. This is the first quarter of negative growth since 1999. We need to keep in mind that this only the first estimate so it might be significantly adjusted. Also, the usual definition for recession is two consecutive quarters of contraction.
But the news is nevertheless significant. Lithuania has been considered the least overheated economy of the Baltics. And so the expected slowdown should be milder as well. The economic growth in Q4 was 1,3% compared with 0,8% in Estonia and 0,0% in Latvia.
We need to wait to see what it means for the other Baltic States. During Q1 the only good news about the Estonian economy has been remarkable lessening of the deficit in trade balance. Can our export sector really hold up to the high inflation and salary growth?

Ausa äri võimalikkusest Eesti Vabariigis

2008-04-25T09:12:00.000+03:00

Jüri Saar kirjutab oma blogis, et Arengufond kaalub oma esimese investeeringuna firmat NarTest Technologies, mille omanikeringi kuulus viimase ajani ka Arengufondi nõukogu liige Indrek Neivelt. Kuigi vahetult enne raha taotlemist fondist müüs Neivelt huvide konflikti vältimiseks oma osaluse, olen nõus Saarega, et see muudab vähe. Saare arvamus on, et

"Ma ei saa ka mööda sisetundest, mis ütleb, et kui NarTest osutub edukaks, siis peab hr.Siff kindlasti ka endist nõukogu liiget meeles millegi enam kui hea sõnaga."

Minu arvamus on, et optsiooni- või futuurlepinguid ei pea äriregistris registreerima ja seega me ei tea, millised on tegelikult Neivelti huvid NarTesti tulemustest. Kuna Neivelt pole (minu teada) ka ühelgi riiklikul ametikohal, ei pea ta esitama ka oma majanduslike huvide deklaratsiooni (kui ta seda siiski peab tegema, siis tuletaks talle meelde, et ka optsiooni- ja futuurlepingud on majanduslikud huvid). Seega selge huvide konflikt tõepoolest.
Aga teema on Eesti ärikeskkonnas märksa laiem. Kas Urmas Sõõrumaa oleks tohtinud olla Eesti Energia nõukogus? Miks Eesti biotehnoloogia ettevõtetes kajastuvad samad nimed, kes on juhtivatel positsioonidel ülikoolides? Lisaks osalevad samad inimesed ekspertidena EASi teadus- ja arendusprojektide rahastamise hindamistel. Kõigest sellest võiks välja lugeda korrumpeerunud ühiskonda, kus kõik hoovad on koondunud kitsa suletud sõpruskonna kätte, kes meie niigi piiratud ressurse lihtsalt omavahel (ümber) jaotab.
On aga ka teine seletus - Eesti on lihtsalt liiga väike. Eraldi võetuna on ju loogiline, et Indrek Neivelt on Arengufondi nõukogus ja samuti on loogiline, et ta investeerib huvitavatesse ettevõtmistesse Eestis. Loogiline on ka, et EAS kasutab oma ekspertidena parimaid kättesaadavaid eksperte ja loogiline on, et samu parimaid eksperte tahavad endale ka kõik Ülikoolid ja valdkonna ettevõtted. Kui me nõuaksime Arengufondi nõukogu liikmetelt ja muude rahastamiste otsustajatelt täielikku sõltumatust, saaksime sinna inimesed, kes pole kas valdkonnaga üldse kokku puutunud või keda teised inimesed ei väärtusta. Seoses meie väiksusega on meil lihtsalt liiga vähe häid inimesi igas valdkonnas.
Seega ongi parim, mis saadakse teha, et sellised inimesed taandavad ennast otseselt nendega seotud projektide arutamiselt ja me usaldame Arengufondi ja muude rahajagajate juhtkonna suutlikkust võimalikule mõjutamisele vastu hakata. Ja loomulikult on oluline roll ka meedial, et sellised kahtlusttekitavad seosed välja tuua ja otsustamisprotsessidele valgust heita, nõudes otsustajatelt läbipaistvust ja põhjendatust.

Rafting in Jägala, Estonia

2008-04-16T23:17:00.009+03:00

Couple of picture of my recent trip to Jägala river with friends.
Although the high water is supposedly over (or will be over soon), i can strongly suggest the rafting trip by www.retked.ee.

Eesti eesmärgid EL-i energiapoliitikas

2008-03-16T14:35:00.002+02:00

Marko Mihkelson väidab oma blogis, et

Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapaketis on Eestile väga oluline kaitsta kaht peamist seisukohta: kaitse kolmandate riikide odava (ehk vähemkeskkonnasõbralikuma) elektri eest ning põlevkivienergeetika erisuse saavutamine seoses heitgaaside piiramisega. Seda on valitsusele rõhutanud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.

ja väidab, et Eesti välispoliitika on ses osas läbi kukkunud, kuna need teemad pole leidnud kajastust 19. Euroopa Ülemkogu lõppjäreldustes .
Minule jääb küll arusaamatuks, miks just need kaks küsimust Eestile nii olulised on? Esiteks on väga silmakirjalik panna ühesse lausesse eesmärk karistada kolmandaid riike keskkonda saastava energia tootmise eest ja siis nõuda endale erandit just sellise energia tootmiseks. Kogu heitgaaside piiramise ja maksustamise mõte on ju selles, et sundida ettevõtteid leidma võimalusi loodussäästlikumaks tootmiseks. Miks on Eesti põlevkivi millegi poolest erandiväärilisem kui näiteks Saksa süsi, Norra nafta või Soome metsatööstus. Loogika peab olema ühtne - kes saastab see maksab. See annab turueelise puhastele tootmisliikidele võrreldes enam reostavatega. Kui anname erandi põlevkivile, teeme sellega karuteene meie endi tuulel, puidul ja turbal põhinevatele energiatootmisele.
Samuti on teine eesmärk: takistada energia importi kolmandatest riikides, kuna see on vähem keskkonnasõbralik - kahtlane. Kyoto protsessi käigus on tehtud arenevatele riikidele kompromiss, lubades neil saastada rohkem kui arenenud maad selleks, et neil oleks võimalik oma arengus kiiremini edasi liikuda. Selline kompromiss muutub mõtetuks, kui seda hakatakse takistama ja torpedeerima mingisuguse muu seadusandlusega. Et läbirääkimiste laua taga lepime küll milleski kokku, aga siis kodus teeme ikka mingid muud seadused, mis kokkuleppe mõttetuks teevad ja millest me enne ei rääkinud. See teeb edaspidised läbirääkimised väga keerukaks.
Kui aga soovitakse karistada riike, kes ka ise Kyoto protsessi eiravad, siis seal võiks ehk tõepoolest rakendada imporditolle mahus, mis hinnanguliselt vastab energiat tootnud riigi loodussaastele. See võiks olla ka motivatsioonifaktor Kyoto protokolli ratifitseerimiseks.
Siiski jääb minu jaoks arusaamatuks, kus on meile äkki tekkinud kaks sellist ilmselt küsitavat välispoliitilist eesmärki. Samuti tekib mul väike hirm, et nende eesmärkide täitmiseks kära tõstes võime hoopis narri rolli jääda.

Latvia in recession?

2008-03-11T09:56:00.002+02:00

It seems that q-o-q economic growth was negative in 4th quarter of 2007 according to the updated figures in Latvia. As Edward Hugh notes, the figures are not seasonally adjusted (as Latvian Statistical Office does not publish such data), but as the seasonality in the figures is not big it shouldn't matter much.
Estonia was 0,8% up in last quarter (seasonally adjusted), but as retail sales grew only 1% in January in real terms and construction has been slowing as well, there is a big chance that the economic growth will fall further in Estonia as well.

US elections - first tentative bitch slaps

2008-03-06T23:20:00.002+02:00

Looking for good election coverage? As always, check the Colbert Report!

Veel riigikogulaste palgast

2008-03-05T15:55:00.003+02:00

Kuna minu eelmine postitus sai lausa kaks kommentaari, siis oma postituste arvu tõstmiseks vastan neile uue kirjega.

Lauri:

neljakordse keskmise palga põhimõte pärineb taasiseseisvumise ajast ja sel ajal tagas selliselt saadud number võimaluse riigikogulasel väliskolleegide foonil "mitte kaltsakana välja paista". Praegune keskmine palk annab väidetavalt aga neljaga korrutades juba numbri, mis masside õiglustunnet riivab.

No eks elu ongi ebaõiglane ja töökohad, kuhu on keerulisem pääseda on rohkem tasustatud, kui vähem eripäraseid võimeid nõudvad. Võib ju jäädagi argumenteerima, et tööline on sama tähtis kui (riigi)juht ja peaks seega saama ka samapalju palka. Paraku kõik katsed panna töölised riiki juhtima on lõppenud läbikukkumisega. Selleks, et meil oleks riigitüüri juures inimesed, kes suudavad riiki hästi juhtida, peab selleks olema ka palk, mis laseb neil oma sõprade/tuttavat foonil "mitte kaltsakana välja paista".

ML:

Minu ettepanek oleks siduda riigikogulase palk miinimumpalgaga. Olgu see kasvõi ca 20 min.palka. Või siis teine variant - siduda palk mediaanpalgaga ehk selle numbriga, mida tegelikult saab kõige suurem osa inimestest.

Miinimumpalgaga sidumine pole hea mõte, kuna see ei sõltu niivõrd riigi majanduslikust olukorrast vaid pigem poliitikute suvast, poliitilisest vaatenurgast või populismist. Nii saaksime olukorra, kus riigikogu/valitsuse liikmed ei lähtuks miinimumpalga määramisel enam sotsiaalmajanduslikust argumentatsioonist vaid oma isiklikust huvist.
Mediaanpalgaga võiks siduda küll, täna lihtsalt statistika-amet ei kogu seda eriti, kuna seda pole võimalik sama objektiivselt määrata kui keskmist palka. Ehk siis objektiivsuse ja täpsuse nimel on ohverdatud veidi õiglust. Ma usun, et lõppetulemust see eriti ei muudaks nagunii.

Üldse huvitava ideega on välja tulnud Hannes Rumm:

Soome parlamendi ehk Eduskunna liikmete palga määrab kolmeliikmeline komisjon. Komisjoni kuuluvad kaks presidendilt pikaajalise töö eest riigi ja ettevõtluse arendamisel aunimetuse pälvinud inimest ning üks õigusteaduste doktor. Komisjoni koosseisu määrab parlamendi juhatus ning selle otsus edasikaebamisele ei kuulu.

Ütleme siis otse välja, et palga määrab riigikogu ise. Miks see hea mõte pole, kirjutasin eelmises sissekandes.
Edasi heietab Hannes Rumm pikalt sellest, kuidas kõige õigem oleks ikka luua mingi komisjon või tarkade meeste kogu, kes riigikogulaste palku määraks. Kui äriühingute puhul on selge, et kui omanik (läbi nõukogu või otse) määrab oma juhtivtöötajate palkasid, siis teeb ta seda sisuliselt oma taskust. See tagab, et palk ei ole liiga suur (siis jääks omanik vaeseks) ega liiga väike (siis ei leia asjalikke inimesi). Kes tasakaalust tükk aega mööda paneb, see astub konkurentsist varsti kõrvale. Majandussüsteemid, kus omanike kontroll on muutunud häguseks ja nõukogule jäetud vabad käed, on varsti avastanud, et juhtkond teenib ülikõrgeid tasusid, mis pole kuidagi seotud tehtud töö tulemuslikkusega. Nii on viimasel aastakümnel juhtunud näiteks paljude börsifirmadega USAs ja mujal.
Seega olen üsna veendunud, et
a) igasuguste komisjonide moodustamine ei vähendaks riigikogulaste palku, kuna komisjon maksab seda tasu kellegi teise taskust
b) selline komisjon annaks nende liikmetele järjekordse mõttetu hoova poliitiliste eeliste väljakauplemiseks ("mina tõstan sinu palka, aga sina toetad minu ideid riigikogus")
c) kui me vähendaksime riigikogulaste brutopalka 25%, hoiaks see riigile kokku 11,3 miljonit krooni aastas (vrdl. Eesti riigi eelarve on ca 90 miljardit krooni). Palun ärge moodustage Eesti targematest peadest komisjoni, kes peab igal aastal läbi arutama, analüüsima ja avalikkuses põhjendama nii tühist teemat.

Seega efektiivsuse huvides jätkem riigkogulaste palgasüsteemi muutmata! Ja kelle õiglustunne seda välja ei kannata mingu kuskile mujale. Valgevenes pidi väidetavalt hästi ilus olema. Ja president on pätitegemise isiklikult ära keelanud.

Toetan riigikogulaste palgatõusu!

2008-03-02T19:33:00.003+02:00

Vastukajaks Postimehe algatatud allkirjade kogumisele riigkogulaste palgatõusu vastu, tahan mina avaldada arvamust, et tänane süsteem, kus riigikogulaste palk on seotud Eesti keskmise palgaga, on mõistlik ja võiks sellisena jätkuda.
Mulle jääb arusaamatuks, mille vastu antud süsteemi puhul protestitakse. Kas põhjuseks on lihtsalt asjaolu, et igasugune palk, mis on 4 korda suurem kui Eesti keskmine on ebaõiglane? Vaevalt, sest siis tuleks ju teha hoopis ettepanek kehtestada maksimumpalk. Kas selle vastu, et riigikogu liikme töö on liiga lihtne ja ebaoluline, et nii kõrget palka maksta? Et tänane kõrge palk meelitab sellele tööle põhjendamatult häid ja kompetentseid inimesi, kes võiksid pigem tegutseda rohkem väärtust lisavatel elualadel? Või hoopis sellepärast, et see mõnituhat krooni riigikogulase kohta on Eestile niivõrd suur kulu? Kindlasti on Eestis suuremaid raha raiskamisi, millega tegeleda, aga kui mitte, siis ma usun, et pigem võiks vähendada riigikogu liikmete arvu kui nende palku.
Mis aga lausa häiriv on see, et Postimees ei ole oma aktsiooni algatades välja pakkunud ühtki alternatiivi. Ei saa ju lihtsalt kaotada riigikogu liikmete palgatõusu mehhanismi, asendamata seda millegi muuga. Minu arvates oleks jabur naasta varem kehtinud süsteemi juurde, kus riigikogu liikmed iga aasta mitu nädalat tegelesid sellega, et arutasid ja argumenteerisid oma järjekordset palgatõusu. Sellise mõttetu aja raiskamise vältimiseks ongi vaja riigikogulaste palk indekseerida ja mis on õiglasem, kui siduda see ülejäänud inimeste palgaga?
Ehk seni, kuni teil pole endal ühtki paremat ideed, siis lõpetage see mõtetu pläma palgasüsteemi ebaõiglusest ja tegelega Eestile oluliste küsimustega.

Russian movie

2008-02-29T13:08:00.000+02:00

Couple of days ago i watched a google movie about Russia:

It describes many cases of the abuse of the power of oligarchs and regional leaders, racism, poverty etc. I think the movie does not describe the situation in Russia as a whole, but rather about five or six stories in different regions. I don't think that Russia is a country on the verge of collapse, but rather shows the problems of many developing countries. But it clearly depicts a disillusioned nation, where many extremist trends surface. And it is a very well done movie.
The movie is called "A death of a nation". I think that is not true. Mostly, the decrease of population is due to a fall in life expectancy and birth rate. The first caused largely by the shocks of change in social and economic order. The latter can largely be attributed to women postponing giving birth to their first child. Example from Estonia shows that these trends do turn around in time.
A powerful film nevertheless, i think it's worthwhile to watch this movie.
Thanks for Ivan vs Jaan for the link.

RKASi investeeringute kajastamine

2008-02-26T08:48:00.000+02:00

Eelmisel nädalal avaldati pressiteade, et Padar keelas RKASil lepinguid sõlmida, täna pigem lugu samal teemal ka Postimehes. Olen ausalt öeldes üllatunud, kui RKASi investeeringuid pole seni valitsussektori eelarvesse konsolideeritud. Seda enam, et praegune valitsus on võtnud kõik kohalikes omavalitsustes toimuvad PPP projektid rünnaku alla, nimetades PPP-skeeme (paljuski ebaõiglaselt) varjatud laenuvõtmiseks. Nüüd selgub, et valitsus ise on sellist laenuvõtmist viljelenud juba pikemat aega.
Minu jaoks on üldse arusaamatu, miks peaks riik tegelema kinnisvara arendamise ja haldamisega. Seega oleks vaieldamatult kõige õigem mõte RKAS erastamine. Võimalusi oleks selleks mitu - müüa maha bilansis olevad kinnisvaraobjektid, erastada RKAS oksjonil või viia ettevõte börsile. Kõik võimalused (eriti soovitaks viimast kaht) annaksid ettevõtte juhtimisse kindlasti juurde läbipaistvust ja efektiivsust ning vabastaks riigi jaoks rahalisi vahendeid, mida võiks investeerida valdkondadesse mis aitavad Eestit viia targemate ja innovatiivsemate riikide hulka.

Presidendi kõne

2008-02-25T11:49:00.001+02:00

Kui nii edasi läheb, siis võib küll presidendi kõne edaspidi vabariigi aastapäeval ära jätta ja asendada selle ajalehtedes avaldatava artikliga. Sest kulutada presidendi aega ühe kirjatüki ilmetuks ettelugemiseks on ilmeselge raiskamine.
Soovitaks presidendi nõuandjatel natuke uurida, miks näevad kõrgetel positsioonidel ja ülitiheda ajakavaga riigi- ja firmajuhid nii palju vaeva selleks, et nende kõne oleks mõjuv mitte ainult sisult vaid ka vormilt. Mõelge näiteks Tony Blairi, Bill Clintoni või Steve Jobsi peale. Nad teevad seda, sest saavad aru, et inimeste veenmiseks ei piisa vaid tarkadest mõtetest vaid loeb ka, kuidas neid mõtteid edastatakse.
Kui Ilves presidendiks sai, avaldati lootust, et temas saab üks Ida-Euroopa olulisemaid liidreid ja eeskõnelejaid. See ei juhtu kindlasti, kui Ilves ei omanda avaliku esinemise ja kõnepidamise põhitõdesid.

Independent Kosovo

2008-02-20T11:45:00.000+02:00

Kosovo kuulutas ennast pühapäeval iseseisvaks.
Tegemist on kahtlemata vastuolulise otsusega. Serbia ja Venemaa on lubanud Kosovot mitte tunnustada ja blokeerida uue riigi liitumise kõikvõimalike uute organisatsioonidega (nt. ÜRO). Samas ma loomulikult ei nõustu arumendiga, et tegemist on pretsedendiga igasugu väikerahvaste iseseisvusele ja riikide territoriaalse terviklikkuse eiramisele. Kosovo iseseisvus ei tähenda automaatset õigust omariiklusele Lõuna-Osseetias, Abhaasias, Šotimaal ja Baskimaal, sest Kosovo on erand. Pärast Milosevici läbiviidud etnilist puhastust ja ÜRO kontrolli piirkonna üle peale seda (aastast 1999), on väga keeruline nõuda Kosovlastelt kasvõi nime poolest allumist Belgradi ülemvõimule. Võib küll öelda, et rahvusvahelise õiguse järgi ei tohiks suvaline kogum inimesi lihtsalt niisama riigist lahku lüüa, aga rahvusvahelise õiguse järgi ei tohtinuks ka Serbia Kosovo albaanlasi külmavereliselt maha nottida. Ja ega nad päris niisama pole ka lahku löönud - kogu maailma diplomaadid on proovinud probleemile lahendust otsida kaheksa aastat ja midagi paremat pole antud juhul leitud. Ehk kokkuvõttes on vist iga selline iseseisvuspüüe omamoodi erijuhtum.
Mina usun, et aja möödudes on ka Venemaa ja Serbia sunnitud Kosovo iseseisvust tunnistama. Aga enne seda peavad kosovlased näitama, et nad suudavad riigina käituda. See tähendab demokraatlike institutsioonide ehitamist, serblastest vähemuste õiguste ja turvalisuse tagamist, konstruktiivset majandus- ja välispoliitikat jne. Kui nad seda suudavad, siis järgneb kindlasti ka toetus nende riikide poolt, kes esialgu Kosovo iseseisvust ei taha tunnustada. Kui aga mitte, siis Euroopa Liit endale kaela saanud ühe järjekordse lahenduseta probleemi.
Ehk siis õnne ja jõudu kosovlastele nende iseseisvumise puhul ning loodame üheskoos, et nad saavad hakkama. Nii enda kui ka meie pärast.

Danske Bank is hard on Swedish central bank

2008-02-18T09:51:00.000+02:00

Good analysis of economic policy:

For the third time in less than a year, the [Swedish] Riksbank has completely acted against market expectations. One conclusion, and probably the most obvious, is that either market analysts as a group (and ourselves included) have gone bananas and are not fit for our tasks. The other, and hopefully more correct explanation is that the Riksbanks communication policy is a complete failure.

LHV unistuste Venemaa

2008-02-15T17:05:00.000+02:00

Kolmapäevases Ärilehes otsustas LHV analüütik Madis Toomsalu promoda Venemaad, kui soodsat aktsiainvesteeringute paika. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks LHV seda tegi, sest selle artikli põhjal jääb mul küll tunne, et Venemaast on seal majas väga piiratud arusaam. Eriti paistab see silma kui võrrelda artiklit samal päeval Financial Times'is ilmunud Martin Wolfi arvamuslooga.
Mõned tsitaadid Toomsalu loost:

Kui teha juttu stabiilsest majanduskasvust ja headest tulevikuperspektiividest, on Venemaa viimane koht, mis väikeinvestorile meenub.
Ometi on idanaabri majandus saanud üle 1990. aastate negatiivsusest ning kümne aasta jooksul näidanud keskmiselt üle 6% kasvu.

Well, nagu Martin Wolf oma artiklis märgib, on peale Putini võimuletulekut Ida-Euroopa riikidest ainult Kõrgõstani majandus kasvanud oluliselt aeglasemalt kui Venemaa. Enamus riike on kasvanud märksa kiiremini. Kusjuures paljudel neist pole olnud suuri mavarade varusid, millega oma rikkust kasvatada.

Reaalsel äriajamisel ning aktsiainvesteeringutel on siiski vormiline erinevus. Investeerides aktsiaturgudele pole vaja karta tavapärases äris esinevat bürokraatiat ega ametnike armeed, unenägudes ei kangastu pitsatid ning karskusest ei saa tulu teenimist segav asjaolu. Kapital paigutatakse toimiva ärimudeliga börsiettevõtetesse, mille juhtkond tunneb ümbritsevat keskkonda.

What about Yukos? Hodorkovski oli suur võimu sõber ja tundis ümbritsevat keskkonda, tal oli toimiv ärimudel. Kuni... ühel hetkel enam ei olnud.

Tegelikult on liberaalse taustaga Dmitri Medvedev presidendina investorite seisukohast parim valik.

Mille poolest see Medvedev nii liberaalne on? See, et ta on paaril konverentsil rääkinud eraomandi puutumatuse tähtsusest ja sellest, et korruptsioon on halb? No seda on rääkinud ka Putin ja Jeltsin ja räägivad veel paljud teised. Lihtsalt praktilise võimu teostamiseni jõudes eelistatakse millegipärast "juhitud demokraatiat". Ja kui palju võimu üldse Medvedevil olema saab?
Madis Toomsalu väitele, et Venemaa majanduspoliitikat on siiani juhitud ja juhitakse ka tulevikus effektiivselt, jätkusuutlikult ja investorisõbralikult vastaks meeleldi Martin Wolfi sõnadega:

In important respects economic reform has gone backwards, particularly with the ever-growing role of the state in vital segments of the economy. This reversal is directly related to the second false claim about Mr Putin, that he has restored the state. This is true only if one accepts his definition of a strong state: a behemoth subject neither to law nor to political competition.
Mr Putin has eliminated all independence in television and most of it in the press; he has destroyed the autonomy of regional government; he has emasculated parliament; and he has eliminated competition for power.
The result is not an effective state, but an overweening one. Corruption is rife. Mr Putin himself tells us so: "The state system is weighed down by bureaucracy and corruption and does not have the motivation for positive change, much less dynamic development." But this is inevitable when so much unaccountable power is concentrated in one person's hands. By destroying independent institutions, the state has mutilated itself: it is a blind and crippled giant.
In 2006, Russia ranked a mediocre 96th out of 175 in the World Bank's "ease of doing business" index, its worst ever position. In the World Bank's governance indicators for 2006, the effectiveness of Russia's government was ranked in the 38th percentile from the bottom. Its rule of law ranking was in the 19th percentile, well behind Ukraine's 27th and Poland's 59th. If one judges a state by its ability to serve the people and protect them from the powerful, including itself, Russia's is ineffective.

Ehk kokkuvõttes jättis Toomsalu artikkel mulle väga kahtlase mulje LHV suutlikkusest analüüsida ühe riigi majanduspoliitilist keskkonda. Kurb.

twitter

2008-02-11T23:15:00.000+02:00

Just discovered a new social networking tool twitter. It's basically blogging via sms. This stuff is... err.. interesting. All you can do is send 140-letter texts about what you're doing by your phone or from the webpage and then follow your friends doing the same. Why would i want to? But then again, why am i sitting up at half past 11 writing about it in my blog?
Anyway, according to Economist it seems to be popular in the States and also in Japan. You can follow the elections as well as situation in the streets of Nairobi, Kenya via Twitter.
So maybe it is the new thing.

Võõrtööjõu sissetoomine uue seaduse järgi

2008-01-23T21:11:00.001+02:00

Loen Hannes Rummi blogist, et võõrtööjõus sissetoojatele kehtestatakse kohustuslik palgatase vähemalt 1,24 Eesti keskmist palka.
Kuna olen oma arvamust sellisest diskrimineerivast immigratsiooni pooliitikast avaldanud siin ja siin ja siin, siis proovin ainult seletada veel, et:

Lubades riiki rohkem kõrgemapalgalisi võõrtöölisi, suurendame pakkumist kõrgemapalgaliste osas.
Kui suureneb pakkumine (konkurents), siis väheneb hind (palk)
Kui mingis valdkonnas väheneb palk, siis väheneb motivatsioon selle eriala õppimiseks või seal töötamiseks.

Kui vanasti lubati tähtsamatel erialadel ja positsioonidel töötada ainult võimul oleva rahva esindajatel, et tagada võimul oleva rahva ülemuslikkus teiste suhtes, siis meil nüüd võetud teine suund - lihttöö kuulugu eestlastele!
Kaaren Kaera filmi "Malev" lõpus ütlevad eestlased sakslastele, et karistuseks invasiooni ja tapmiste eest teevad eestlased sakste eest kogu töö ära. Ausõna lugupeetud tänased valitsejad - SEE OLI NALI! Tegelikult ei ole eestlaste püha eesmärk kindlustada endale aegade lõpuni maa kündmise ja lapi lükkamise aus põli.

Giant oil-field in Albania

2008-01-21T15:19:00.000+02:00

Albania has discovered on oil-field of estimated 3 billion barrels of oil. While it does not make Albania one of the largest oil-producers, it is still a very significant amount. With 100$ per barrel, the oil in the reserve is worth $300 bn, which equals to more than 30 years of Albanian GDP. So Albania is to become much richer and/or much more authoritarian. One way or the other, it is a quite important development for Europe.

Tallinna Maamaks

2008-01-18T12:43:00.000+02:00

Nagu viimasel ajal kombeks reageerin ma uudistele suure hilinemisega. Aga tahaks siiski ära öelda, miks ma toetan Savisaare tegevusi linnaeelarve kasvatmisel - nimelt maa-maksu ja parkimistasu tõstmist.
Minu arvates on kinnisvaramaks üks kõige õiglasemaid makse üldse.
Ma toetan kinnisvaramaksu, sest see on kõige raskemini välditav maks tänases vabas maailmas. Tulumaksu eest saab põgeneda, registreerides ennast kuskile mujale elama või võttes tulu välja läbi mujal registreeritud firmade. Käibemaksu eest saab põgeneda, tehes suured ostud välismaalt (nt. neti kaudu tellides). Kõige ebaõiglasem, et need eelised rakenduvad kõige rohkem rikkamale ühiskonnakihile, sest toitu on raske välismaalt tellida ja miinimumpalka läbi Neitsisaarte väljavõttes lähevad jur.kulud väga kõrgeks.
Kinnisvaramaks seevastu on seotud piirkonnaga, kus inimene viibib. Kui inimene tahab elada ja olla Tallinnas, siis peab ta ka siin kinnisvara kasutama (olgu siis omades, üürides või isegi hotellis viibides). Sellest ei ole võimalik kõrvale hiilida. Samuti, mida rikkam inimene ja luksuslikum elamissoov, seda suurem on ka maks (sest see on sõltuvuses kinnisvara hinnast).
Ehk kinnisvaramaks on nii efficient kui ka effective - teda on lihtne koguda ja ta maksustab rikkaid rohkem kui vaeseid. Kuigi maa-maks pole päris sama, mis kinnisvaramaks, on see siiski üks mõistlikumaid makse.
Ja ärgu tulgu mulle ükski Nõmmel 3-miljoni-kroonises majas elav inimene väitma, et ebaaus on temalt tema kodu eest maksu nõuda. Kui riik võib minult võtta 18% igast asjast, mis ma ostan ja 21% igast tulust, mis ma teenin, siis ei ole kuidagi eba-õiglane võtta temalt 1,5% maa maksustamishinnast, mis on ca. 0,2% kogu kinnisvara turuväärtusest.
Seega igati progressiivne ja õiglane idee Savisaarelt. Prognoosin, et järgmise 10 aasta jooksul tuleb üks parem-poolsetest erakondadest välja ideega vähendada tulu- või käibemaksu ja selle arvelt kehtestada maks kinnisvarale. Muuseas, Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus selline maks puudub.

RSS, Delicious and StumbleUpon

2008-01-12T23:45:00.001+02:00

Having read this post from Tim Ferriss's blog, i've now a member of StumbleUpon and del.icio.us. Feel free to browse the pages I like and my bookmarks.

PISA testist ja Eesti kooliharidusest

2008-01-05T17:00:00.000+02:00

Eelmise aasta lõpus tekitas kõmu Eesti tugev tulemus OECD PISA programmi 2006. aasta testides, kus meie õpilased said kokkuvõttes tugeva viienda koha. Kuna haridus on minu meelest üks olulisemaid teemasid Eesti tuleviku arengu jaoks, tahaks ka omalt poolt paar sõna selle kohta öelda. Esiteks sellest, miks see on minu meelest oluline. Teiseks, kuidas suhtuda meie kõrgesse positsiooni PISA tabelis ja kolmandaks, mida viimase PISA testi põhjal peaks järeldama Eesti haridussüsteemi reformimise seisukohast.
Hariduse olulisusest
Ma ei usu, et Eesti kunagi leiab "oma Nokia". Tallinnast ei saa kunagi põhjamaade finantspealinna ega rahvusvahelist geenitehnoloogia superriiki. Tore, et meie mehed olid seotud Skype arendusega, aga ka ainult IT valdkonnale keskenduda ei ole tõenäoliselt õige. Eesti edu garandiks tulevikuks saab olla ainult targad, töökad, avatud inimesed. Sellised, kelle abil saab arendada ükskõik millist tööstust ja kes ise on valmis välja töötama uusi ideid ja neid edukalt kommertsialiseerima. Selle aluseks peab olema hea haridus, mis algab pihta juba algkooli tasemelt ja mille tulemuseks on inimesed, kes suudavad tänu heale analüüsivõimele ja laiale silmaringile olla edukad sõltumata tehnoloogilistest arengutest.
Selles suhtes tundub PISA test olema hea indikaator. On ju selle tabeli eesotsas järjekindlalt riigid - Soome, Jaapan, Kanada, Taiwan, Lõuna-Korea, Hong Kong - kust pärit inimesed on kõrgelt hinnatud maailma teadus- ja äriringkondades.
Eesti viies koht
Samas tuleb arvestada, et tegemist on statistilise testiga. Ja iga statistiline analüüsi puhul tuleb silmas pidada kahte asja: info kogumist ja statistilist juhuslikkust. Eesti tulemuse puhul võivad mõlemad mängida olulist rolli. Nii üldlevinud arvamuse kui isikliku kogemuse põhjal olen arvamusel, et Eesti tulemuse headuses mängis suurt rolli spikerdamine. Teise õpilase pealt maha tegemine on, vastupidiselt muule maailmale, Eestis pigem norm kui erand. Isegi kui testide läbiviimist jälgisid karmid OECD eksperdid, suutsid Eesti koolijütsid nad nähtavasti üle trumbata. Tõenäoliselt monitoorisid aga teste kohalikud õpetajad, kes olid huvitatud saama häid tulemusi, mis viis kontrolli spikerdamise üle miinimumini.
Spikerdamisele viitavad ka meie statistiliselt huvitavad tulemused. Näiteks oli meil väga vähe tippusid, kuid suhteliselt hea ja ühtlane keskmine tase. Sellise tulemust selgitaks hästi asjaolu, et enamus õpilasi kirjutas maha klassi parimate pealt.
Samuti tuleb arvestada statistikaga. Ma ei tea kui mitut inimest ja mitmes koolist Eestis testiti, aga kui Suurbritannia sai 2000 aasta testis ootamatult hea tulemuse, ütlesid PISA eksperdid, et ühe aasta põhjal ei maksa teha ennatlike järeldusi. Seda tõestas ka selle aasta nõrk koht tabelis. Järelikult on testis osalev valim ikkagi piisavalt väike, et ühe aasta tulemus ei pruugi kajastada üldise haridussüsteemi kvaliteeti.
Kui Poola sai peale 1999. aasta haridusreformi 2003. aastal oluliselt tugevama tulemuse kui kolm aastat varem, ütlesid eksperdid samuti , et see võib olla juhus. Alles nüüd, kui 2006. aasta test andis veelgi parema koha, leiavad ka PISA inimesed, et on põhjust sealset haridusreformi kiita.
Tänastelt haridusjuhtidelt tuleks küsida, mis on see, mille poolest meie haridussüsteem on niivõrd parem, kui teistel Ida-Euroopa ja endise NL riikidel, et õigustada meie oluliselt tugevamat tulemust. Kui sellele vastata ei suudeta, tuleb järeldada, et tulemus oli juhuslik või pettusega saavutatud.
Järeldused PISA testist
Järeldusi võib selle aasta PISA testist teha mitmeid. Esiteks seesama Poola näide. 1999. aastal läbi viidud haridusreformi sisu oli varajase selektsiooni kaotamine õpilaste hulgas. PISA järeldus: õpilaste varajane selekteerimine vastavalt võimetele erinevatesse koolidesse või õpiprogrammidesse mõjub halvasti nõrkadele õpilastele ilma, et sellest oleks kasu tugevatele. “We have learnt that you can really make a change by bringing weaker performers into more demanding streams,” kommenteerib Barbara Ischinger, OECD haridusdirektor.
Hea kokkuvõtte teeb testist Economist:

Letting schools run themselves seems to boost a country's position in this high-stakes international tournament: giving school principals the power to control budgets, set incentives and decide whom to hire and how much to pay them. Publishing school results helps, too. More important than either, though, are high-quality teachers: a common factor among all the best performers is that teachers are drawn from the top ranks of graduates

Lisaks uuriti selle aasta testis ka koolide tasemete erinevusi ja võrreldi seda kooli-sisese erinevusega. Nagu juuresolevalt graafikult näha tabeli tipus olevatel Soomel ja Kanadal õpilased jaotunud koolide vahel üsna võrdselt. Kolmas tippriik võrdse suhtumise osas - Poola, pole küll tipus, kuid on alates süsteemis muutusest olnud aktiivne tõusja tabelis. Samas samuti tugevad Jaapan ja Taiwan on üsna erinevate koolide tasemega.
Economisti tabelist jääb välja Eesti, kuid PISA repordist näeme, et ka Eestis oli erinevus koolide vahel suhteliselt väike.
Ühtseid ja igal pool paika pidavaid järeldusi teha PISA testist nähtavasti teha ei saa. Erinevate riikide haridus-süsteemid, majandus-sotsioloogiline olukord jm. on selleks liiga erinevad. Enda jaoks leidsin siiski paar huvitavat tähelepanekut:
Esiteks. Oles ise pärit Miina Härma Gümnaasiumist, olen olnud arvamusel, et õpilaste varane selekteerimine muudab võimalikuks anda igale õpilasele sobivat õpet ning lisaks motiveerib ka õpilasi rohkem pingutama. Mida aeg edasi, seda rohkem aga tundub mulle, et praktika minu arvamust ei toeta. Kuigi ka antud PISA test ei leidnud, et õpilaste varajane selekteerimine mõjuks haridussüsteemile positiivselt või negatiivselt, suurendab uuringu andmetel varajane selektsioon suuremat sotsiaalset ebavõrdsust hea hariduse kättesaadavuses. Ehk muudan siinkohal oma arvamust ja nõustun, et katsed laste kooli võtmiseks madalas vanuses pole nähtavasti õigustatud.
Teiseks, ja mõneti vastandlikult, leidis läbi viidud uuring, et riigid, kus koolid peavad võistlema õpilaste pärast, näitasid paremat tulemust. Samuti toob PISA välja, et õpilaste tulemuste avaldamine võrdluses teiste õpilastega (Eesti puhul näiteks riigieksamite tulemused), avaldus tugevat positiivset mõju riigi tulemusele.
Ehk kuigi õpilaste varajane selekteerimine ei ole õigustatud, ei tohiks kindlasti üle minna ka piirkondlikule süsteemile. See teeks olukorda veel hullemaks, kuna õpilaste valiku puudumine vähendaks koolijuhtide motivatsiooni pingutada. Süsteemi ainsad võitjad oleksid kinnisvaraomanikud ja -arendajad, sest heade koolide ümbruses tõuseksid ka eluasemete hinnad. Ehk pigem valik akadeemilise võimekuse kui elukoha järgi.
Samas tuleks aga kindlasti otsida alternatiivseid süsteeme ja suurendada lapsevanemate ja võib-olla ka õpilaste rolli koolide juhtimisel. Üheks võimaluseks on jätta lapsevanematele küll valik koolidesse kandideerimisel, kuid otsus teha loosiga. See annaks hea indikatsiooni haridusjuhtidele, millised koolid suudavad teha lapsevanemate arvates paremat tööd. Mahajääjaid tuleks karistada, aga edukamatele koolidele anda võimalus laienemiseks ja miks mitte ka teiste koolide juhtimise nö. üle võtmiseks.
Kokkuvõttes
Ma ei ruttaks kiitma Eesti haridust hea koha eest PISA testis. Ootame ära kolme aasta pärast tuleva järgmise testi tulemused ja arutame siis edasi. Samas kindlasti tuleks seni rakendada PISA uuringu (ja mitte ainult selle aasta oma) tulemusi meie haridussüsteemi arendamisel: rohkem konkurentsi koolide vahel, ei mingit riigieksami tulemuste salastamist ning mõttetalgud õpilaste varase akadeemilise selektsiooni vähendamiseks.

P.S. Soovitan kõigil lugeda ka PISA testi kokkuvõtet. Muu hulgas leiate sealt huvitavaid fakte nagu:
et kuigi USA keskmine tulemus on üsna nõrk, on väga tarkade õpilaste osakaal seal üks kõrgemaid maailmas.
Samuti on seal ära toodud mõned näidisküsimused.

Viited:
PISA report
Economist article

Investeeringute tulumaksuvabastus

2007-12-18T09:06:00.000+02:00

Praegune valitsus on üheks oma oluliseks tegevuseks pidanud eraisikute investeeringute tulumaksuvabastust sarnaselt ettevõttega. Täna on nii, et kui ostad aktsiaid või teed muid investeeringuid firma kaudu, siis maksustad tulu alles siis, kui selle firmast välja võtad. Kui aga teed tehinguid eraisikuna, siis pead tulumaksu maksma igal aastal kui aktsiaid kasumiga müüd (sõltumata sellest, kas ostad selle raha eest uusi aktsiaid või kulutad raha ära).
Sellise ebavõrdsuse pidi lõpetama valitsuses heakskiidu saanud seaduseelnõu. Paraku aga selgub, et seaduse koostajad on suutnud ikkagi teha piisavalt palju erandeid, nii et seadus muutub sisuliselt mõttetuks. Nimelt kehtib antud tulumaksu edasi lükkamine ainult Euroopa Majanduspiirkonna investeeringutele. Ehk kui tahan käituda vastutustundliku investorina ja investeerida oma portfelli ka muu maailma aktsiatesse ja fondidesse (nt. USA turud), siis pean ikkagi iga tehingu pealt tulumaksu maksma. Päris imelik on aga Rahandusministeeriumi selgitus:

"Tere!

Investeerimisobjektide geograafilise ulatuse selgituseks märgin, et maksusoodustus on antud kõrgema usaldusväärsusega investeerimisobjektidele pidades silmas keskmise investori vajadusi ning investeerimisalaseid teadmisi. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide reguleeritud turgudel (vastav nimekiri turgudest on avalik) kaubeldavad väärtpaberid on reeglina usaldusväärsemad, kui 3. riikide turgudel kaubeldavad väärtpaberid. Samuti kasutatakse üldjuhul 3. riikide turgudelt väärtpaberite ostmiseks mitmeid vahendajaid, mis samuti muudab maksuhalduri töö keerukamaks ning kulukamaks. Infovahetuskohustuse puudumise tõttu ei pruugi sageli maksusoodustuse kasutamise õigsuse kontroll 3. riikide korral võimalik olla.

Lugupidamisega
Margus Täht
Rahandusministeerium
Maksupoliitika osakonna peaspetsialist "

Seega, kuna rahandusministeeriumi arvates ei ole USA väärtpaberid piisavalt usaldusväärsed ja maksuhaldur ei suuda nendega tehtud tehinguid kontrollida (kuidas siis kontrollitakse nende maksustamist täna?), siis kõik aktiivsemad investeerijad/kauplejad, keda plaanitav seadus kõige rohkem mõjutama peaks, peavad ikkagi looma eraldi ettevõtte, et oma investeeringuid maksueffektiivselt manageerida. Ehk jälle on kulutatud mõttetu hulk administratiivset energiat mõttetu seaduse loomiseks ja veel rohkem kulutatakse seda tulevikus sisuliselt ebavajalike firmade tegemiseks, nende raamatupidamiseks ja muuks aruandluseks.
Tegemist oli pea-aegu ainsa mõisltiku ideega, mis Reformierakonnalt viimase paari aasta jooksul tulnud. Nüüd on siis seegi ära rikutud.

Climate change opportunities

2007-12-15T20:04:00.001+02:00

Whether you think that climate deal signed in Bali is a success for the fight against climate warming or a failed opportunity to specify the future steps, it is definitely positive that there is at least some sense of consensus now between the key players in the World. We share one climate on the planet so it is quite futile to tackle its problems one country at a time.
I do not entirely agree that the US has been doing nothing to fight the climate change so far. In addition to various schemes on state level (in California and the north-east), there is now America's Climate Security Act discussed in Congress (and sponsored by a Republican) and also the presidential candidates are promoting their own ideas how to reduce the emission of green-house gases (read more here). On company level Americans are probably even more active than Europeans to suggest different environmental initiatives.
I just read an article by Bjorn Lomborg - probably the most pragmatic environmental thinker i've read. He points out that while the world is worried about expected 2.6C increase of average temperature over next hundred years, most urban areas in the world have experienced much more dramatic temperature hikes during past few decades. For example Beijing is roughly 10C hotter than nearby countryside during daytime and during summer Tokyo can be even 12.5C hotter than surrounding areas. Interestingly cities have coped with these changes quite well. Thanks to better health-care and technology, there are now less heat-related deaths than previously.
But cities also offer a good way of tackling the climate change. As one of the reasons why cities are so hot, is the dark tarmac and building materials that absorb a lot of heat. So an obvious remedy would be to pain the cities white. It turns out that it is not as pointless suggestion that it sounds:

Re-roofing most of Los Angeles’s five million homes in lighter colors, painting a quarter of the roads and planting 11 million trees would have a one-time cost of about $1 billion. Each year after that, this would lower air conditioning costs by about $170 million and provide $360 million in smog-reduction benefits. And it would lower LA temperatures by about 3°C – or about the temperature increase envisioned for the rest of this century.

Compare that to the $180 billion cost of implementing the Kyoto Protocol, which will have virtually no effect.

How to create your own IT firm

2007-12-11T14:27:00.000+02:00

How to create your own IT firm:

Inflation in Russia

2007-12-06T13:47:00.000+02:00

Yesterday's Danske Bank flash comment reported that inflation in Russia in November was 1,2% m/m, which was signifcantly higher than most analysts expected. Danske Bank now forecasts that the CPI in 2007 will be high 12,1% y/y (gvmt target is 8,0%).
The main driver of the inflation has been food prices (1,9% growth in November). Although Putin froze the prices of main food items in November, it is hard to predict how much effect it will have on inflation in total and will it result in shortages of some food items.
Clearly, inflation is a key worry for Putin approaching the presidential elections in March 2008. As we've seen in many other autocratic countries, people are often ready to rise up against their (beloved) leader, if the prices grow out of control and people feel betrayed. It has also been one of Putin's main messages that only "adjusted Russian-style democracy" can provide rising living standards for its people. So stakes are high for Putin.
Danske Bank forecasts that inflation will grow to 14% by the beginning of summer, which will surely be felt by many poor and middle class citizens. So inflation may play a strong card against Putin('s favorite) in upcoming elections or maybe even sooner.

Conscription doesn't come cheaply

2007-11-18T20:35:00.000+02:00

New Economist quotes a paper by Paolo Buonanno from UC Berkeley and the University of Bergamo.

"We study the effects of the abolition of compulsory military service in the UK on labor market outcomes. Our analysis sheds light on the importance of early labor career phase on labor market outcome; conscription represents a career interruption and prevents the acquisition of labor experience in early labor life. The reform took place in 1960 and affected all men born in and after 1943. We provide new evidence of the effects of compulsory military service on subsequent earnings and we further explore whether the effect of conscription on wages acts through the education channel.

Our results suggest that the effect of military conscription on subsequent earnings is significant and long-lasting. Males who served for two years in the National Service earn on average between 4 and 6 percentage points less than the immediately subsequent cohort exempt from compulsory military service. We find very little evidence that the effect of military service on subsequent earnings is through education. In fact, our estimates show that exempt cohorts accumulate on average only a quarter of a year of additional education. We test the robustness of our results estimating the effect of the abolition of conscription on women. As expected, since women were exempt from military conscription, we find no effect on earnings and educational attainment."

and adds himself:

"A loss of earnings of around 5% for men equates to a loss of about 2% of GDP - that's quite some cost!"

I personally support conscription. Especially in a small country like Estonia situated in a geopolitically unstable area like ours (if you can judge by the past). But it would be interesting to know, how many men would be willing to accept extra 5% income tax for the rest of their life for not going to the military service. Considering that it is 2% of GDP, that would double our military expenditure and make more expensive (?) professional army more affordable. Well i wouldn't take such an option. I actually think the military service has benefited me in my future career by widening my perspective on the world. Or maybe its just my cognitive bias towards something i've spent 8 months on.

2007-11-13T00:53:00.000+02:00

Oktoobri lõpus kirjutas Päevalehes Suprema varahalduse juht Veikko Maripuu sellest, et Eesti maksusüsteemi tuleks muuta traditsioonilisima maksustamise suunas:

"Senine maksupoliitika soosib küll investeeringute tegemist ning omakapitali ja dividendide väljavõtmise mõningast edasilükkamist, kuid lõplikud maksumäärad ei ole enam ammu piirkonna soodsaimad. Samuti ei anna selline struktuur mingit efekti võimalike prioriteetsete suundade arendamiseks. Viimastel aastatel on see maksusüsteem väga hästi soosinud näiteks kinnisvarasse investeeringute tegemist, kuid sugugi mitte tööjõu koolitamist. Selline keskkond teeb ettevõtja laisaks.
/.../Senise tulumaksu edasilükkava, kuid kõrgete maksumääradega süsteemi asemel võiks kaaluda ettevõtete kasumile madala üldise maksumäära kehtestamist, kusjuures oleks võimalik anda maksusoodustusi innovatiivset tehnoloogiat ning olulist lisaväärtust andvale tööstusele, samuti arengu-uuringutele ning täiendkoolitusele."

Ma ei jaga kirjutaja arvamust, et maksusüsteemi peaks kasutama riiklike ettevõtlusprioriteetide elluviimiseks, sest kindlasti on maksusüsteemi puhul lihtsus (effektiivsus) eesmärk omaette. Kuid samas viitab artikkel ühele hetkel käibiva ettevõtete tulumaksu süsteemi ebaefektiivsusele. On tõsi, et kasumi maksustamine selle välja võtmisel (mitte tekkimisel) soodustab kasumi re-investeerimist, kuid ainult konkreetse ettevõtte piires ja selle võrrab vähendab motivatsiooni investeerida uutesse valdkondadesse.
Näiteks kui ettevõtjal on tekstiiliettevõte, mis teenis sel aastal 100 krooni kasumit peab ta aasta lõpus otsustama, mis selle rahaga teha. Valikud on re-investeerida 100 krooni samasse tekstiilitootmisesse, kus see teenib aastaga 20% tootlust (ehk 20 krooni). Samas pakutakse ettevõtjale osalemist innovaatilises tehnoloogiafirmas kus 100 krooni toodab 25% tootlust. Esmapilgul tundub ju teine idee atraktiivsem, aga Eesti maksusüsteemi tõttu tähendab see, et tekstiilifirmast kasumi väljavõtmisel saab ta tehnoloogiaettevõttesse investeerida ainult 78 krooni. 78 kroonilt 25% on aga kõigest 19,5 krooni kasumit. Ehk ettevõtjale on kasulikum oma raha suunata olemasoleva tootmise laiendamisesse vaatamata sellele, et seal on tootlikkus viiendiku võrra madalam.
Ilmselgelt motiveerib selline maksusüsteem tänase tootmise laiendamist, mitte uue alustamist. Ja see ei ole hea.

Siim tagasi!

2007-11-09T07:46:00.000+02:00

Lugesin Eesti lehest Eesti kirjutajalt head esseed liberaalse maailmavaate kaitseks/selgituseks?! Uskumatu, aga tõsi. Ja artikli autoriks Siim Kallas. Hakkasin mõtlema, et oleks viimane aeg Siim tagasi tuua ja Eesti peaministriks panna. Saaks omali riigijuhi, kes oskaks analüüsida ja oma mõtteid väljendada, mitte ei jahuks arusaamatut juttu väljamõeldud teemadel ja reaalsust eitades.
Aga samas, kuidas sa vahetad välja peaministri, kes on teinud viimaste valimistel kogutud häälte rekordi ja kelle populaarsus on pärast valimisi veelgi tõusnud. Jällegi tuleb vist tõdeda, et rahvas väärib oma juhte. Olgu siis Siim parem edasi Euroopas, las näevad, et meil on ka arukaid poliitikuid.

p.s. seda sissekannet kirjutan Hansabussi Businessline'ist teel Riiga. Täitsa mugav värk. Laud on küll istmest kaugel, aga ikka mugavam kui lennukis. Ja lennukiga minnes oleksin praegu alles turvakontrollis, bussiga olen juba tund aega huvitavaid artikleid lugenud ja blogi kirjutanud.

Dilbert Nordstreami gaasitorust

2007-11-05T23:16:00.001+02:00

Mõni aeg tagasi kirjutas Päevaleht, et "Tundmatu teadlane kiidab gaasitoru ohutust":

Kas Nordstreami mehed võtavad Dilbertit liiga tõsiselt?:

Latvian wage growth

2007-10-22T11:48:00.000+03:00

On August 31st Latvia published its statistics on wage growth. The average growth as compared to Q2 2006 was a stunning 33,2%. Great for all those wage earners, a terrible blow to the competitivness of the country. Interestingly the leader in the wage growth was public sector with 37,1% wage growth compared to 32,4% in private sector. Why is Latvian government increasing the public sector wages so quickly at a time when the crucial point for the government should be stopping the overheating of the economy? Because the public sector wages have been low and stagnant for years? Hardly so. The public sector workers earned on average 30% more than workers in private sector (not adjusting to anything). This also disagrees with the common hypothesis that a big reason for Latvian wage growth is legalizing wages, i.e. people who used to earn only minimum wages officially and got the rest in envelopes, now get bigger share of their income officially, so according to the statistics their wages seem to be increasing. Assuming that the public sector has been paying their wages correctly all the time, such "cleaning" of the wages should only affect the statistics of the private sector.

Some readings from couple of weeks ago - saving Africa and/or saving homeowners

2007-10-18T21:32:00.000+03:00

Gregory Clark discusses saving Africa. Do we help African countries by giving them more and cheaper medicine, better-yielding crops or do we actually condemn them for eternal poverty by doing that. Should we see infant mortality as part of the problem or as part of the solution?

Tallinn's mayor and the leader of Keskerakond Edgar Savisaar is not alone in rushing to bail out not-performing home loans. He has a lot of soul-mates on the other side of the Atlantic. Read here and here. Interestingly none of these ideas makes much sense. Or am i just reading the wrong sort of blogs?

I.Padar ja Valgevene

2007-10-17T15:44:00.001+03:00

Tänavusel Pärnu juhtimiskonverentsil esines Ivari Padar ettekandega - "Riik kui hea peremees". Mind teeb aga rahutuks küsimus - miks oli presentatsiooni taustana kasutatud Valgevene lipuvärve? Kas see vihjab rahandusministeeriumi/valitsuse/sots.demide arvamusele, et ka Eestis peaks (Valgevene eeskujul) riigil olema suurem roll majanduse juhtimisel, sest riik on hea peremees? Mis üldse tegelikult toimub?

Inflation and employment

2007-10-10T11:12:00.000+03:00

A very, very, very good and critical post on Estonian economy.

It is worthwhile noting that as

there are very limited opportunities for further growth in total employment (there is practically no people without work left) and
our competitiveness falls as wages grow quicker than productivity and
the government is not willing to let in immigrant workers,

then we clearly run into problems in keeping up the growth. I expect the EU funds to help to postpone the problems for a couple of years and help to bring about the soft landing, but the remedy of excess funding to a country with significant capacity problems is definitely questionable as Edward Hugh notes. We might just get even higher wages and more employment in construction sector increasing the problems for all exporting industries. So once the EU money runs out (in 2013), we really need to think how you make all those brick-layers into competitive and innovative entrepreneurs. By that time half a generation has grown up where doing simple jobs on a construction site earns you much more than working in any intellectually demanding work (but hey, at least we don't have any Ukrainian temporary workers here).

Adding to that, i see problems facing us also from the demand side. If you are in an industry who targets people in ages 20 and over, the hard times start arriving in 2010. Up until 2009 each year gives you 24 000 new potential customers, the number starts falling in 2010 and in 2018 you have to get your bucks from only 12 000 new clients. As you see, this coincides with the fall in demand from EU money. What this really means to the economy... well, i don't know. We'll see...